Tiiu Paldroki hagi OÜ Vallenmain ja Kai Paksu vastu kaasomandi säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks 37 639.15 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. juuli 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiiu Paldroki apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Tiiu Paldrok, esindaja Maia Ploom
esindajad
Vastustajad (kostjad): OÜ Vallenmain (registrikood: 11006833) ja Kai Paks, esindaja advokaat Siiri Malmberg Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 27. juuli 2010 otsus muutmata.
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud Tiiu Paldroki kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses
ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Tiiu Paldrok esitas kohtule hagi OÜ Vallenmain ja Kai Paksu vastu kaasomandi säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Tartus XXX asuv kinnistu kaasomandis – OÜ-le Vallenmain kuulus 209/1035, K. Paksule 273/1035, P. R. 208/1035, hagejale 345/1035 mõttelist osa. Vastavalt OÜ Tartu Projekt eksperthinnangule oli kinnistul asuv elamu väga halvas seisundis ning elamule oli säilitamiseks hädavajalik teha remonttöid – tugevdada keldriseinu ja vundamenti, õigeks valada vundamendi all betoonpadi, kaitsta seinad. Tartu Linnavalitsuse 03.04.2003 ettekirjutuse kohaselt oli kaasomanikel kohustus värvida elamu fassaad. Hageja lasi vajalikud tööd ära teha osaliselt perioodil 2006 kuni juuli 2007. Enne tööde alustamist teatas hageja kaasomanikele vajadusest teostada vundamenditööd ning värvida seinad, kostjad töödes osaleda ei soovinud. Kostjatel tuleb AÕS § 72 lg 4 alusel hagejale hüvitada kantud kulutused vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. OÜ Vallenmain oli kinnistu kaasomanik remondi ajal. Tööde käigus tugevdati osaliselt vundamenti ja vundamendi ümber valati betoonsärk. Elamu seinas vahetati õuepoolne täielikult mädanenud maja tugipost. Osaliselt vahetati välja teatas hageja, et ehitusmaterjali ja töö maksumus kokku on 186 203.90 krooni, millele lisandub 3890 krooni. Arvestades kostjate mõtteliste osade suurust, tuleb OÜ-l Vallenmain seega hüvitada hagejale kokku 39 287.30 krooni (37 600.60 + 1686.70) ja K. Paksul 51 317.95 krooni (49 114.65 + 2203.30).
2.OÜ Vallenmain ja K. Paks vaidlesid hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt tehtud kulutused olid vajalikud. Ehitise seisukord vahetult enne tööde teostamist ei olnud nii halb, et selle säilitamiseks oleks pidanud tegema töid ilma kaasomanike nõusolekuta. Hageja esitatud ekspertiisiaktist ei selgu vundamendi ja keldriseinte olukord hinnangu andmise momendil, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kas teostatud tugevdamistööd kuuluvad AÕS § 72 lg 4 kohaldamisalasse. Hageja on teinud ehitustööd ulatuses, mis ei olnud elamu säilimise seisukohalt hädavajalikud ning oleks tulnud kooskõlastada kaasomanikega vastavalt AÕS § 72 lg-le 1. Ekspert L. R. on tuvastanud, et puitvoodri vahetamine ei olnud otseselt seotud elamu säilitamisega. Ekspert L. R. on veel tuvastanud, et vundamendi tugevdamise projektist ei ole kinni peetud, mis tähendab, et hageja on rikkunud EhS § 12 lg-t 1 ja ehitustegevus on toimunud vastuolus seaduse ja projektiga. Toimingud, mille tegemine annab kaasomanikule AÕS § 74 lg 4 alusel kulutuste hüvitamise nõude, peavad olema õiguspärased ja vastama seaduses sätestatule. Tööjõukulu on tõendamata ja selle hüvitamine ei ole põhjendatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohtu 27. juuli 2010 otsusega rahuldati osaliselt T. Paldroki hagi OÜ Vallenmain ja K. Paksu vastu kaasomandi säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks ning mõisteti
OÜ-lt Vallenmain välja 22 623.50 krooni ja K. Paksult 30 342.60 krooni T. Paldroki kasuks ning OÜ-lt Vallenmain jäeti 16 663.80 krooni ja K. Paksult 20 975.35 krooni T. Paldroki kasuks välja mõistmata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust, et OÜ Vallenmain, K. Paksu, P. R. ja hageja kaasomandis on XXX Tartus asuv kinnistu. OÜ-le Vallenmain kuulus kaasomandist 209/1035, K. Paksule 273/1035, P. R. 208/1035, hagejale 345/1035. OÜ Vallenmain ei ole kinnistu kaasomanik alates 2007. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et hageja teostas kinnistul asuva elamu suhtes perioodil 2006 kuni 2007 kaasomanike nõusolekuta teatud töid ning sel ajal olid kinnistu kaasomanikud eelnimetatud isikud. AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. TsÜS § 63 p 1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Hageja avaldustest nähtuvalt tugevdati tööde käigus osaliselt keldriseinu ja vundamenti, vundamendi ümber valati betoonsärk, elamu seinas vahetati maja mädanenud tugipost, osaliselt vahetati välja vihmaveetorud, osaliselt vahetati ja värviti maja laudis. Hageja on seisukohal, et tehtud toimingud olid vajalikud elamu säilitamiseks ja teistel kaasomanikel tuleb need talle hüvitada. P. R. oli nõus kulutused hüvitama, hageja sõlmis temaga kokkuleppe ja loobus nõudest tema vastu. P. R. suhtes on menetlus 27.07.2010 määrusega lõpetatud. OÜ Vallenmain ja K. Paks on seisukohal, et nemad ei pea hagejale kulutusi hüvitama, sest tõendatud ei ole, et tööd olid vajalikud elamu säilitamiseks, samuti ei olnud toimingud õiguspärased ja seaduslikud ning lisaks ei ole tõendatud kulutuste tegemine tööjõule. Riiklikult tunnustatud ekspert L. R. viis kohtu 30.03.2009 määruse alusel läbi ekspertiisi hageja teostatud tööde kohta. L. R. hinnangul oli vaidlusaluse ehitise seisukord enne hageja remonttöid kriitiline. Maakividest vundament oli pragudega ja keldrisein hoovipoolses osas vertikaalselt välja vajunud. Ekspert peab nii vundamendile kui ka keldriseinale raudbetoonsärgi rajamist hädavajalikuks. Hädavajalik on ka kindlustamata vundamendikeldriseina tugevdamine. Kohtuistungil kinnitas L. R. , et vundamendile rajatud raudbetoonsärk ja vundamendi remonditööd on elamu säilitamiseks vajalikud. Hageja esitatud fotodelt nähtub vundamendi halb olukord. Ka OÜ Tartu Projekt ehitusinseneri I. P. 2006. a eksperthinnangu kohaselt tuli selleks, et vältida elamu lagunemist, teha keldriseinte ja vundamendi tugevdamine, et kaitsta neid ilmastikumõjude ja välistegurite eest. Seega on tõendatud, et vundamendi ja keldriseintega seotud toimingud olid elamu säilitamiseks vajalikud. Seda, et muud teostatud tööd oleksid elamu säilitamiseks vajalikud, ei ole hageja tõendanud. Tartu Linnvalitsus tegi 03.04.2003 kirjas ettepaneku värvida elamu fassaadid. Linnavalitsuse kinnitatud välisviimistluse passi kohaselt on elamu puitlaudis pleekinud ja kohati värvikiht koorub. Laudis, piirdelauad, veelauad, aknaraamid vajavad korrastamist, kohati puiduga lappimist või asendamist, eeltöid ning seejärel hooldusvärvimist. L. R. eksperthinnangu kohaselt vajab veelaud vahetamist ning vihmaveesüsteem on roostes. Eeltoodu ei kinnita aga, et tööd olid vajalikud elamu säilitamiseks ning vaja oli mh vahetada välja vihmaveesüsteem ja maja laudis. Välisviimistluse passis on hoopis märgitud, et kogu laudise väljavahetamine ei ole vajalik. Ka ekspert L. R. on seisukohal, et puitvoodri vahetamine ja tuuletõkkeplaadi paigaldamine tõstab hoone soojapidavust, kuid ei ole otseselt seotud elamu säilitamisega. EhS § 2 lg 6 p 3 ja lg 8 kohaselt on ehitamine ehitise rekonstrueerimine – ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Kohus leidis, et hageja tegevus vundamendi tugevdamisel oli ehitise rekonstrueerimine. Seda kinnitavad 2006. a vundamendi tugevdamise projekt, 2010. a
vundamendi tugevdamise mõõdistusprojekt, teostatud tööde loetelu, tunnistaja A. A. (XXX juhataja) ütlused ja Tartu Linnavalitsuse 19.12.2007 ehitusluba elamu rekonstrueerimiseks. Kohus nõustus kostjatega, et hageja ei ole järginud ehitamisel ehitusseaduses sätestatut. Samas on ehitusinsener I. P. koostanud 2006. a pärast tööde alustamist vundamendi tugevdamise projekti ning 2010. a elamu vundamendi tugevdamise mõõdistusprojekti. Ekspert L. R. hinnangul ei ole vundamendi tugevdamisel arvestatud 2006. a koostatud projektiga, kuid I. P. mõõdistusprojekti seletuskirja kohaselt ei olnudki allavalu vanale vundamendile võimalik teha, sest vundamendiavamisega projektis ettenähtud sügavuseni oleks kaasnenud varisemisoht. 21.10.2010 istungil kinnitas I. P. , et hageja kooskõlastas temaga muudatused projektis. 19.12.2007 sai hageja ehitusloa vundamendi tugevdamiseks. Kuigi kõiki puudujääke ehitustegevuses ei ole käesoleva ajani kõrvaldatud, ei muuda see siiski asjaolu, et hageja on teinud vundamendi tugevdamiseks kulutusi ning see oli vajalik elamu säilitamiseks. Hageja lähtus oma lõplikus nõudes L. R. eksperthinnangus toodud summadest. Eksperdi hinnangul on teostatud tööde maksumus ilma käibemaksuta kokku 166 700 krooni ning tööjõu osatähtsus tööde kogumaksumusest moodustab kuni 35%. Kostjad ei vaidlusta eksperdi toodud hindu, kuid leiavad, et tööjõukulu ei saa arvesse võtta, sest hageja ei ole seda kulu tasunud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tööd teostas hageja x A. P. Hageja on esitanud kohtule enda ja A. P. vahelise töövõtulepingu, hageja kinnitusel lubas ta tööde teostamise eest oma x elada tasuta oma korteris. Kohus leidis, et hüvitatavate kulude hulka tuleb arvestada ka tööjõukulu, ehkki hageja oma x tööde eest konkreetset summat ei maksnud. Tööd on tehtud ning ei saa eeldada, et isik tegutseks kolmanda isiku vara huvides tasuta. Eksperdi hinnangust nähtub tööjõukulu osakaal teostatud tööde maksumusest ning kohus asus seisukohale, et sellest tulebki käesoleval juhul lähtuda. Vundamendi ja keldriseintega seotud tööde maksumus on eksperthinnangut ja teostatud tööde loetelu arvestades 100 300 krooni ilma käibemaksuta. Seega on tööjõukulu 35 105 krooni (35% 100 300 kroonist) ja materjali hind koos käibemaksuga 76 930.10 krooni (65% 100 300 kroonist, lisandub käibemaks 18%) ning kokku on säilitamiseks vajalikud kulud 112 035.10 krooni. Kuna OÜ-le Vallenmain kuulus kaasomandist 209/1035 ja K. Paksule 273/1035, tuleb kostjatel hüvitada hagejale vastavalt 22 623.50 krooni ja 29 551.30 krooni. Kuigi OÜ Vallenmain ei ole käesoleval ajal enam vaidlusaluse kinnistu omanik, oli ta seda hageja poolt kulutuste tegemise ajal. Kulutuste hüvitamise kohustuse eest vastutab kulutuse tegemise aegne kaasomanik. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et osapooled oleksid selles VÕS § 175 alusel teisiti kokku leppinud. Ka Riigikohus on 28.11.2005 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-132-05 (p 12) asunud seisukohale, et iga kaasomanik vastutab tema kaasomanikuks olemise ajal sissenõutavaks muutunud kohustuste eest isiklikult. Tõendamata on kostja esindaja väide, et müües oma osa hagejale, küsis OÜ Vallenmain hagejalt madalamat hinda. Hageja nõue seoses ehitusloa taotlemisel makstud 3000 krooniga tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja taotles ja sai Tartu Linnavalitsuselt ehitusloa vundamendi tugevdamiseks pärast tööde tegelikku teostamist. Ehitusloa eest on hageja maksnud 08.10.2007 riigilõivu 3000 krooni. Vundamendi tugevdamine oli ehitise säilitamiseks vajalik. EhS § 2 lg 6 p 3, lg 8, § 12 lg 2 tulenevalt oli vundamendi tugevdamise töödeks vaja taotleda ehitusluba. Seega tuleb ka ehitusloa taotlemine lugeda säilitamiseks vajalikuks toiminguks ning kaasomanikel tuleb sellega seotud kulud hüvitada. K. Paksult tuleb mõista hageja kasuks välja tema mõttelist osa arvestades 791.30 krooni. Kuna ehitusloa eest riigilõivu tasumise ajal ei olnud OÜ Vallenmain enam kinnistu kaasomanik, ei tule temal seda kulutust hüvitada. Hageja nõue seoses värvipassi eest makstud 100 krooni ning fotode ja paljunduste eest makstud 790 krooniga tuleb jätta rahuldamata. Tõendatud ei ole, et elamu fassaaditööd olid säilitamiseks vajalikud, seega ei tule kostjatel hüvitada ka kulutusi seoses
värvipassiga. Samuti ei ole hageja tõendanud, et fotode ja paljundamise kulud on seotud elamu säilitamisega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.T. Paldrok esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 27. juuli 2010 otsuse osas, millega jäeti hageja kasuks kostjatelt välja mõistmata elamu fassaaditööde maksumus ning mõista kostjatelt hageja kasuks täiendavalt välja 37 639.15 krooni, kusjuures OÜ-lt Vallenmain mõista välja 16 663.80 krooni ja K. Paksult mõista välja 20 975.35 krooni ning menetluskulud jätta kostjate kanda Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tõendab fassaaditööde ja vihmaveesüsteemi väljavahetamise vajalikkust ekspert L. R. eksperthinnangu p 2.2, millest nähtuvalt on puitlaudis pragunenud, värv koorunud, osa laudisest lõhenenud, veelaud vajab vahetamist, vihmaveesüsteem roostes. Eksperdi vastuses küsimustele p-s 1 on märgitud, et laudvoodri vahetamise vajadus oli mainitud ka Tartu Linnavalitsuse poolt väljastatud välisviimistluse passis. Ekspert kinnitas 21.10.2009 kohtuistungil kohtule, et töö oli vajalik ja see, mis on tehtud, hoiab maja edasisest lagunemisest ning, et tööd olid vajalikud elamu säilimiseks. Hageja esindaja küsimusele vastas ekspert, et otstarbekas oleks kogu laudis välja vahetada. Seega täpsustas ekspert kohtuistungil oma seisukohta elamu säilimiseks vajalike tööde osas ning leidis, et fassaadi vooder oli vaja elamu säilimiseks välja vahetada. 08.02.2010 toimunud kohtuistungil kinnitas tunnistaja A. A. , et alumine palgirida on välja vahetatud. Seega selgub tunnistaja jutust, et elamu remonditud osas oli alumine palgirida amortiseerunud. Mädanenud palke ei saa välja vahetada ilma laudist eemaldamata. Tartu Linnavalitsus on «Välisviimistluse passi" osas „Seinad" maininud uue laudise paigaldamise vajadust ning on lubanud paigaldada laudise alla tuuletõkke plaadi. Elamu üldilme säilimiseks on vajalik välja vahetada laudis, aknaraamid, ukselehed, piirdelaud, veelaud, korstna otsad, vihmavee süsteemid jms. Tartu Linnavalitsus kohustas oma 03.04.2003 kirjas värvima elamu fassaadi. Vaevalt, et keegi peaks otstarbekaks värvida nii lagunenud laudis, nagu hageja poolt kohtule esitatud fotodelt nähtub. Kohus on ülalnimetatud tõendeid vääralt hinnanud. Laudis oli muuhulgas seetõttu vajalik välja vahetada, et täielikult oli amortiseerunud elamu üks kandetaladest ja alumine palgirida. Selleks, et kandetala ja alumist palgirida asendada, oli vajalik eemaldada laudis. Vana mädanenud laudist ei ole võimalik eemaldada nii, et seda oleks võimalik uuesti seinale kinnitada. Laudise eemaldamise ja kandetala ning alumiste palkide väljavahetamise käigus pudenes maha olemasolnud vana soojustus ning see tuli asendada uuega. Arvestamata on jäetud, et laudise ja vihmaveesüsteemi väljavahetamine on hädavajalik kogu elamul. Selle eest tuleb ka hagejal maksta. Laudis kaitseb elamut lagunemise eest, vihmavee kahjustuste eest. Vihmaveesüsteem ongi elamule ehitatud elamu konstruktsioonide kaitsmiseks vihma eest ning roostes ning auguline süsteem seda ülesannet ei täida. Laudise ja vihmaveesüsteemi väljavahetamise vajadust ning elamu soojustamist tuleks hinnata nii, nagu seda hindaks normaalne heaperemehelik elamu omanik antud olukorras. Arvestada tuleks ka Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 258 kehtestatud „Energiatõhususe miinimumnõuded" §-ga 5. Nõuetest nähtub, et elamute soojustamine on igal juhul nõutav, seega oli ka uue soojustuse panek nõutav ja elamu säilimiseks vajalik. Seega tuleks kohtuotsus muuta fassaaditööde maksumuse mitte väljamõistmise osas ning mõista ka nende tööde tegemiseks hageja poolt tehtavad kulutused kostjatelt välja. Samuti tuleks muuta väljamõistetud menetluskulude proportsiooni (eksperditasu, riigilõiv).
5.OÜ Vallenmain ja K. Paks paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) viitab vastustaja AÕS § 72 lg-le 4 ja TsÜS § 63 p-le 1. AÕS § 72 lg 4 alusel saab kaasomanike nõusolekuta teha toiminguid erandkorras ja minimaalses võimalikus ulatuses, et vältida kaasomandi eseme osalist või täielikku hävimist. Elamu laudise ja vihmaveesüsteemi seisukord otseselt elamu säilimist ei mõjuta. Laudis ei moodusta iseenesest ka elamu seina, nagu on ekslikult märkinud apellant apellatsioonkaebuses. 03.04.2003 Tartu Linnavalitsuse ettepanekust elamu fassaadi värvimiseks nähtub, et linnavalitsus ei ole pidanud vajalikuks terve laudise väljavahetamist ja täiendavat soojustamist. Linnavalitsus pidas vajalikuks laudise värvimist. Nimetatud kiri sisaldas linnavalitsuse soovitust ja mitte kohustust. Linnavalitsuse ettepanek oli kantud eelkõige linna üldilme parandamise eesmärgist, mis nähtub ka nimetatud ettepanekust. Ehitiste säilimiseks peeti vajalikuks katusekatete parandamist. Seega ei nähtu nimetatud dokumendist, et laudise väljavahetamine, täiendav elamu soojustamine ja vihmaveesüsteemi väljavahetamine oleksid elamu säilitamiseks vajalikud tööd, mis oleksid vältinud elamu täielikku või osalist hävingut. Linnavalitsuse poolt väljaantud välisviimistluse passis nähtub elamu fassaadi seisukorra kohta, et laudis on pleekinud ja kohati värvikiht koorub. Nimetatust ei järeldu, et elamu säilimine on sõltuvuses laudise väljavahetamisest. Elamu üldilmet ei saa samastada elamu säilimisega. Maakohtu poolt määratud ehitusekspertiisi lk-lt 4 nähtub, et puitvoodri vahetamine ja tuuletõkkeplaadi paigaldamine tõstab hoone soojapidavust, kuid ei ole otseselt seotud elamu säilimisega. Apellandi tõlgendus 21.10.2009 toimunud kohtuistungil eksperdi ütluste kohta on meelevaldne. Ekspert ütles, et otstarbekas oleks kogu laudis ära vahetada. Ekspert ei öelnud, et laudise vahetamise otstarbekus oleks tingitud elamu säilitamise vajadusest. Ekspert ei ole muutnud kirjalikus ekspertiisiaktis väljendatud seisukohta. Apellandi tõlgendus 08.02.2010 kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A. A. ütlustest on meelevaldne ja ebaõige. Tunnistaja ei tunnistanud, et elamu alumine palgirida oli amortiseerunud. Tunnistaja tunnistas, et tema käes olnud fotolt nähtub, et elamu alumist palgirida on välja vahetatud. Tunnistaja ei tunnistanud palkide seisukorda. Apellandi seisukoht, et keegi ei vaheta välja palke, mis on normaalses seisundis, on antud juhul oletus. Palkide seisukorra kohta puuduvad igasugused tõendid. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et palkide väljavahetamiseks oli hädavajalik laudist välja vahetada ja et väljavahetamine pidi toimuma sellises ulatuses nagu apellant seda tegi, s.o poole hoone ulatuses; 2) ei ole vihmaveesüsteemi väljavahetuse mõjude kohta elamu säilimisele ühtegi tõendit esitatud. Oletuste põhjal ei saa järeldust teha, et vihmaveesüsteem oli sellises seisukorras, mis seadis ohtu elamu täieliku või osalise säilimise; 3) on kohus hinnanud tõendeid objektiivselt, igakülgselt ja õigesti. Elamu säilimine ei satu otseselt ohtu, kui fassaad on pleekinud ja värv kulunud. Samuti ei saa samastada fassaadi elamu seintega, nagu ekslikult apellant on teinud. Elamu ühe kandetala ja alumise palgirea väljavahetamise vajadus on täies ulatuses tõendamata. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et elamu üks kandetala ja alumine palgirida olid sellises seisukorras, et see oleks ohtu seadnud elamu säilimise. Pole tõendatud, et laudis oleks mädanenud olnud või et kandetala ja alumise palgirea väljavahetamiseks oli vajalik laudise väljavahetamine nii suures ulatuses nagu apellant seda teinud on. Elamu remontimisel tuleb lähtuda kõigi kaasomanike, mitte ainult ühe kaasomanike, huvidest ja remont tuleb kooskõlastada kõigi kaasomanike poolt, mitte teostada omavoliliselt ühe kaasomanike suva järgi; 4) on apellandi viide Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusele nr 258 asjakohatu. Nimetatud määrus kohaldub uusehitistele, mitte vanadele ehitistele. XXX asuv elamu ei ole uusehitis.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis kostjatelt välja mõistmata elamu fassaaditööde maksumuse 37 639.15 krooni. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on ka vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele ja asjaoludele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult leidnud, et hageja poolt teostatud elamu fassaaditööd ei ole käsitletavad asja säilitamiseks vajalike toimingutena AÕS § 72 lg 4 tähenduses.
8.TsÜS § 63 p 1 kohaselt esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Hinnangu andmisel tehtud kulutuste vajalikkusele on määrav kulutuste tegemise ajahetk, s.t kas konkreetsete kulutuste tegemise ajal olid kulutused eseme säilitamiseks vajalikud ja kas ilma nende tegemiseta oleks eseme säilitamine sattunud ohtu. Seejuures on oluline hinnata ka seda, kas vastava kulutuse tegemine vastavas mahus oli vajalik. Maakohtu seisukoht, et fassaaditööd ei olnud elamu säilitamiseks vajalikud, on kooskõlas TsÜS § 63 p-s 1 sätestatuga ning asjas kogutud tõenditega. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et kohus on hinnanud ebaõigesti ekspert L. R. arvamust. Arvamuse p-s 2 on ekspert L. R. kinnitanud (I kd, t.l 184-195), et hädavajalik on kindlustamata vundamendi-keldriseina tugevdamine, puitvoodri vahetamine ja tuuletõkkeplaadi paigaldamine tõstab hoone soojapidavust, kuid ei ole otseselt seotud elamu säilimisega. 21.10.2009 kohtuistungil (I kd, t.l 222) on ekspert kinnitanud, et ta jääb oma arvamuse juurde. Samas on ekspert kinnitanud, et otstarbekas oleks olnud kogu laudis ära vahetada. Eelmärgitust ei saa aga järeldada, et laudise vahetamine oleks tingitud elamu säilitamise vajadusest. Seega on ekslik apellandi seisukoht, justkui ekspert oleks muutnud kohtuistungil oma arvamust ning kinnitanud, et elamu fassaadi vooder on vajalik elamu säilitamiseks välja vahetada. Samuti ei tulene Tartu Linnavalitsuse 03.04.2003 kirjast (I kd, t.l 19) ega välisviimistluse passist (I kd, t.l 119-120) hagejale kohustust fassaaditööde tegemiseks. Nimetatud dokumendid on soovitusliku iseloomuga ja antud linna üldilme parandamise eesmärgist lähtuvalt ning nendest ei nähtu, et fassaaditööd (laudise ja vihmaveesüsteemi väljavahetamine ja elamu täiendav soojustamine) oleksid tingitud elamu säilitamise vajadusest. Tunnistaja A. A. on 08.02.2010 kohtuistungil küll kinnitanud (I kd, t.l 328), et elamu alumist palgirida on välja vahetatud, kuid tunnistaja nimetatud ütlusest ei saa järeldada, et alumine palgirida oli amortiseerunud ja selle väljavahetamine oli tingitud elamu säilitamise vajadusest. Samuti ei ole apellant tõendanud, et alumise palgirea väljavahetamiseks oli hädavajalik laudist välja vahetada ja, et laudise väljavahetamine pidi toimuma sellises ulatuses, nagu hageja seda tegi.
Apellandi viide Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 258 kehtestatud „Energiatõhususe miinimumnõuded“ ei ole antud vaidluse lahendamiseks asjakohane (ei kehtinud vaidlusaluste tööde tegemise ajal) ning märgitud määrus ei sätesta asja säilitamiseks tehtavaid vajalikke toiminguid AÕS § 72 lg 4 tähenduses.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel T. Paldroki kanda. Tartu Ringkonnakohtu 21.09.2010 määrusega rahuldati osaliselt T. Paldroki menetlusabi taotlus ning ta vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 4000 krooni tasumisest. T. Paldrok peab arvestama, et menetluskulude kindlaksmääramisel on ta kohustatud tasuma ka riigilõivu 4000 krooni (TsMS § 190 lg 4).
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.