Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on Decora Balt UAB hagi Tevo Kaup AS vastu 46 974.11 euro/ 734 985.10 krooni väljamõistmiseks.

KOHTUISTUNG

09.02.2011 kohtuistungil esitas hageja esindaja advokaat Mariann Tusti kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna kostja on nõude täitnud pärast hagi esitamist. Kohtukulud palub hageja jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Kohtuistungile kostja seaduslik esindaja Kaido Metsa ei ilmunud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise osas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lõike 1 punkti 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lõike 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja esindaja avaldas kohtuistungil, et hageja loobub hagist ja palus menetluse antud tsiviilasjas lõpetada, kuna kostja on nõude täitnud pärast hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt, on kohus seisukohal, et on põhjendatud hagist loobumine vastu võtta ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avaldusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lõige 4). Hageja esindaja on esitanud kohtule taotluse menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 65 000 krooni so. 4 154.26 eurot. Riigilõivu palub hageja esindaja tagastada hageja arveldusarvele LT887300010094281308 SEB Unibanka’s. TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 alusel kohus tagastab hagejale riigilõivu summas 2 077.13 eurot (65 000: 2= 32 500 krooni). Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas Kohtuistungil esitas hageja esindaja taotluse TsMS § 168 lg 5 alusel jätta antud asjas hageja poolt kantud menetluskulud so. tasutud riigilõiv ja hageja õigusabikulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

16.02.2011 esitas kostja esindaja Kaido Metsa kohtule vastuse hageja hagist loobumise ja menetluskulude kostja kanda jätmise avaldusele. Kostja on seisukohal, et hageja on ise põhjendamatult menetluskulud tekitanud. 1.04.2010 sõlmiti hageja ja kostja vahel kokkulepe võla tasumiseks rahas. Kõnealuse hagi esitas hageja kostjat teavitamata ja hoiatamata täiesti põhjendamatult olukorras, kus kostja juba kokkulepet täitis. Hagi esitamist põhjendas hageja sellega, et esitas hagi nn „kindluse mõttes“ ning lubas sellest tekkivad kulutused ka ise kanda, kui kostja kokkulepitud ajaperioodil maksed tasub. Seega on hageja põhjendamatu hagi esitamisega menetluskulud ise tekitanud, teinud seda nn „kindlustamise mõttes“ ning möönnud seda tehes ka enda „kindlustamise“ hinda – menetluskulusid, lubades need ise kanda. Kostja on seisukohal, et arvestades eelkirjeldatud asjaolusid ja pikaajalisi korrektseid ärisuhteid, oli kohtu koormamine kõnealuse võlanõudega asjatu ja põhjendamatu. Võlg oleks vastavalt kokkulepitud graafikule tasutud. Eelneva alusel palub kostja menetluskulud jätta hageja kanda. 17.02.2011 esitas hageja esindaja advokaat Mariann Tusti kohtule vastuse menetluskulude osas, kus märgib, et kostja väited on ebaõiged ja kohut eksitavad. Kostja on jäänud hagejale kauba eest võlgu, mille üle vaidlust pole. 2010 aasta kevadest on püütud asja lahendada kohtuväliselt. Mingit maksegraafikut, nagu kostja osundab, poolte vahel kokku lepitud ei ole. Nimetatud maksete tasumise graafik oli kostja ettepanek, mis ei olnud hagejale vastuvõetav. Oleks ebaloogiline, kui hageja, kellel oleks talle vastuvõetav graafik, kulutakse veel märkimisväärse summa kohtusse pöördumiseks. Pärast hagi esitamist survestas kostja seaduslik esindaja nii hageja seaduslikku esindajat kui ka lepingulist esindajat hagi kohtust tagasi võtma, lubades siis raha tasuda. Mitte ühelgi juhul ei ole hageja esitanud hagi „lihtsalt kindluse mõttes“. Hageja ei ole põhjustanud kostjale asjatud kohtuskäimist ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole antud asjas hagi kohe õigeks võtnud ning nõude on kostja rahuldanud alles pärast hageja poolt hagi esitamist, siis on põhjendatud TsMS § 168 lg 5 alusel jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 16.02.2011 vastuses kostja poolt esitatud maksegraafiku täitmine ja hageja poolt aktsepteerimine ei ole tõendatud.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.