Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

kohaselt palub kohustada MTÜ-d Tahkuna Jahiselts kandma Kalle Laid’i MTÜ Tahkuna Jahiselts liikmete nimekirja. Hageja avalduse alusel alustas Lääne Politseiprefektuur 27.05.2009.a. kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 1 tunnustel. Kriminaalasi nr 09250100137 lõpetati Tahkuna Jahiseltsi juhatuse esimehe H. K. suhtes KrMS § 202 alusel. 20.06.2009.a toimus Tahkuna Jahiseltsi juhatuse koosolek, kuhu hagejat ei kutsutud. Koosoleku protokolli kohaselt on arutatud seltsi liikme Kalle Laidi käitumist ning otsustati kutsuda kokku seltsi erakorraline üldkoosolek 22. augustil 2009.a. Juhatus otsustas esitada üldkoosolekule ettepaneku arvata Kalle Laid välja seltsi liikmeskonnast ebaeetilise käitumise ja seltsi õhkkonna mürgitamise pärast. Ühtlasi otsustas seltsi juhatus teatada Kalle Laidile, et ei soovi sõlmida temaga jahimaade kasutamise lepingut, kuna Kalle Laidi poolt esitatavad tingimused ei ole seltsile vastuvõetavad. Hagejat koosolekule ei kutsutud. Samuti ei selgitatud talle ei enne ega pärast nimetatud koosolekut, milles temapoolne ebaeetiline käitumine ja väidetav seltsi õhkkonna mürgitamine seisneb. 09.08.2009.a. toimus järjekordne jahiseltsi juhatuse koosolek, kuhu hagejat ei kutsutud ega küsitud temalt selgitusi väidetava ebaeetilise käitumise kohta. ). Koosoleku protokollist nähtuvalt on 2. päevakorra punkti all arutatud Kalle Laidi jahiseltsist väljaarvamise küsimust. Esiteks on juhatus asunud seisukohale, et liikme väljaarvamine kuulub jahiseltsi põhikirja kohaselt tema pädevusse ning üldkoosoleku kokkukutsumine ei ole selleks vajalik (viidatud on advokaadifirma Rödl ja Partnerid analüüsile). Teiseks, juhatus on arutlenud järgmiselt: “Vaagiti ja meenutati kõike Kalle Laidisse puutuvat ning leiti, et Kalle Laid ei ole vääriline kuuluma Tahkuna Jahiseltsi liikmeskonda – oma käitumisega mürgitab ta seltsi õhkkonda, intrigeerib, keeldub sõlmimast lepingut jahi pidamiseks temale kuuluvatel maadel, nõuab eriõigusi jne. Juhatus leidis, et Kalle Laid kahjustab ebaterve õhkkonna loomisega oluliselt Tahkuna Jahiseltsi huve, ning, mistõttu on alus tema väljaarvamiseks Tahkuna Jahiseltsi liikmeskonnast. Juhatuse üksmeelne otsus oli arvata Kalle Laid välja Tahkuna Jahiseltsi liikmete nimekirjast. Sellest teavitada teda kirjalikult 10 päeva jooksul ning otsust jõustub 20.08.2009.” Ainus konkreetne etteheide – hagejapoolne väidetav keeldumine lepingu sõlmimisest jahi pidamiseks hagejale kuuluvatel maadel – oli ka ebaõige, kuna jahiseltsi juhatus oli 20.06.2009.a. koosolekul ise ühemõtteliselt otsustanud, et ei soovi hagejaga sõlmida jahimaade kasutamise lepingut. Lisaks ei oleks tegemist õigusliku alusega hageja väljaarvamiseks jahiseltsist. Hageja on seisukohal, et tema väljaarvamiseks Tahkuna Jahiseltsist ei olnud õiguslikku alust, mistõttu on juhatuse 09.08.2009.a. otsus ebaseaduslik ning kuulub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 38 lg 1 alusel kehtetuks tunnistamisele. Jahiseltsi põhikirja (vt lisa nr 6 – Tahkuna Jahiseltsi põhikiri) p 2.5 kohaselt võib jahiseltsi liikme liikmeskonnast välja arvata, kui ta rikub põhikirja nõudeid, ei täida jahiseltsi juhtorganite otsuseid ja korraldusi, eirab jahieeskirju ning jahieetikat, käitub vääritult ning kahjustab jahiseltsi ja selle liikmete mainet, samuti siis, kui ta ei tasu liikmemaksu üldkoosoleku kehtestatud tähtajaks. Tulenevalt põhikirja p-ist 2.6 otsustab jahiseltsi liikmeskonnast väljaarvamise juhatus. Hageja väljaarvamiseks jahiseltsi liikmeskonnast ei esine põhikirja p-is 2.5 sätestatud alust. Jahiseltsi juhatuse väited hageja vääritust käitumisest ning jahiseltsi huvide kahjustamisest on ebaõiged ning paljasõnalised. Isegi kui hageja oleks keeldunud jahiseltsiga jahimaade kasutamise lepingu sõlmimisest (mida hageja eitab), ei ole see põhikirja punkti 2.5 kohaselt aluseks tema jahiseltsist väljaarvamisele.

Hageja usub, et tema väljaarvamine jahiseltsist on tegelikkuses tingitud hoopis sellest, et hageja esitas politseile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks seoses Tahkuna Jahiseltsi juhatuse liikme H. K. poolt varguse toimepanemisega. Seega ei olnud hageja välja-arvamise motiiviks mitte hageja vääritu või seltsi huve kahjustav käitumine, vaid jahiseltsi juhatuse liikmete poolt läbi jahiseltsi juhtorgani liikme staatuse ärakasutamise hagejaga isiklike arvete klaarimine. Seejuures olgu rõhutatud, et hageja puhul, kes on aidanud kaasa jahiseltsi juhatuse liikme poolt toimepandud kuriteo avastamisele ning kriminaalvastutusele võtmisele, ei ole alust rääkida jahiseltsis ebaterve õhkkonna loomisest ja sellega oluliselt seltsi huvide kahjustamisest. Vastupidi, hageja on käitunud jahiseltsi huvides. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Sama paragrahvi 4. lõige sätestab, et juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse juriidilise isiku vastu. Hageja toob ka esile, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 48 lg 1 kohaselt on igaühel õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja – liitudesse. Seega on isiku kuulumine mittetulundusühingu põhiseadusega kaitstud õigus. Nimetatud õigus tähendab muuhulgas ka seda, et isikuid ei tohi ühingu liikmete hulgast meelevaldselt, s.o seadusest ja põhikirjast mittetulenevatel alustel välja arvata (RKPJKo 10.05.1996, 3-4-1-1-96). 30.11.2009a. esitatud hagiavalduses palub hageja MTÜ Tahkuna Jahiselts juhatuse 24.10.2009a. otsuse osaliselt kehtetuks tunnistada osas, millega kinnitati MTÜ Tahkuna Jahiselt 09.08.2009a.. otsus Kalle Laid’i väljaarvamise kohta MTÜ Tahkuna Jahiselts liikmeskonnast. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Hageja väljaarvamiseks ei esine seltsi põhikirjas sätestatud alust. 24.10.2009.a otsusega (vt lisa nr 5) on kostja juhatus kinnitanud oma 09.08.2009.a otsust hageja seltsist väljaarvamise kohta ning seda samadel põhjendustel, kui on esitatud kostja 15.10.2009.a kirjalikus vastuses esialgsele hagile. Sisuliselt on juhatus 24.10.2009.a otsuses lisanud 09.08.2009.a otsusele põhjendused (kuigi ebaõiged ning alusetud), mis seltsi juhatuse 09.08.2009.a otsusest puudusid. Seega on kostja juhatuse otsus ebaseaduslik 01.09.2009.a hagiavalduses ning 04.11.2009.a kirjalikus seisukohas esitatud põhjendustel ning kuulub kehtetuks tunnistamisele samadel põhjendustel kui 09.08.2009.a otsus. Kohtuistungil jäi hageja esitatud seisukohtade juurde ja palus mõlemad hagiavaldused rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas tõendina 29.09.2004.a. jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr HIIU-3; /I kd tl 1317/, Lääne Ringkonnaprokuratuuri 27.08.2009.a. kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 09250100137 /I kd tl 19-20/, MTÜ Tahkuna Jahiseltsi juhatuse 20.06.2009.a. koosoleku protokoll nr 1 /I kd tl 22-24/, MTÜ Tahkuna Jahiselts juhatuse 09.08.2009.a. koosoleku protokoll nr 2 /I kd tl 26-27/, MTÜ Tahkuna Jahiseltsi põhikiri /I kd tl 29-33/, MTÜ Tahkuna Jahiseltsi kodukord /I kd tl 35-39/

Kostja kirjalikud vastuväited ja kostja seisukoht kohtus

Kostja esitatud hagiavaldusi ei tunnista. Hiiumaal on jahimaid kokku 100 353 hektarit, mis on jaotatud üheksaks jahipiirkonnaks. Neist seitset piirkonda haldab Hiiumaa Jahimeeste Selts, ühte piirkonda kasutab MTÜ Leluselja Jahiselts ning ühte piirkonda (kokku 14 353 ha) kostja. Lisaks sellele, et hageja kuulus Seltsi, on hageja liikmeks ka kahes ülejäänud eelnimetatud Hiiumaa jahiseltsis. Seega on paljasõnalised ja alusetud hageja väited, et Seltsi kuulumata on välistatud tema võimalused Hiiumaal jahti pidada ning mh suurulukeid jahtida, kuna hagejal on võimalik jahiõigusi ja võimalusi realiseerida teiste jahiseltside kaudu, mida hageja kostjale teadaolevalt ka teeb. Seetõttu on ka hageja viited Põhiseaduse §-st 48 lg 1 tulenevate õiguste (õigus koonduda ja kuuluda mittetulundusühingusse) riivele asjakohatud. Seltsi ideeks ja eesmärgiks on koondada jahimeestest sõpruskonda, keda seob ühine jahikirg, loodushuvi ja vastastikune austus (vt Seltsi Kodukord VII ptk )..Seltsi 01.05.99. a üldkoosoleku otsusega (vastuse lisa 2) võeti vastu põhimõtteline otsus, et Seltsi liikmeteks võetakse ka maaomanikke, kellel on 250 ha ja rohkem maid Seltsi küttimisalal ning sellega seoses võeti hageja Seltsi liikmeks. Hageja eiras korduvalt ja jämedalt Seltsi Põhikirja (vt hagi lisa 6) ja Kodukorra nõudeid, eiras jahipidamise ja jahieetika eeskirju ning näitas üles allumatust jahidistsipliinile, keeldus sõlmimast jahimaade kasutamise lepingut jne. Probleemseid situatsioone on väga palju, ent kuna kõik need ei ole paraku dokumenteeritud, siis käsitletakse alljärgnevalt vaid mõningaid juhtumeid hagejapoolsest tegevusest, mis on leidnud ka Seltsi organi otsustes kajastamist ning mis kinnitavad hageja vääritut ning Põhikirja ja Kodukorra nõudeid rikkuvat käitumist. Hagejaga sõlmiti tema Seltsi liikmeks astumise järgselt hagejale kuuluvate maade jahimaadena kasutamise leping. Nimetatud leping lõppes 2003. aastal ning pärast seda on hageja keeldunud mõistlikel ning Seltsi Põhikirja ja Kodukorra sätteiga kooskõlalistel tingimustel uut jahimaade kasutamise lepingut sõlmimast Hageja esitas Seltsile jahimaade kasutamise lepingu sõlmimiseks rida erinõudmisi, mis paraku aga ei olnud Seltsile vastuvõetavad, kuna selliste tingimustega nõustumisel oleks rikutud Seltsi Põhikirja, Kodukorda ja Seltsi tavasid, samuti Seltsi üldkoosoleku otsuseid ning oleks riivatud ka Seltsi liikmete võrdset kohtlemist.

2009. aasta suveks oli hageja tegevuse tulemusena muutunud olukord sedavõrd kriitiliseks, et enamus Seltsi liikmeist keeldusid jahile minemast, kui jahiseltskonnas on hageja. Tagatipuks on hageja keelanud oma maadel jahipidamise sootuks (pannes oma maa piirile sissesõitu keelava märgi), võimaldades oma maadel viibimist ja jahipidamist vaid nö valitud seltskonnale (vt hageja poolt tellitud ajaleheartikkel). Sellist käitumist ei saa pidada Seltsi liikmele kohaseks ja sobivaks, arvestades, et Seltsi sisuks on koondada sõpruskonda, keda seob ühine jahikirg ja austus (Kodukorra VII peatükk). Eeltoodu kogumis oli ajendiks ja põhjuseks, miks otsustas Seltsi juhatus 09.08.09. a Otsusega hageja Seltsist välja heita. Mis puudutab hageja viiteid hageja initsiatiivil H. K. suhtes algatatud kriminaalasjale, siis need on käesoleva vaidluse kontekstis täiesti kohatud ja asjassepuutumatud. Hageja üritab luua kohut eksitavalt arusaama, et hageja Seltsist väljaarvamise taga on hageja ning H. K. vaheline isiklik vaen seoses hageja poolt viidatud kriminaalmenetlusega. Otsus on kooskõlas seaduse ja Põhikirjaga. Ükski hageja poolt hagis esitatud väide ei anna alust Otsuse kehtetuks tunnustamiseks. Hageja käitumine on vaieldamatult käsitletav Põhikirja ja Kodukorra eelviidatud punktide rikkumisena, mistõttu esinevad Põhikirja punktis 2.5 ja MTÜS § 16 lg 1 ning lg 2 alused hageja väljaheitmiseks. Olgu veelkord ära nimetatud korduvad loata jahilkäimised (mis on väärtegu ning mille eest on hagejat varasemalt ka karistatud ja hoiatatud järgmise karmi karistuse eest), mis on käsitletav nii jahieeskirjade eiramise kui ka Seltsi ja selle liikmete maine kahjustamisena. See, et hageja nõuab endale eritingimusi ning eelistab hagejale meelepäraseid liikmeid teistele Seltsi liikmeile (lubades vaid valitud liikmeid oma maadele jahile), on üheselt käsitletav vääritu käitumisena. Hageja selline käitumine mitte ainult ei õõnesta tervet jahiõhkkonda, vaid on loonud olukorra, kus Seltsi toimimine jahikirest kantud sõpruskonnana (mis on Seltsi eesmärgiks) on hageja liikmeksoleku ajal välistatud ning Seltsi liikmed keelduvad jahti tulemast hagejaga koos. Kuna hagejale kuuluvad Seltsi jahipiirkonnas maad, siis on oluline nii Seltsi kui ka selle liikmete jaoks hageja maade kasutamise osas lepingu sõlmimine ja maade kasutamise korras kokkuleppimine, kuid hageja ei ole soostunud seda tegemast, esitades erinõudmisi. Sellega on hageja eiranud ka kehtivaid õigusakte, kuna Jahiseaduse § 8 lg 2 p 2 kohaselt sõlmitakse maaomaniku ja jahipiirkonna kasutusõiguse saanud isiku vahel sõlmitud kirjalik leping maade jahimaana kasutamise võimaluse ja jahipidamise tingimuste kohta. Vaidluse esemeks olevas Otsuses ongi välja toodud, et juhatus vaagis ja meenutas kõike hagejasse puutuvat ning selle pinnalt leidis, et hageja ei ole vääriline kuuluma Seltsi liikmeskonda, kuna ta oma käitumisega mürgitab seltsi õhkkonda, intrigeerib, keeldub sõlmimast lepingut jahi pidamiseks temale kuuluvatel maadel, nõuab eriõigusi jne. Samuti leidis juhatus üksmeelselt, et hageja kahjustab ebaterve õhkkonna loomisega oluliselt Seltsi huve, mistõttu on alus tema väljaarvamiseks. Seega oli Otsuse faktiliseks aluseks hagejapoolsed korduvad Põhikirja ja Kodukorra rikkumised ja hageja pidev ning jätkuv vääritu ning Seltsi mainet ja jahiõhkkonda kahjustav käitumine. Õiguslike alustena on hageja väljaarvamise aluseks MTÜS § 16 lg 1 ja lg 2, Põhikirja punkt 2.5, Põhikirja p 3.2 ja Kodukorra p VII. Hageja ei ole oma õigusi teostanud kooskõlas hea usu põhimõttega Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest tulenevalt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole mh lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kostja soovib rõhutada, et Selts on vabatahtlik liit, mille eesmärgiks on koondada sõpruskonda, keda seob ühine jahikirg, loodushuvi ja vastastikune austus. Ei ole mõeldav, et Selts peab taluma liiget, kelle kohalolek

välistab Seltsi toimimise vastastikusel austusel põhineva sõpruskonnana. Seltsi üldkoosolek on valinud juhatuse, kes viib ellu Seltsi liikmete igapäevast tahet. Seega on Seltsi juhatuse üksmeelne otsus käsitletav Seltsi kui terviku otsusena. Seltsi ei saa sundida taluma liiget, kes ei ole Seltsi juhatusele ja/või teistele Seltsi liikmetele vastuvõetav oma vääritu ning Seltsi kahjustava käitumise tõttu. Kostja esitas tõendina Seltsi juhatuse 24.08.96. a otsus /I kd tl 206-207/, Seltsi 01.05.99. a üldkoosoleku otsus /I kd tl 207-209/, 23.03.05. a Seltsi juhatuse protokoll /I kd tl 210-211/, Seltsi juhatuse 13.11.07. a protokoll /I kd tl 212-213/, hageja 05.02.08. a e-kiri /I kd tl 214/, Juhatuse 06.02.08. a otsus /I kd tl 215-217/, kostja esitatud jahimaade kasutamise lepingu projekt /I kd tl 218-220/, Seltsi juhatuse 15.01.09. a kiri /I kd tl 221/, Seltsi juhatuse 28.10.05. a koosoleku otsus /I kd tl 22-224/, Seltsi juhatuse 11.04.05. a koosoleku protokoll /I kd tl 225227/, 13.05.06. a üldkoosoleku protokoll /i kd tl 228-231/, ajaleheartikkel 10.09.09./I kd tl 232-235/, Seltsi juhatuse otsus 24.10.2009.a. /I kd tl 262-264/, Seltsi juhatuse 13.11.2007 protokoll /II kd tl 181-182/, Seltsi juhatuse 11.04.2006..a protokoll /II kd tl 197-199/, toetusavaldus /II kd tl 241-243/. Kohtuistungil jäi kostja oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ja palus hagiavaldused jätta rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja, leiab, et esitatud hagiavaldused tuleb rahuldada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 38 lg 1 ja 4 kohaselt huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse juriidilise isiku vastu. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 16 lg 1 ja 2 järgi liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Mittetulundusühingu Tahkuna Jahiselts (edaspidi Selts) põhikirja p 2.6. sätestab, et ühingu liikmeskonnast väljaarvamise otsustab juhatus. Seltsi 09.08.2009a. juhatuse koosoleku protokolli nr 2 punki 2 kohasel arvati Kalle Laid välja Seltsi liikmeskonnast. Otsuse kohaselt ei ole hageja vääriline kuuluma Seltsi, kuna ta mürgitab oma käitumisega seltsi õhkkonda, intrigeerib, keeldub sõlmimast lepingut jahi pidamiseks temale kuuluvatel maadel, nõuab eriõigusi jne. Ebaterve õhkkonna loomisega kahjustab K. Laid oluliselt Seltsi huve, mistõttu on alus tema väljaarvamiseks Seltsi liikmeskonnast. Seltsi juhatuse 24.10.2009a. koosoleku protokolli nr 3 p 2 järgi kinnitas Seltsi juhatus uue otsusega varasemat 09.08.2009.a otsust Kalle Laidi väljaarvamise kohta Seltsi liikmeskonnast. Seltsi põhikirja p 2.5. sätestab, et ühingu liikme võib liikmeskonnast välja arvata, kui ta rikub põhikirja nõudeid, ei täida ühingu juhtorganite otsuseid ja korraldusi, eirab jahieeskirju ning

jahieetikat, käitub vääritult ning kahjustab ühingu ja selle liikmete mainet, samuti siis, kui ta ei tasu liikmemaksu üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtajaks. Käesolevas tsiviilasjas on liidetud ühte menetlusse hageja nõuded tunnistada kehtetuks tema väljaarvamine Seltsi liikmeskonnast ja nimetatud otsuse kinnitamisotsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Kuna nii hageja kui kostja põhjendused mõlemate hagide puhul on ühesugused, siis käsitleb kohus mõlemaid hagisid koos. Hageja leiab, et tema väljaarvamiseks Seltsist ei olnud õiguslikku alust, mistõttu otsus tema väljaarvamiseks, kui ka kinnitamisotsus tuleb tunnistada kehtetuks. I. EV Põhiseaduse § 48 lg 1 järgi igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja – liitudesse. Vastavalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. mai 1996.a. otsusele kohtuasjas nr 3-4-1-1-96 on isiku kulumine mittetulundusühingusse põhiseadusega kaitstud õigus. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja viited Põhiseaduse §-st 48 lg 1 tulenevate õiguste riivele on asjakohatud, kuna hageja kuulub ka teistesse jahiseltsidesse peale Tahkuna Jahiseltsi. Isiku väljaarvamine igast konkreetsest ühingust peab olema kooskõlas seaduse ja põhikirja nõuetega. Asjaolu, et isik kuulub veel mõnda teisse ühingusse, ei saa olla asjaoluks, et eirata põhiseadusest tulenevaid õigusi. Igal konkreetsel juhtumil tuleb lähtuda seaduse poolt sätestatud nõuetest. II. Kostja leiab, et hageja vääritu käitumine seisneb selles, et ta lubab vaid valitud Seltsi liikmeid oma maadele jahile, keelates teistel Seltsi liikmetel oma maale sisenemast. Kostja tõendab nimetatud asjaolu ajaleheartikliga /I kd tl 232-235/, kus on foto hagejast märgi juures, mis keelab sisenemise hagejale kuuluvale maale. Märgi all on kirjas erandid – viis nime. Kostja leiab, et märgi paigaldamine hageja poolt on ilmselgelt vääritu käitumine. Kostja ei ole tõendanud, kuna hageja nimetatud märgi oma maa piirile pani. Kostja tõlgendab hageja poolt pandud märki, kui keeldu teistel jahiseltsi liikmetel peale viie isiku jahi pidamiseks hagejale kuuluvatel maadel /II kd tl 267/. Kohus leiab, et ajalehe aktikkel ja sellel olev foto ei tõenda, et märk tähendab keeldu Seltsi liikmetele jahi pidamiseks. Märgilt on näha, et tegemist on eramaaga, kus viibimine on lubatud vaid maaomaniku loal. Lisatud on telefoninumber, et omanikuga tema maal viibimine kokku leppida. Nimetatud märk annab kohtu hinnangul kõikidele isikutele, sh Seltsi liikmetele märku sellest, et maaomaniku sooviks on, et iga isik, kes tuleb tema maale, teavitaks teda maal viibimisest. Märgist ei nähtu, et tegemist on keelumärgiga Seltsi liikmetele jahi pidamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et märk tähendab jahipidamise keeldu Seltsi liikmetele. Asjaolud, et märk on tuvastamata ajal paigaldatud hageja maale ning kostja seostab märki hageja ja kostja vahelise vaidlusega, ei anna alust lugeda tõendatuks jahipidamise keelu kehtestamist teistele Seltsi liikmetele. Märk ei anna mitte mingisugust infot jahipidamise kohta. Kui omanik avaldab soovi, et tema maadele sisenemiseks peaksid talle telefoni teel andma märku kõik isikud, peale viie isiku, siis ei ole see kohtu hinnangul selliseks asjaoluks, mida saab tõlgendada vääritu käitumisena teiste Seltsi liikmete suhtes.

III. Kostja leiab, et hageja on keeldunud sõlmimast mõistlikel tingimustel lepingut jahi pidamiseks temale kuluvatel maadel, esitades Seltsile lepingu sõlmimise eeldusena omapoolseid eritingimusi. Seltsi 01.05.1999.a. üldkoosolekul vastu võetud otsusega /I kd tl 207-209/ otsustati võtta edaspidi Seltsi liikmeks kõik maaomanikud, kellel on 250 ha ja rohkem maad Seltsi küttimisalal. Kostja poolt osundatu, et hageja on Seltsi liige vaid tänu sellele, et talle kuulub vähemalt 250 ha maad Seltsi küttimisalal /I kd tl 197/, ei ole kohtu hinnangul asjaoluks, mis annaks aluse suhtuda hagejasse teisiti kui teistesse Seltsi liikmetesse. Kui Seltsi üldkoosolek võttis 01.05.1999.a. vastu otsuse, millega liikmeks võeti isikuid, kellel oli vähemalt 250 ha maad Seltsi küttimisalal, siis tuleb vastuvõetud liiget kohelda võrdselt kõigi teiste Seltsi liikmetega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 2003. aastal lõppes jahimaade kasutamise leping, mis oli sõlmitud hageja ja kostja vahel. Peale 2003 aastat pooled lepingut sõlminud ei ole. Seltsi juhatuse 23.03.2005 protokollist nähtub, et otsustati jätkata ulukite lisasöötmist ning järgmisel aastal enam söödapõldusid mitte teha Kalle Laidi maadele, kuna on lahkarvamusi tema maade kasutamise osas. Milles konkreetselt lahkarvamused seisnevad, protokollist ei selgu. Kostja väide, et tegemist oli ulatuslike lahkarvamustega /I kd tl 198/, on paljasõnaline, ühtegi tõendit kostja esitanud ei ole. Seltsi juhatuse 13.11.2007.a. protokollist /I kd tl 212-213/ nähtub, et juhatus juhtis hageja tähelepanu, et on sõlmimata leping jahipidamise kohta Kalle Laidile kuuluvatel maadel. On tekkinud olukord, kus ei ole selgust, kas nendel maadel võib jahti pidada või mitte. K. Laidilt paluti vastust 2007a. lõpuks. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtub, et hageja esitas tema maadel jahipidamise osas pidevaid pretensioone kostjale /I kd tl 198/. Kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. 05.02.2008a. hageja e-kirjast /I kd tl 214/ nähtub, et hageja arvamusel on tema ja Seltsi vahel veel vara lepingut sõlmida, kuna Seltsi juhatuse esimees on korduvalt töötanud üldkoosoleku otsuste vastu, muudab omavoliliselt jahiaegu. Samuti tõstatab hageja kirjas rea küsimusi, mis on Seltsile adresseeritud. Kostja väited, et hageja esitab kirjas lepingu sõlmimiseks lisatingimusi ja väljendab selget soovimatust lepingut sõlmida /I kd tl 198/ on meelevaldsed ega nähtu esitatud tõendist. 06.02.2008a. Seltsi juhatuse protokolli /I kd tl 215-217/ kohaselt jääb kostjale mulje, et hageja ei soovi jahiseltsiga maadekasutuse lepingut sõlmida. Seltsi juhatus ei pea eetiliseks, et Kalle Laidile kuuluvatel maadel ei tohi tavaliige jahti pidada, kuid K. Laid ise käib teiste maadel jahti pidamas. Protokollist ei tulene, kes on Seltsi tavaliige ja milliseid liikmeid lisaks tavaliikmetele Seltsis veel on. Seltsi põhikirja p 2.3. järgi võivad Seltsil olla auliikmed. Kostja selgituste kohaselt kohtuistungil on tavaliikmeks kõik Seltsi põhikirja järgivad liikmed /II kd tl 267/. Kohtu arvates on mõistlik eeldada, et kõik või vähemalt enamik Seltsi liikmed püüavad järgida põhikirja. Seetõttu ei ole usaldusväärsed kostja selgitused, et hageja ei luba oma maadel jahti pidada Seltsi liikmetel, kes järgivad põhikirja nõudeid. Kostja kirjalikes seisukohades avaldatu, et /I kd tl 198/ jahti saavad hagejale kuuluvatel maadel pidada vaid hageja poolt valitud inimesed, ei ole kooskõlas 06.02.2008.a. Seltsi juhatuse protokolliga. Kostja on kohtumenetluse käigus hakanud meelevaldselt esitama kohtule asjaolusid, mis tegelikult esitatud tõenditest ei nähtu. Kohtu hinnangul nähtub 06.02.2008a. juhatuse koosoleku

protokollist, et on probleem hageja ja kostja vahel seoses hagejale kuuluvate maade kasutamisega jahipidamiseks, kuid milles konkreetselt probleem seisneb, protokollist ei selgu. Hageja poolt esitatud lepingu projekt hagejale kuuluvate jahimaade kasutamiseks /I kd tl 218220/ ja kostja vastus hagejale 15.01.2009a /I kd tl 221/ tõendavad, et poolte vahel käisid sisulised läbirääkimised lepingu tingimuste osas. Kohus leiab, et läbirääkimiste pidamine lepingu sõlmimise tingimuste üle on vajalik, kaitsmaks mõlema poole õigusi ja huve. Kohtule esitatud tõenditest tuleneb, et sisuliselt pidasid pooled läbirääkimisi lepingu sõlmimise tingimuste üle 2008. ja 2009. aastal, mitte aga alates 2003. aastast, mida väidab kostja. Fakt, et poolte vahel puudus leping 2003. aastast, mis reguleeriks jahi pidamist hagejale kuuluvatel maadel, ei tõenda, et hageja keeldus lepingu sõlmimisest. Asjaolu, et hageja ei sõlminud lepingut kostjale meelepärastel tingimustel, ei tähenda, et hageja on keeldunud sõlmimast lepingut mõistlikel tingimustel. Kohtule ei ole esitatud kostja poolt hagejale saadetud lepingu projekti, mis nähtub kostja 15.01.2009a. vastusest hagejale /I kd tl 221/. Kohtule on esitatud hageja lepingu projekt. Seega saab kohus hinnata vaid neid tõendeid, mis kohtule on esitatud. 15.01.2009.a kostja vastusest hagejale selgub, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja loata ulukite söötmine tema kinnistul on keelatud. Punktides 2 ja 3 ei ole poolte vahel ka vaidlust. Kostja vastuse kohaselt täiendavate jahiaegade määramises on vaja üldkoosoleku otsust, seega nimetatud punkti osas ilmselt läbirääkimised pidid jätkuma. Ulukikahjustuste kompenseerimise osas leidis kostja, et komisjon peab koosnema spetsialistidest, mistõttu jahiseltsi liikmetest ei ole komisjoni moodustamine võimalik. Eeltoodust tuleneb, et poolte vahel ei olnud suuri lahkarvamusi ning lepingu lõplikes tingimustes kokkuleppimiseks vajasid pooled üldkoosoleku otsust ja täiendavaid läbirääkimisi. Seltsi 20.06.2009a. juhatuse protokollist /I kd tl 22-24/ nähtub, et arutati Kalle Laid’i käitumist ning otsustati teha üldkoosolekule ettepanek arvata Kalle Laid välja seltsi liikmeskonnast. Samuti otsustas juhatus, et ei soovi sõlmida Kalle Laid’iga jahimaade kasutamise lepingut, kuna K. Laid’i poolt esitatud lepingu tingimused ei ole vastuvõetavad. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selles, et peale 15.01.2009a. kui poolte vahel käisid läbirääkimised lepingu tingimuste osas, oleks hageja esitanud veel täiendavaid omapoolseid tingimusi või, et hageja oleks keeldunud lepingu sõlmimisest. Seega olid 20.06.2009a. läbirääkimised lepingu tingimuste osas samas seisus, mis 15.01.2009a. Kuna üldkoosolek pidi toimuma 22.08.2009a. ja hagejale oli kostja poolt 15.01.2009a. teatatud, et täiendavate jahiaegade määramiseks on vajalik üldkoosoleku otsus, siis ei saanudki hageja kuni üldkoosolekuni midagi teha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et ajavahemikul 15.01.2009 kuni 20.06.2009a. oleks toimunud Seltsi üldkoosolek. Kohus leiab, et kuna 20.06.2009a. oli Seltsi juhatusel olemas seisukoht, et hageja tuleb Seltsist välja arvata, siis loobus kostja ise hagejaga jahimaade kasutamise lepingu sõlmimisest eelkõige hageja seltsist väljaarvamise tõttu, mitte aga hageja poolt esitatud tingimuste tõttu. Kohus leiab, et maaomanikul, kellele kuulub vähemalt 250 ha maid Seltsi küttimisalal, on õigustatud ja põhjendatud huvi pidada Seltsiga läbirääkimisi tema maade kasutamise osas. Tõendatud on, et läbirääkimisi peeti 2008. ja 2009. aastal hagejale kuuluvate maade kasutamise osas. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et läbirääkimised ei olnud pidevad. Pooled on vahetanud lepingu projekte. Kas toimusid ka suulised läbirääkimised, kui tihti kohtuti, seda kostja tõendanud ei ole. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis tõendaks tema enda initsiatiivi läbirääkimistel ning hageja ilmset soovimatust lepingut mitte sõlmida.

Asjaolu, et Seltsi juhatuse koosoleku protokollides on märge, et hagejaga on leping sõlmimata, ei tõenda, et leping on sõlmimata eelkõige hageja käitumise tõttu. Lepingu sõlmimine eeldab kahepoolseid läbirääkimisi. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid selles, et vaatamata pikale läbirääkimiste protsessile, on terve aeg hagejale kuluvatel maadel jahti peetud /II kd tl 266/. Seega ei olnud hageja ja kostja vahel lepingu puudumine takistuseks jahipidamisel. IV. 24.10.2009a. Seltsi juhatuse koosoleku protokolli kohaselt kaaludes veelkord põhjalikult Kalle Laidi tegevust ja käitumist kogu tema Seltsi liikmesoleku ajal, temapoolseid korduvaid Põhikirja ja kodukorra rikkumisi, aga eeskätt korduvaid loata jahilkäimisi, mis on käsitletavad nii jahieeskirjade eiramise kui ka Seltsi ja selle liikmete maine kahjustamisena. Loata jahilkäimise eest on Kalle Laidi varasemalt nii Keskkonnainspektsiooni kui ka Seltsi poolt karistatud ja ka hoiatatud järgneva karmi karistuse eest. Juhatuse protokollist ei selgu, millal leidsid aset loata jahilkäimised, mida võeti arvesse K. Laidi väljaarvamisel Seltsi liikmeskonnast. Samas on märgitud, et hagejat on karistatud juba loata jahilkäimise eest ja hoiatatud järgneva karmi karistuse eest. Kostja põhjendustel /I kd tl 198-199/ on hagejat karistatud 28.10.2005.a rahatrahviga Seltsi poolt. Seltsi juhatuse koosoleku 28.10.2005.a protokolli p-st 4 /I kd tl 222-224/ nähtub, et eelmisel jahihooajal lasti kahe noor põdrapulli asemel kaks põdralehma ja käesoleval jahihooajal lasti kahe hirvevasika asemel kaks hirvelehma. Kalle Laid selgitas, et põdra osas ta tunnistab oma süüd, kuid hirve osas ei ole ta täielikult päri, kuna keskkonnainspektsioon määratles esialgu lastud looma vasikaks. K. Laidi trahviti Hiiumaa Keskkonnainspektsiooni poolt 2400 kroonise trahviga. Selts karistas hagejat 500 kroonise trahviga ja hoiatas, et järgmise rikkumise puhul on väga range karistus. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 2004 ja 2005 aasta rikkumiste eest on hagejat juba karistatud. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja on toime pannud muid jahieeskirjade rikkumisi peale eelpool nimetatud juhtumite. Kohus nõustub hagejaga, et 2004 ja 2005. aasta jahieeskirjade rikkumised, millede eest on hagejat juba karistatud nii Keskkonnainspektsiooni kui Seltsi enda poolt, ei anna alust hageja väljaarvamiseks Seltsi liikmeskonnast 2009. aastal põhikirja p 2.5.ja Kodukorra VII ptk alusel. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole ülalnimetatud rikkumistele tuginenud mõistliku aja jooksul. Kohus ei pea mõistlikuks ja põhjendatuks peaaegu nelja aasta möödumisel ajast, mil Selts ise pidas võimalikuks karistada hagejat rikkumiste eest 500 krooni suuruse trahviga, tugineda nendele rikkumistele isiku Seltsist väljaarvamisel 2009. aastal. V. 24.10.2009a. Seltsi juhatuse koosoleku protokolli kohaselt hageja pidev ja jätkuv vääritu ning Seltsi mainet ja jahiõhkkonda kahjustav käitumine on seotud sellega, et oma käitumisega loob Kalle Laid ebatervet õhkkonda, intrigeerib, tekitab sisepingeid. See on otseses vastuolus Kodukorra punktiga VII, mille kohaselt peab Seltsi liige käituma nii, et Selts oleks sõpruskond ning ühine jahiaeg oleks kõigile meeldiv.

Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi sündmust, fakti, tõendit, milles sisaldub hageja pidev ja vääritu käitumine. Seltsi Kodukorra VII peatükk sätestab alapeatükke jahieetika ning –tavad, austa jahikaaslast, austa ulukit, austa nii elusat kui eluta loodust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ühegi rikkumise kohta hageja poolt v.a 2004 ja 2005 aset leidnud sündmused, mille eest hagejat on juba karistatud. Kostja väited hageja rikkumiste kohta on üldsõnalised. Kostja on seisukohal, et hageja käitumine on vääritu, kuid milles vääritu käitumine seisneb ja milliste tõenditega see on tõendatud, kostja seisukohadest ei selgu. Kohus leiab, et kostja üldsõnaline seisukoht, et hageja käitub vääritult, tekitab sisepingeid, loob ebatervet õhkkonda, ilma ühtegi konkreetset fakti esitamata, ei anna alust lugeda hageja käitumist vastuolus Kodukorra VII peatükiga. Kostja leidis, et kohtule esitatud toetusavaldus /II kd tl 241-243/ tõendab hageja vääritut käitumist sellisel määral, et hageja tuli Seltsist välja arvata /II kd tl 268/. Toetusavalduse kohaselt toetatakse Seltsi juhatust arvata K. Laid välja Seltsi liikmeskonnast, kuna K. Laid ei ole vääriline kuuluma Seltsi liikmeskonda. Põhjuseks korduv jäme Jahiseltsi põhikirja, kodukorra ja jahieeskirjade rikkumine, õõnestava ja vaenuliku tegevusega Seltsis pingelise õhkkonna loomine, mille tagajärjel 51 allakirjutanud liiget eelistavad jahile mitte minna, kui jahiseltskonnas on Kalle Laid. Toetusavaldusest ei selgu, millised olid hageja poolt toime pandud Seltsi põhikirja, kodukorra ja jahieeskirjade rikkumised. Samuti ei selgu toetusavaldusest, milles seisneb hageja õõnestav ja vaenulik tegevus, mille tagajärjel allakirjutanud ei soovi koos Kalle Laid’iga jahile minna. Kohus leiab, et toetusavaldus väljendab osade Seltsi liikmete seisukohti hageja suhtes, kuid millistel sündmustel või asjaoludel seisukoht põhineb, seda toetusavaldusest ei selgu. Seega ei tõenda toetusavaldus hageja vääritut käitumist, jahieeskirjade, kodukorra ja põhikirja rikkumist hageja poolt. VI. Hageja on seisukohal, et tema Seltsist väljaarvamine on seotud kriminaalasjaga, mis algatati hageja avalduse alusel Seltsi juhatuse liikme H. K. suhtes. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse /I kd tl 19-20/ kohaselt on kriminaalmenetlust alustatud 27.05.2009a. hageja avalduse alusel. Kohtumenetluses on kostja kategooriliselt eitanud hageja Seltsist väljaarvamise ja kriminaalasja vahelist seotust. Samas on kohtule esitatud ajaleheartiklis /I kd tl 232-235/ kostja juhatuse liige H. K. tunnistanud, et mõneti vast kriminaalasi siiski mõjutas väljaviskamisotsust, kuid see plaan tekkis juhatuse liikmete seas siiski varem. Arvestades sündmuste kronoloogiat, kus 27.05.2009. algatati kriminaalasi ja 20.06.2009a. oli juhatus seisukohal, et hageja tuleb Seltsist välja arvata, kusjuures kohtule ei ole esitatud tõendeid selles, et vahepeal on hagejal olnud rikkumisi kas kodukorra, põhikirja või jahieeskirjade osas, siis võib hageja poolt kriminaalmenetluse algatamise avaldus kohtu hinnangul olla ajendiks, miks hageja arvati Seltsist välja. VII. Isikut ei tohi ühingu liikmete hulgast meelevaldselt, s.o. seadusest ja põhikirjast mittetulenevatel alustel välja arvata. Samas ei tohi ühinemisvabadust viia ebaproportsionaalse kitsendamiseni ühingu seisukohast lähtuvalt. Mittetulundusühingul on õigus kehtestada kriteeriume, keda liikmeks võtta või keda ühingust välja arvata. Kohus on seisukohal, et ühingust väljaarvamine peab vastama Seltsi enda poolt kehtestatud kriteeriumitele ja seaduse

nõuetele. Seltsi põhikiri p 2.5. sätestab, millistel alustel saab liiget Seltsist välja arvata. Kohus ei ole tuvastanud hageja liikmelisusest väljaarvamise aluseid vastavalt Seltsi põhikirjale, kodukorrale ja jahieeskirjadele. Eeltoodud põhjendustel tuleb rahuldada hageja poolt esitatud hagid täies ulatuses. MTÜ Tahkuna Jahiseltsi juhatuse 09.08.2009..a koosoleku protokoll nr 2 punkt 2 tuleb tunnistada kehtetuks, millega Kalle Laid arvati välja MTÜ Tahkuna Jahiselts liikmeskonnast. MTÜ Tahkuna Jahiseltsi juhatuse 24.10..2009..a koosoleku protokoll nr 3 punkt 2 tuleb tunnistada kehtetuks, millega kinnitati MTÜ Tahkuna Jahiselts 09.08.2009a. otsus Kalle Laid’i väljaarvamise kohta MTÜ Tahkuma Jahiselts liikmeskonnast. Kuna kohus tunnistab kehtetuks nii K. Laidi väljaarvamise Seltsi liikmeskonnast kui ka nimetatud otsuse kinnitamisotsuse, siis tuleb kohustada MTÜ-d Tahkuna Jahiselts kandma Kalle Laid’i MTÜ Tahkuna Jahiselts liikmete nimekirja. TsMS § 442 lg 5 järgi otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Pärnu Maakohtu 12.05.2010.a. kohtumäärusega hagi tagamise abinõu asendamisel kohus määras - lükata edasi MTÜ Tahkuna Jahiseltsi 09.08.2009.a. koosoleku protokolli nr 2 p 2 otsus - arvata Kalle Laid välja Tahkuna Jahiseltsi liikmete nimekirjast, jõustumine kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumiseni ning kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumiseni lükata edasi MTÜ Tahkuna Jahiseltsi 24.10.2009a. juhatuse koosoleku protokolli nr 3 p 2 otsus – kinnitada otsusega 09.08.2009a. juhatuse otsust Kalle Laidi väljaarvamise kohta MTÜ Tahkuna Jahiseltsi liikmeskonnast, jõustumine. Nimetatud hagi tagamise abinõu jääb kehtima kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumiseni

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja MTÜ Tahkuna Jahiselts kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.