Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

on kostja juhatuse 24.10.2009 otsus ebaseaduslik ning kuulub kehtetuks tunnistamisele samadel põhjendustel kui 09.08.2009 otsus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hiiumaal on jahimaad jaotatud üheksaks jahipiirkonnaks. Seitset piirkonda haldab Hiiumaa Jahimeeste Selts, ühte piirkonda kasutab MTÜ Leluselja Jahiselts ning ühte piirkonda kostja. Hageja on liikmeks ka kahes ülejäänud jahiseltsis. Paljasõnalised ja alusetud on hageja väited, et seltsi kuulumata on välistatud tema võimalused Hiiumaal jahti pidada. Hagejal on võimalik jahiõigusi ja -võimalusi realiseerida teiste jahiseltside kaudu, mida hageja kostjale teadaolevalt ka teeb. Seltsi 01.05.1999 üldkoosoleku otsusega võeti vastu põhimõtteline otsus, et seltsi liikmeteks võetakse ka maaomanikke, kellel on 250 ha ja rohkem maid seltsi küttimisalal ning sellega seoses võeti hageja seltsi liikmeks. Hageja eiras korduvalt ja jämedalt seltsi põhikirja ja kodukorra nõudeid, eiras jahipidamise ja jahieetika eeskirju ning näitas üles allumatust jahidistsipliinile, keeldus sõlmimast jahimaade kasutamise lepingut jne. 2009 suveks oli hageja tegevuse tulemusena muutunud olukord sedavõrd kriitiliseks, et enamus seltsi liikmeist keeldusid jahile minemast, kui jahiseltskonnas on hageja. Hageja keelas oma maadel jahipidamise (pannes oma maa piirile sissesõitu keelava märgi), võimaldades oma maadel viibimist ja jahipidamist vaid valitud isikutele. Sellist käitumist ei saa pidada seltsi liikmele sobivaks, arvestades, et seltsi eesmärgiks on koondada sõpruskonda, keda seob ühine jahikirg. Eeltoodu kogumis oli ajendiks ja põhjuseks, miks otsustas seltsi juhatus 09.08.2009 otsusega hageja seltsist välja heita. Hageja viited tema initsiatiivil H. K. suhtes algatatud kriminaalasjale on kohatud ja asjassepuutumatud. Otsus on kooskõlas seaduse ja põhikirjaga. Ükski hageja poolt hagis esitatud väide ei anna alust otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja käitumine oli vaieldamatult käsitletav põhikirja ja kodukorra viidatud punktide rikkumisena, mistõttu esinevad põhikirja p 2.5 ja MTÜS § 16 lg 1 ning lg 2 alused hageja väljaheitmiseks. Maakohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas 14.09.2010 otsusega hagi ja tunnistas kehtetuks MTÜ Tahkuna Jahiselts juhatuse 09.08.2009 koosoleku protokolli nr 2 p 2, millega Kalle Laid arvati välja MTÜ Tahkuna Jahiselts liikmeskonnast, tunnistas kehtetuks MTÜ Tahkuna Jahiselts juhatuse 24.10.2009 koosoleku protokolli nr 3 p 2, millega kinnitati MTÜ Tahkuna Jahiselts 09.08.2009 otsus Kalle Laidi väljaarvamise kohta MTÜ Tahkuma Jahiselts liikmeskonnast ning kohustas MTÜ-d Tahkuna Jahiselts kandma Kalle Laidi MTÜ Tahkuna Jahiselts liikmete nimekirja. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Kostja põhikirja p 2.6 kohaselt otsustab liikmeskonnast väljaarvamise juhatus. Seltsi 09.08.2009 juhatuse koosoleku protokolli nr 2 p 2 kohasel arvati hageja välja seltsi liikmeskonnast. Otsuse kohaselt ei ole hageja vääriline kuuluma seltsi, kuna ta mürgitab oma käitumisega seltsi õhkkonda, intrigeerib, keeldub sõlmimast lepingut jahipidamiseks temale kuuluvatel maadel, nõuab eriõigusi jne. Ebaterve õhkkonna loomisega kahjustab hageja oluliselt seltsi huve, mistõttu on alus tema väljaarvamiseks seltsi liikmeskonnast. Kostja juhatuse 24.10.2009 koosoleku protokolli nr 3 p 2 järgi kinnitas juhatus uue otsusega varasemat 09.08.2009 otsust hageja väljaarvamise kohta kostja liikmeskonnast.

Seltsi põhikirja p 2.5 sätestab, et ühingu liikme võib liikmeskonnast välja arvata, kui ta rikub põhikirja nõudeid, ei täida ühingu juhtorganite otsuseid ja korraldusi, eirab jahieeskirju ning jahieetikat, käitub vääritult ning kahjustab ühingu ja selle liikmete mainet, samuti siis, kui ta ei tasu liikmemaksu üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtajaks. Oluline ei ole, et hageja kuulub ka teistesse jahiseltsidesse. Isiku väljaarvamine ühingust peab olema kooskõlas seaduse ja põhikirja nõuetega. Kostja leidis, et hageja vääritu käitumine seisneb selles, et ta lubab vaid valitud seltsi liikmeid oma maadele jahile, keelates seda teistel seltsi liikmetel. Kohtu hinnangul annab hageja poolt paigutatud keelumärk kõikidele isikutele märku sellest, et maaomaniku sooviks on, et iga isik, kes tuleb tema maale, teavitaks teda maal viibimisest. Märgist ei nähtu, et tegemist on keelumärgiga seltsi liikmetele jahi pidamiseks. Kui omanik avaldab soovi, et tema maadele sisenemiseks peaksid talle telefoni teel andma märku kõik isikud peale viie isiku, siis ei ole see asjaoluks, mida saab tõlgendada vääritu käitumisena teiste seltsi liikmete suhtes. Hageja poolt esitatud lepingu projekt hagejale kuuluvate jahimaade kasutamiseks ja kostja 15.01.2009 vastus hagejale tõendavad, et poolte vahel käisid läbirääkimised lepingu tingimuste üle 2008. ja 2009. aastal, mitte alates 2003. aastast, nagu väitis kostja. Asjaolu, et hageja ei sõlminud lepingut kostjale meelepärastel tingimustel, ei tähenda, et hageja keeldus sõlmimast lepingut mõistlikel tingimustel. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud poolte vahel suuri lahkarvamusi ning lepingu lõplikes tingimustes kokkuleppimiseks vajasid pooled üldkoosoleku otsust ja täiendavaid läbirääkimisi. Seltsi 20.06.2009 juhatuse protokollist nähtuvalt otsustas juhatus, et ei soovi sõlmida hagejaga jahimaade kasutamise lepingut, kuna hageja poolt esitatud lepingu tingimused ei ole vastuvõetavad. Kohus järeldas esitatud tõenditest, et kuna 20.06.2009 oli hageja juhatusel olemas seisukoht, et hageja tuleb seltsist välja arvata, siis loobus kostja ise hagejaga jahimaade kasutamise lepingu sõlmimisest eeltoodu tõttu. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis tõendaks hageja ilmset soovimatust lepingut mitte sõlmida. Asjaolu, et seltsi juhatuse koosoleku protokollides on märge, et hagejaga on leping sõlmimata, ei tõenda, et leping on sõlmimata hageja käitumise tõttu, kuna lepingu sõlmimine eeldab kahepoolseid läbirääkimisi. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et vaatamata pikale läbirääkimiste protsessile, on hagejale kuluvatel maadel jahti peetud. Seega ei olnud hageja ja kostja vahel lepingu puudumine takistuseks jahipidamisel. Juhatuse 24.10.2009 protokollist ei selgu, millal leidsid aset loata jahilkäimised, mida võeti arvesse hageja väljaarvamisel kostja liikmeskonnast. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 2004. ja 2005. aasta rikkumiste eest on hagejat karistatud. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja on toime pannud muid jahieeskirjade rikkumisi. Kohus nõustus hagejaga, et 2004. ja 2005. aasta jahieeskirjade rikkumised, millede eest on hagejat karistatud nii Keskkonnainspektsiooni kui seltsi poolt, ei anna alust hageja väljaarvamiseks 2009. aastal põhikirja p 2.5 ja kodukorra VII ptk alusel. Kostja ei ole ülalnimetatud rikkumistele tuginenud mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole selgitanud, milles seisneb hageja pidev ja vääritu käitumine. Kostja väited hageja rikkumiste kohta on üldsõnalised. Kostja üldsõnaline seisukoht, et hageja käitub vääritult, tekitab sisepingeid ja loob ebatervet õhkkonda, ilma eeltoodu kohta ühtegi konkreetset fakti esitamata, ei anna alust lugeda hageja käitumist vastuolus olevaks kodukorra VII peatükiga. Kostja esitas kohtule toetusavalduse, mis tema arvates tõendas hageja vääritut käitumist määral, et hageja tuli seltsist välja arvata. Toetusavaldusest ei selgu, millised olid hageja poolt toimepandud põhikirja, kodukorra ja jahieeskirjade rikkumised ning milles seisneb hageja

õõnestav ja vaenulik tegevus, mille tagajärjel allakirjutanud ei soovi koos hagejaga jahile minna. Kohus leidis, et toetusavaldus väljendab osade seltsi liikmete seisukohti hageja suhtes, kuid millistel sündmustel või asjaoludel seisukoht põhineb, toetusavaldusest ei selgu. Hageja arvates oli tema seltsist väljaarvamine seotud kriminaalasjaga, mis algatati hageja avalduse alusel seltsi juhatuse liikme H. K. suhtes. Arvestades sündmuste kronoloogiat, kus 27.05.2009 algatati kriminaalasi ja 20.06.2009 oli juhatus seisukohal, et hageja tuleb seltsist välja arvata, kusjuures kohtule ei ole esitatud tõendeid, et vahepeal on hagejal olnud rikkumisi kodukorra, põhikirja või jahieeskirjade osas, võib hageja poolt kriminaalmenetluse algatamise avaldus olla ajendiks, miks hageja arvati seltsist välja. Kohus ei tuvastanud hageja liikmelisusest väljaarvamise aluseid vastavalt seltsi põhikirjale, kodukorrale ja jahieeskirjadele, mistõttu kuulusid nõuded juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamiseks rahuldamisele. Kuna kohus tunnistas kehtetuks nii hageja väljaarvamise kostja liikmeskonnast kui ka nimetatud otsuse kinnitamisotsuse, tuleb kohustada MTÜ-d Tahkuna Jahiselts kandma Kalle Laid MTÜ Tahkuna Jahiselts liikmete nimekirja. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata. Hagi läbivaatamisel teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Vastustaja ei ole hagi esitamisel kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Vastustaja oleks pidanud oma õiguste kaitseks esmalt pöörduma seltsi üldkoosoleku poole. MTÜS § 16 lg 4 on antud juhul erinorm TsÜS § 38 lg 1 suhtes, mis ei võimalda mittetulundusühingu juhatuse otsust liikme väljaarvamise kohta vaidlustada liikme poolt kohe kohtus, vaid nõuab liikmelt esmalt pöördumist mittetulundusühingu üldkoosoleku poole liikme väljaarvamise otsustamiseks. Alles üldkoosoleku otsus liikme väljaarvamise kohta on vastavalt MTÜS § 24 lg-le 1 ja TsÜS § 38 lg-le 1 kohtus vaidlustatav. Vastustaja nõuded tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel. Põhiseaduslikku õigust kuuluda mittetulundusühingutesse ei saa tõlgendada selliselt, et isiku väljaarvamine konkreetsest ühingust oleks automaatselt käsitletav tema põhiõiguse riivamisena. Liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine seltsist on MTÜS ja seltsi põhikirja p-de 2.2 ja 2.6 kohaselt seltsi juhatuse pädevuses. Põhikirjas sätestatud eelduste (eelkõige põhikirja p 2.5) täidetuse korral on juhatus õigustatud liikme seltsi liikmeskonnast välja arvama. Liikme väljaarvamine liikmeskonnast ei riiva seejuures PS § 48 lg-s 1 sätestatud põhiõigust, sest õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse ei ole samastatav üksikisiku õigusega igal ajahetkel igasse võimalikku ühingusse kuuluda. Iga mittetulundusühing on pädev oma liikmeskonna üle ise otsustama. Vastustaja kuulub teistesse Hiiumaal tegutsevatesse jahiseltsidesse, mistõttu seltsist väljaarvamine ei piira tema võimalusi kodukohas jahti pidada. Seltsi kodukorras on määratud seltsi olemus ning kohustuslikud käitumisjuhised kõigile liikmetele. Maakohus on jätnud kodukorras sätestatu sisuliselt kohaldamata. Vastustaja käitumine on käsitletav põhikirja p-de 2.5 ja 3.2 ning kodukorra punktide rikkumisena, mistõttu esinevad põhikirja p-s 2.5 ja MTÜS § 16 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused vastustaja väljaheitmiseks seltsist. Et vastustaja nõuab endale eritingimusi (spetsiifiliste eritingimustega leping seltsiga) ning eelistab vastustajale meelepäraseid liikmeid teistele seltsi liikmetele, lubades vaid valitud liikmeid oma maadele jahile, on üheselt käsitletav seltsi huve mittearvestava käitumisena.

Kodukorra VII peatükk sätestab, et selts on sõpruskond, keda seob ühine jahikirg, loodushuvi ning vastastikune austus. Just sõpruskonna põhimõtte eiramist ja seeläbi ka ühise jahiaja ebameeldivaks muutmist on seltsi juhatus hagejale 09.08.2009 ja 24.10.2009 juhatuse otsustes ette heitnud. Maakohus ei ole nimetatud põhjendusi otsuses veenvalt ümber lükanud ja on sisuliselt jätnud kodukorras sätestatu tähelepanuta. Kodukorra sätetest koostoimes põhikirja p-ga 2.5 tuleneb muuhulgas, et liikme väljaarvamise otsus seltsist võib rajaneda ka subjektiivsetel kriteeriumidel. Maakohtu otsus lähtub ebaõigesti eeldusest, justkui saaks vastustaja seltsist väljaarvamise otsus olla õiguspärane üksnes juhul, kui ta on käitunud vääritult formaalselt objektiivses tähenduses. Seda, et mittetulundusühingust väljaarvamise põhjendatuse hindamisel saab tugineda ka subjektiivsetele kriteeriumidele, toetab MTÜS § 16 lg 4 sõnastus. Sisuliselt annab see üldkoosolekule pädevuse vaadata üle juhatuse poolt tehtud liikme väljaarvamise otsus. Seega on väljaarvamise põhjendatuse hindamiseks oluline hinnata mittetulundusühingu liikmete tahet. Toetusavalduse ja muude tõenditega on tõendatud, et seltsi liikmed toetavad enamuses vastustaja seltsist väljaarvamise otsust. Liikmelisusel põhineva seltsi liikmeskonna enamusel on õigus anda hinnang oma liikme tegevuse vastavusele seltsi tegevuse aluspõhimõtetega ning otsustada liikme liikmeskonda kuulumise sobivuse üle. Hageja väljaarvamine ei kahjusta tema huve, samas kui tema jäämine liikmeskonda kahjustab ilmselt seltsi huve, kuna enamus seltsi liikmeskonnast ei poolda hagejaga koos seltsi tegevuses osalemist ning peab tema käitumist seltsi põhimõtete, põhikirja ja kodukorra eiramiseks. Kui hageja jääb seltsi liikmeks, on nende seltsi liikmete ainukeseks alternatiiviks ise seltsi tegevusest eemalduda või lahkuda. Apellandile jääb arusaamatuks kohtuotsuse punktis II esitatud mõttekäik, mille kohaselt apellandi poolt tõendina esitatud fotoga ajaleheartikkel tõendab maaomaniku (vastustaja) soovi, et tema maale sisenemiseks annaks kõik isikud peale viie seltsi liikme talle telefoni teel märku. Apellandi hinnangul tõendab ajaleheartikkel otseselt seda, et vastustaja eelistab teatud seltsi liikmeid teistele ning seab erinevalt väljakujunenud tavast seltsi liikmetele piiranguid tema maal jahipidamiseks. Samas peab vastustaja ise jahti teiste seltsi liikmete maadel. Apellandi arvates on maakohus hinnanud ühekülgselt seltsi juhatuse 13.11.2007 protokolli, asudes seisukohale, et vastavate pretensioonide esitamine seltsi poolt hagejale on tõendamata ja seega ei ole K. Laidile midagi ette heita, ning vastustaja 05.02.2008 e-kirja ja seltsi juhatuse 06.02.2008 protokolli, millest nähtuvalt esinesid juba 2008.a seltsi ja hageja vahel erimeelsused. Maakohus on hinnanud ühekülgselt toetusavaldust, leides, et toetusavaldus ei tõenda vastustaja vääritut käitumist või jahieeskirjade, kodukorra ja põhikirja rikkumist, jättes tähelepanuta, et toetusavaldus ei ole mõeldud nimetatud rikkumiste tõendamiseks. Toetusavaldus tõendab seltsi liikmete nõustumist juhatuse hinnanguga, et K. Laid ei ole vääriline kuuluma seltsi liikmeskonda. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Ebaõige on kaebuse väide, et hageja nõuded juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamiseks tuleb TsMS § 423 lg 1 p 1 järgi jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle rakendamise võimalust ei ole minetatud. MTÜS § 16 lg 4 sätestab, et kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. Eeltoodust tuleneb, et mittetulundusühingu liikmel on võimalus oma mittetulundusühingust väljaarvamine vaidlustada üldkoosolekul, kuid sätte sõnastusest ei saa järeldada, et tegemist oleks kohustusliku kohtuvälise vaidluse lahendamise korraga. Õigus mittetulundusühingu juhatuse otsust kohtus vaidlustada tuleneb TsÜS §-st 38. Maakohus on nõudeid menetledes õigesti jätnud taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Ebaõige on kaebaja käsitlus, et mittetulundusühingust võib selle liikme välja arvata liikmete enamuse subjektiivse otsustuse alusel. MTÜS § 16 lg 1 järgi võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Seega saab ühing ise määrata kriteeriumid, mille alusel saab liikme välja arvata. Kostja põhikirja p 2.5 järgi võib seltsi liikme välja arvata, kui ta rikub põhikirja nõudeid, ei täida ühingu juhtorganite otsuseid ja korraldusi, eirab jahieeskirju ning jahieetikat, käitub vääritult ning kahjustab ühingu ja selle liikmete mainet, samuti siis, kui ta ei tasu liikmemaksu üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtajaks. Väljaarvamise aluseks saavad kolleegiumi arvates olla vaid seltsi liikme teod, mis vastavad põhikirja p-s 2.5 toodule. Maakohus on õigesti tuvastanud, et asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja on käitunud viisil, mis annab aluse jahiseltsi liikmete hulgast väljaarvamiseks, ei ole kostja esitanud ega nende olemasolu tõendanud. Kostja väited, et hageja käitub vääritult, rikub jahieetikat ja tekitab sisepingeid, on jäänud paljasõnalisteks hinnanguteks. Ebaõige on kaebuse väide, et maakohus on jätnud hindamata hageja käitumise vastavuse kodukorraga. Seltsi kodukord sätestab jahipidamise eetika ja head jahitavad (kodukorra VII peatükk). Kolleegiumi arvates ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks käitunud vastuolus kodukorras sätestatuga. Tulenevalt põhikirja p-st 2.5 võib ühingu liikme välja arvata, kui ta on käitunud vääritult või rikkunud jahieetikat või kahjustanud ühingu ja selle liikmete mainet, kuid hinnangu aluseks saavad olla ühingu liikme teod. Ebaõige on apellandi käsitlus, et hinnangu andmiseks ja isiku väljaarvamiseks piisab seltsi juhatuse või teatud osa liikmete meelevaldsest hinnangust kodukorra nõuete rikkumise kohta. Kostja poolt esitatud avaldus, kus seltsi liikmed ei nõustu koos hagejaga seltsi kuuluma ja jahil käima, ei anna alust tuvastada, et kostja otsused hageja väljaarvamise kohta olid õiguspärased. Maakohus on hinnanud esitatud tõendeid õigesti ja kaebuse väited ei anna alust teha tõenditest teistsugust järeldust. See, et pooled ei jõudnud kokkuleppele hagejale kuuluva maa jahiks

kasutamise osas ja hageja valib, keda ta oma maale jahti pidama lubab, ei ole asjaolud, mis annavad põhjuse hageja väljaarvamiseks kostja liikmete hulgast. Kaebuses viidatud tõendid käsitlevad pooltevahelisi eelnevaid suhteid, kuid neist ei tulene, et hageja on toime pannud tegusid, mis põhikirja p 2.5 järgi annaksid aluse tema väljaarvamiseks jahiseltsist. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta apellandi kanda. Maakohus on otsuses maakohtus kantud menetluskulud jätnud õigesti TSMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

Margo Klaar

Ele Liiv

Ülle Jänes

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.