Peeter Masingu hagi Haldi Terase vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
43 619.70 eurot (682 500 krooni)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.08.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Haldi Terase apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Haldi Teras (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX X X XXXXX XXXXXX XXXXXXXX), lepinguline esindaja Peeter Malve Vastustaja Peeter Masing (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X X-XXX XXXXX XXXXXX XXXXXXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 24.08.2010 otsus tühistada menetluskulude jaotamise osas, muus osas jätta lahend muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, jättes kummagi poole menetluskulud vastava poole enda kanda.
3.Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 1) Hagi rahuldada; 2) Lõpetada kaasomand kinnistule asukohaga XXX X X XXXXX linnas Harjumaal selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse poolte vahel vastavalt kaasomandi suurustele; 3) Otsus kuulub viivitamatule täitmisele; 4) Kummagi poole menetluskulud jätta vastava poole enda kanda.
5.Kummagi poole apellatsioonimenetluse kulud jätta vastava poole enda kanda.
6.Tagastada apellandile 03.02.2011 täiendava tõendina esitatud Põhja Prefektuuri teatis nr 10.2-03/11816 31.01.2011 ja Keila Perearstikeskuse OÜ teatis 08.11.2010.
7.Tagastada vastustajale 26.11.2010 täiendavate tõenditena esitatud CD ja teade kriminaalmenetlejale 16.11.2010.
8.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Hagi asjaolud
1.17.02.2010 esitas Peeter Masing (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Harju Maakohtusse Haldi Terase (edaspidi kostja, apellant) vastu kaasomandi lõpetamiseks.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kuulub pooltele kaasomandina kinnistu XXXXX linnas XXX X X, turuväärtusega 800 000 – 900 000 krooni. Hagejale kuulub kinnistust 3⁄4 ja kostjale 1⁄4. Hageja on pidanud kostjaga läbirääkimisi kaasomandi lõpetamiseks ning teinud ettepanekud: jätta kinnistu kostja ainuomandisse, kusjuures kostja maksab hagejale tema osa rahas; hageja ostab kostja osa ära 200 000 krooni eest või kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ning raha jaotatakse poolte vahel vastavalt kaasomandi suurusele. Kostja ei ole küll olnud vastu kaasomandi lõpetamisele, kuid pooled ei ole suutnud kokku leppida kaasomandi lõpetamise aja ja viisi suhtes. Kostja vastuväited
3.Kostja võttis hagi õigeks ja nõustus kinnistu müügiga. Põhjenduste kohaselt ei ole kostja kunagi rikkunud hageja subjektiivseid õigusi seoses kaasomandiga ning ei ole ka keeldunud kaasomandi lõpetamisest viimase nõudel, küsimus on olnud vaid selles, kuidas seda mõlema poole huvides tuleks teha.
4.Kostja ei ole hagejale põhjustanud hagi kohtule esitamise vajadust. Kirjavahetusest hageja ja tema esindajaga nähtuvalt on hageja omakasupüüdlikult üritanud oma
nõudeõigust realiseerida ja kaasomandiks oleva maja hinda (sealhulgas kostjale kuuluva osa väärtust) on ta ebajärjepidevalt muutnud ja teinud seda lähtuvalt sellest, kuidas talle endale kasulikum on. Hageja on kolm korda määranud kinnistu hinna ning teinud sellest lähtuvalt ettepanekuid, mis vanainimesest kostjale sobida ei saanudki ning üheski ettepanekus ei ole arvestatud kostja loomulikke soove ja vajadusi. Hageja keeldub mõistmast, et kui kostja peab oma kodust lahkuma, kus ta on elanud ca 34 aastat, vajab ta uut elukohta. Ühtegi sellist ettepanekut, milles oleks hageja arvestanud oma ema vajadust, ei ole tehtud. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et kohtuvälistest läbirääkimistest asja ei saaks.
5.Kohtuotsusest peab nähtuma see, kes ja millistel tingimustel kinnistu müügi enampakkumise läbi viib ning millise alghinnaga. Enampakkumise usaldusvääruse ja efektiivsuse saab tagada vaid see, kui need toimingud viib läbi kohtutäitur ning täitemenetluse seadustikus ettenähtud korra alusel. Täiturile kinnistu müügi korraldamise õiguse andmine tagab, et kinnistu saab igal juhul müüdud, seega ka kohtulahend täidetud. Enampakkumise edu ja ostjate suurema huvi tagab teadaolevalt kinnistu keskmisest väiksem alghind. Kinnistu müügihind sõltub seega üksnes enampakkumise edukusest. Esimese astme kohtu otsus
6.24.08.2010 rahuldas maakohus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus otsustas lõpetada kaasomandi selliselt, et kinnistu XXX X X XXXXX linnas müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse poolte vahel vastavalt kaasomandi suurusele.
7.Kostja esitas lisaks õigeksvõtvale avaldusele taotluse määrata avaliku enampakkumise alghind. Kohus käsitles kostja taotlust kui taotlust kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-le 1 ja leidis, et asjas puuduvad põhjused otsuse täitmise korda sel viisil kindlaks määrata ning jättis kostja taotluse rahuldamata.
8.Kohus jättis kohtukulud TsMS § 168 lg 5 kohaselt kostja kanda. Apellatsioonkaebus
9.Haldi Teras palub tühistada maakohtu otsuse, uue otsusega rahuldada hagi õigeksvõtva otsusega ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellant palub lõpetada kaasomandi kinnistule asukohaga XXX X X XXXXX linnas sellisel viisil, et see müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse poolte vahel vastavalt igaühe mõttelise osa suurusele kaasomandis. Apellant palub määrata kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et avaliku enampakkumise viib läbi Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur Kaire Põlts täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel ning kinnistu alghinnaks on 700 000 krooni. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda.
10.Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus TsMS § 5 lg-s 2 sätestatut, kuivõrd kirjalikus menetluses jäeti määramata apellandist kostjale tähtaeg omapoolsete vastuseisukohtade ja tõendite esitamiseks. Otsusest nähtuvalt on kohus menetluskulude jaotamisel arvestanud e-kirjadega, mis kostja nimetatud vastusega kohtule esitas ning millele kostja tõendipõhiselt vastu vaielda ei saanud. Kohus menetles asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, kuid jättis vastavalt TsMS 403 lg-le 1 kostjale vastamiseks võimaluse andmata ehk tähtaja määramata. Kuivõrd kirjalikus menetluses on tähtaja määramine kohtule kohustuslik, rikkus kohus seda määramata jättes oluliselt menetluskorda, mis viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise osas.
11.Kuigi TsMS § 403 lg 1 kohaselt ei ole kohus reeglina kohustatud poole taotlusel kohtuotsuse täitmise korda kindlaks määrama, ei ole ka põhjendatud, et kohus jättis selle kostja hagivastuses esitatud taotluse alusel kindlaks määramata. Kohtuotsuses puuduvad seetõttu mistahes viited kes ja millistel tingimustel on õigustatud enampakkumist kaasomandiks oleva kinnistu võõrandamiseks läbi viima. Kohtupraktikas on kohus poole taotlusel määranud kindlaks ka enampakkumise läbiviija ja korra ning pooltele sobivad tingimused, et enampakkumine oleks viidud läbi õiglaselt ning efektiivselt ja see toimuks kooskõlas kõigi kaasomanike õigustatud huvidega.
12.Apellant ei ole oma käitumisega andnud alust kohtusse pöördumiseks. Kuivõrd vastustaja kõik pakkumised kaasomandi lõpetamisel olid ilmselgelt ajendatud omakasust, siis leppis ta vastustajaga kokkuleppe saavutamise eesmärgil kokku kohtumise notari juures, kes oli nõus pooli nõustama, et nad kaasomandi lõpetamise asjas kokkuleppele jõuaksid. Vastustaja notari juurde ei ilmunud. Kohus tuvastas, et kostja on nõustunud kaasomandi lõpetamisega, seega oleks pidanud kõike arvestades jagama menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lg-s 5 sätestatule, see tähendab jätma kulud hageja kanda. Vastustaja seisukoht
13.Peeter Masing vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
14.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited annavad aluse maakohtu otsuse tühistamiseks menetluskulude jaotamise osas. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega.
15.Esmalt võtab kolleegium seisukoha poolte menetluslike taotluste kohta. Apellant on esitanud järgmised taotlused: 1) 01.02.2011 korraldada apellandi ärakuuulamiseks ja poolte lepitamiseks kohtuistung; 2) 03.02.2011 võtta täiendava tõendina vastu politsei teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta ja perearsti tõend apellandi tervisliku seisundi kohta. Vastustaja esitas koos vastusega kaebusele 16.11.2010 teate kriminaalmenetlejale ja CD olukorrast kinnistul.
16.Apellandi ja vastustaja taotlused dokumentaalsete tõendite lisamiseks tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et need ei oma tähtsust apellatsioonkaebuse lahendamisel. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas on kaebus esitatud menetluskulude jaotuse ja otsuse täitmise viisi määramata jätmise peale ning pooltevahelised suhted peale maakohtu lahendit vaidlusaluste küsimuste lahendamisel tähtsust ei oma. Apellandi taotlus asja arutamiseks kohtuistungil on esitatud peale apellatsioonitähtaja möödumist. Apellatsioonkaebus vastavat taotlust ei sisaldanud ja seega luges ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 633 lg-ga 7, et apellant on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 01.02.2011 taotlus ei sisalda mõjuvat põhjust, mis annaks aluse määratud menetlusviisi ümber vaadata. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kompromissiga lõpetada kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Seega ei takista apellatsioonimenetluse kirjalik menetlus iseenesest kompromissi sõlmimist, kui pooled endas vastava tahte leiavad.
17.Apellant on heitnud maakohtule ette TsMS § 5 lg 2 rikkumist, kuna kirjalikus menetluses ei määratud kostjale tähtaega omapoolsete vastuseisukohtade ja tõendite esitamiseks. Tsiviilasja materjalid apellandi etteheidet ei kinnita. Viidatud sätte kohaselt on pooltel õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu
ümber lükata või sellele vastu vaielda. Kostja sai määrusega 08.06.2010 (t lk 96) tähtaja hagile vastamiseks. Vastus saabus 30.06.2010 ja selles võttis kostja hagi õigeks (t lk 102-104). Seega rakendus TsMS § 440 lg 3, mille kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hagi selgesõnalise õigeksvõtu korral puudus kohtul vajadus ja kohustus anda kostjale veelkordselt tähtaeg seisukohtade/tõendite esitamiseks. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja esindajale olid hageja 06.08.2010 seisukohad 13.08.2010 edastatud (t lk 163) ning esindajal oli enam kui 10 päeva aega nendega tutvuda ja vastava tahte korral ka vastata. Esindaja seda võimalust ei kasutanud.
18.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses muuhulgas määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra. Käesolevas asjas on maakohus jätnud kostja taotluse enampakkumise alghinna ja enampakkumist läbiviiva kohtutäituri isiku kindlaksmääramiseks rahuldamata ning kolleegium on seisukohal, et teistsuguse otsustuse tegemiseks mõjuvad põhjused puuduvad. Juba vastuses hagile 30.06.2010 (t lk 102-104) on kostja esindaja asjakohaselt märkinud, et kohtutäituri poolt TMS-s ettenähtud korras enampakkumise läbiviimine tagab selle toimingu efektiivsuse ja usaldusväärsuse. Jõustunud kohtulahend ongi selleks täitedokumendiks, mida TMS-i alusel täidetakse – kohtutäitur, kelle poole üks pooltest (või mõlemad koos) kohtulahendi täitmiseks pöördub, teeb kõik lahendi täitmiseks vajalikud toimingud (määrab enampakkumise alghinna, korraldab enampakkumise, jaotab tulemi jmt). Pooled ei ole saavutanud kokkulepet alghinna ega kohtutäituri isiku suhtes. Kostja enda nimetatud alghinna 700 000 krooni tõendamiseks tõendeid esitanud ei ole, hageja asja tundva isiku arvamuse kohaselt oli seisuga 08.04.2010 kinnistu turuväärtuseks 910 000 krooni. Muid tõendeid kinnistu turuväärtuse kohta tsiviilasja materjalides ei ole. Seega ei ole võimalikult omandi kaotamise aja seisuga teada kinnistu turuväärtus ja alghinna määramine alla turuhinna esimesel enampakkumisel võib rikkuda poolte õigust saada omandi kaotamisel hüvitiseks selle turuhinna.
19.Maakohus on menetluskulude jaotamisel viidanud TsMS § 168 lg-le 6 (otsuses ekslikult märgitud lg 5). Nimetatud sätte kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab menetluskulud hageja ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Maakohus jättis kulud sõltumata hagi õigeksvõtmisest ja sel alusel hagi rahuldamisest kostja kanda. Seega tegelikkuses ei rakendanud maakohus viidatud erinormi, vaid TsMS § 162 lg-t 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolleegium maakohtu sellise käsitlusega ei nõustu ja leiab, et õiglane on jätta kummagi menetlusosalise kulud tema enda kanda.
20.Lahendis nr 3-2-1-70-10 27.09.2010 on Riigikohus selgitanud, et kaasomand lõpetatakse eelduslikult iga kaasomaniku huvides. Nii on see toimunud ka käesoleval juhul, kui pooled pidasid kohtueelseid läbirääkimisi ja kostja hageja ettepanekutele kaasomand lõpetada vastu ei vaielnud, kuid samas erinevatel põhjustel ei saavutatud ka vajalikku üksmeelt omandi kohtuväliseks lõpetamiseks. Seega ei ole õiglane ega mõistlik menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühel hageja poolt pakutud viisil kostja õigeksvõtuga. Pooltevahelisest kirjavahetusest (t lk 7-11, 143, 145-147, 150-154) nähtub, et menetluskulude jätmine ainult hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel samuti põhjendatud ei ole, sest läbirääkimiste jooksul muutsid mõlemad kaasomanikud seisukohti võimalike lõpetamise viiside ja/või rahalise hüvituse suuruste osas ning vaidluse lahendamine kohtuta ilmselt võimalik ei olnud.
21.Lisaks tuleb arvestada seadusandja tahet, mille kohaselt lahendatakse alates 01.01.2009 kaasomandi lõpetamise asjad hagita menetluses TsMS § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 2 järgi. Ja kuigi käesoleva asja on maakohus lahendanud hagimenetluses ning
menetlusosalised sellele vastuväiteid TsMS §-s 333 sätestatud korras ei esitanud, nähtub seadusandja tahe kaasomandi lõpetamisega tekkinud menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg-st 1. Selle kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.
22.Kaebuse osalisel rahuldamisel jäävad apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 163 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda.
Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.