2-10-64216/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlgniku avaldus ja ajutise halduri aruanne 17.12.2010 esitas TN kohtule pankrotiavalduse. 06.01.2011.a. määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Oliver E’i. Ajutine haldur esitas kohtule aruande. Aruande kohaselt tekkis võlgnikul korteri üüri võlgnevus ning 2002.a asus võlgnik mitteametlikult tööle kalatööstuse valdkonnas XXX. Tööandja EJ (sündinud XXX.a) ei soovinud võlgnikku ametlikult tööle vormistada ja maksis töötasu iga tööpäeva lõpus. Võlgnik tegi EJ e ettepaneku vormistada teda tööle ametlikult, et võlgnik saaks võtta laenu korteriüüri võlgnevuse tasumiseks. EJ ei nõustunud võlgniku ettepanekuga, kuid pakkus välja, et võlgnik taotleb enda nimel EJ jaoks laenu sh võlgniku korteriüüri võlgnevuse tasumiseks ning tagatiseks seatakse võlgniku korteriomand. Swedbank Liising AS sõlmis VN ́iga liisingulepingu , mille käendajaks oli võlgnik, laenu suurus oli 25 564,59 eurot. Võlgnik maksis saadud laenusumma 25 564,50 eurot EJ ́ile sularahas. EJ lubas tasuda iga kuu laenumaksed võlgniku pangakontole. 2005.a keskel nõudis EJ võlgnikul veel tema jaoks taotleda pangast täiendavat laenu. Swedbank AS vormistas laenu summas 31955,82 eurot võlgniku ja võlgniku abikaasa nimele. Võlgnik maksis saadud laenusumma 31955,82 eurot pangaülekandega EJ ́i poolt näidatud pangakontole. EJ abikaasa IJ tasus iga kuu laenu tagasi võlgniku pangakontole kuni oktoobrini 2008.a. Peale oktoobrit 2008.a laekumisi ei toimunud ja Swedbank AS broneeris võlgniku pangakontolt töötasu laenumaksete tasumiseks. Võlgnik võttis ühendust EJ ́iga, kes väitis võlgnikule, et tal on ajutised makseraskused ning raha ei ole. Alates oktoobrist 2008.a tekkisid võlgnikul raskused pangale laenu tagastamisega. Swedbank AS esitas kohtutäiturile Elin V ́ele avalduse täitemenetluse alustamiseks. 04.12.2009.a esitas võlgnik Põhja Ringkonnaprokuratuuri kuriteokaebuse KarS § 209 (kelmus) alusel EJ ́i suhtes. 27.01.2010.a määrusega jättis Riigiprokuratuur kaebuse rahuldamata. Võlgnik ja VN esitasid Harju Maakohtusse hagi EJ ́i vastu võla 53959,16 eurot nõudes. Harju Maakohtus on antud tsiviilasi nr 2-10-18473 menetluses. Võlgniku varad Võlgniku selgituse kohaselt võlgniku varaks on isiklikud tarbeesemed (riided, vana mööbel, külmik jne) ja sissetulekuks 447,40 eurot (neto) kuus. Võlgnik elab koos abikaasaga (pensionär) Järveotsa tee 29-3 Tallinn. Krediidiasutustesse tehtud järelpäringutest selgus, et võlgnik omab järgmisi arvelduskontosid: - arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, mille saldo on 21.01.2011.a seisuga 1,61 eurot. Konto arestitud 17.01.2011.a seisuga. - arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, mille saldo on 18.01.2011.a seisuga 272,83 eurot. Arvelduskonto arestitud 17.01.2011.a. Eelnevalt arestitud kohtutäituri Elin V poolt. Kohustused panga ees puuduvad. Konto käsutamiseõigus on olnud ainult TN’l. Võlgnikule on kuulunud korteriomand aadressil XXX , Haabersti linnaosa, Tallinn, Harjumaa, üldpind 49,50m2, registriosa number XXX , katastritunnus XXX. Korteriomand on võõrandatud 20.12.2010.a kohtutäituri Elin V ́e enampakkumise akti alusel KV ́le (isikukood XXX) ja G V

́le (isikukood XXX). Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule vara ei kuulu. Maanteeameti teatise kohaselt 20.01.2011.a seisuga ei ole võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ja ei ole olnud. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot ega pensionikontot ning võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgniku ainsaks varaks on võlgniku sissetulek summas 447,40 eurot (neto) kuus. Arvestades, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäär on 278,02 eurot kuus, siis ilma ülalpeetavateta on võlgniku sissetulekult maksimaalselt võimalik kinni pidada 169,38 eurot kuus. Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku poolt esitatud 27.12.2010.a andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 55 475,25 eurot Swedbank AS-i ees. Swedbank AS-i teatise 21.01.2011.a kohaselt on võlgnikuga sõlmitud alljärgnevad laenulepingud: laenuleping , laenu suurus 57 557 eurot. Laenulepingu põhiosa võlgnevus on 49 728,59 eurot + põhiosa viivis 4 627,92 eurot + intressi võlg 3 100,75 eurot + Swedbank AS Varakindlustuse võlg 42,30 eurot + varakindlustuse viivis 7,27 eurot. laenuleping , laenu suurus 32 758,30 eurot. Laenulepingu põhiosa võlgnevus on 353,84 eurot + põhiosa viivis 97,74 eurot + intressi võlg 118,55 eurot + sissenõude kulud 47,93 eurot. Swedbank Liising AS-i ja VN ́i vahel oli sõlmitud 27.05.2003.a liisinguleping , laenusummas 25 564,59 eurot (brutosummas 36 303,43 eurot), mis on lõpetatud 22.06.2005.a. Swedbank Liising AS-i ja võlgniku vahel on sõlmitud 27.05.2003.a käendusleping , mille kohaselt kohustub käendaja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga VN ́iga liisinguandja ja liisinguvõtja vahel 27.05.2003.a sõlmitud liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Käendatavaks summaks on 26 803,76 eurot. Käendusleping kehtib kuni 30.11.2017.a. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskuse 20.01.2011.a. tõendi kohaselt puuduvad võlgnikul 19.01.2011.a seisuga maksuvõlad. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja teatise (täitemenetluse registri väljavõte seisuga 17.01.2011.a) kohaselt toimuvad võlgniku suhtes järgmised täitemenetlused: kohtutäitur Elin V ́e menetluses on võlgniku suhtes avatud 18.04.2010.a. toimik nr 022/2010/2305, peamine sissenõudja on Swedbank AS ning nõude summa on 1516,12 eurot. kohtutäitur Elin V ́e menetluses on võlgniku suhtes avatud 05.03.2010.a. toimik nr 022/2010/1366, peamine sissenõudja on Swedbank AS ning nõude summa on 53959,16 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste mahuks ca 58 000 eurot Swedbank AS-i ees. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Arvestades teadaolevaid kohustusi ja vara, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja väljakujunenud maksejõuetus ei ole ajutine, vaid püsiv. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus tekkinud liialt suurte laenukohustuste võtmisega (sh võlgnik on kergeusklikult võtnud laenu enda ja abikaasa nimel, kuid väidetavalt teise isiku jaoks ning võlgnik on seadnud laenu tagatiseks enda isikliku korteriomandi), mida võlgniku reaalne varaline seis ei võimaldanud. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku sissetulek ei ole piisav võlgnevuste tasumiseks. Samal ajal võlgniku kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol ning maksejõuetus on süveneva iseloomuga. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et esitatud pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada TNpankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver E’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et

kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Haldurile teadaolevalt võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku sissetulek ei ole piisav võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku selgituse kohaselt on võlgniku ainukeseks varaks isiklikud tarbeesemed (riided, vana mööbel, külmik jne) ja sissetulekuks 447,40 eurot (neto) kuus. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 55 475,25 eurot Swedbank AS-i ees. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur liialt suurte laenukohustuste võtmist, mida võlgniku reaalne varaline seis ei võimaldanud. Võlgnik tunnistab maksejõuetust. 12.02.2011 on TN esitanud kohtule võlgadest vabastamise taotluse. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 640 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning pankrotimenetluse kulude hüvitiseks 32 eurot pankrotivara arvelt. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.