TOÜ hagi AS TG vastu kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
1595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja: juhatuse liige TK(XXX); Kostja: AS TG(registrikood XXX asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: patendivolinik Raivo Koitel (Koitel Patendi- & Kaubamärgibüroo OÜ, aadress Tartu mnt 65, 10115 Tallinn, e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud hageja TOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja pöördus hagiavaldusega Harju Maakohtu poole 08.04.2010.a ning nõudis kostja kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamist. Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 12.05.2010.a määrusega. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 08.11.2010.a istungil andis kohus mõlemale poolele täiendavalt aega tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Hageja taotles kohtule 08.12.2010.a esitatud taotluses menetluse edasist jätkamist kirjalikus menetluses. Kostja teatas 06.01.2011.a vastuses, et on nõus asja edasise kirjaliku menetlusega ning palus tühistada kohtuistungi toimumiseks määratud aeg.
3.Harju Maakohtu määrusega 10.02.2011.a tühistas kohus kohtuistungi aja ning jätkas asja menetlemist kirjalikus menetluses. Kohus teatas pooltele täiendavate avalduste ja dokumentide esitamise ning kohtulahendi teatavakstegemise aja.
HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED
4.Hagiavalduse kohaselt kanti hageja äriregistrisse 11.09.2006.a ärinimega „TOÜ“. Hageja tegevusaladeks on majutusteenused, hotellindus, turismiteenused, reisikorraldus, toitlustamine, litsentseerimata transporditeenused, litsentseerimata koolitustegevus, ürituste, sh konverentside ja seminaride korraldamine ning läbiviimine. Äriregister registreeris hageja ärinime, sest keeldumiseks puudusid õiguslikud alused.
5.11.12.2006.a. esitas kostja kaubamärgi „TALLINK Hotels + kuju“ registreerimise taotluse M200601613. Kostja kaubamärgi taotlus on esitatud oluliselt hiljem kui on registreeritud hageja ärinimi. Kostja soovib registreerida oma kaubamärki klassides 39 – transport ja reiside korraldamine, 41 – haridus, väljaõpe, konverentside korraldamine, 43 – toitlustusteenused, tähtajaline majutus, 44 – ilu- ja kosmeetikateenused. 28.03.2008.a esitas hageja tööstusomandi apellatsioonikomisjonile vaidlustusavalduse kostja kaubamärgi registreerimisele, kuid komisjon jättis oma 08.01.2010.a otsusega nr 1121-0 hageja avalduse rahuldamata. Hageja ei nõustunud apellatsioonikomisjoni otsusega, mistõttu pöördus ta kohtusse.
6.18.04.2007.a esitas hageja kaubamärgi „TALLINN hotels + kuju“ registreerimise taotluse M200700608 klassides 39, 41, 43 ja 44. 02.02.2009.a esitas kostja tööstusomandi apellatsioonikomisjonile vaidlustusavalduse nr 1183 hageja kaubamärgi registreerimise vastu. Nimetatud avalduse osas kostja poolt 22.02.2010.a esitatud lõplikes seisukohtades on hageja võtnud õigeks hagi esemeks oleva hageja nõude, kuna kostja on kinnitanud, et Tallinn hotels ja Tallink hotels on sarnased, mille tõttu on kostja kaubamärk sarnane hageja ärinimele. Seega leidis hageja, et eksisteerivad kaubamärgi registreerimist välistavad asjaolud, sest kostja soovib enda nimele registreerida kaubamärki, mis on äravahetamiseni sarnane hageja ärinimega. Visuaalselt on hageja ja kostja kaubamärgid erinevad.
Lk (15) 2
7.Hageja selgitas oma hagiavalduses, et kostja kaubamärk koosneb kahest sõnast: „TALLINK“ ja „Hotels“. Sõna „TALLINK“ on kombineeritud sõnadest „TALLINN“ ja „LINK“. Sõna „TALLINN“ viimane täht „n“ on asendatud tähega „k“. Hageja ärinimi koosneb ühest sõnast „Tallinnhotels“, mis on kokku liidetud kahest sõnast „Tallinn“ ja „Hotels“. Erinevus seisneb sõnas „TALLINN“ ja selleks erinevuseks on üks täht. Identsus seisneb selles, et kostja kaubamärk ja hageja ärinimi koosnevad mõlemad kahest sõnast, kusjuures sõna „hotels“ on mõlemas kokkulangev. Foneetiliselt ehk häälduslikult on need kaks sarnased, sest hääldades sõnu „TALLINN“ või „TALLINK“ koos sõnaga „hotels“, kaob keskelt ära täht „k“, kuna tavatarbija ei häälda välja sõna „TALLINK“. Sõna „TALLINN on tavatarbijatele ja turistidele tuttavam sõna, kuna tegemist on geograafilise mõistega. Seega leidis hageja, et erinevused hageja ärinime ja kostja kaubamärgi vahel on minimaalsed, mille tõttu tarbijad ja turuosalised arvavad ekslikult, et hageja ja kostja vahel on äriline kokkupuude.
8.Hageja viitas õiguslikult äriseadustiku (ÄS) § 15 lõikele 1, samuti kaubamärgiseaduse (KaMS) § 10 lg 1 punktile 4 ning rõhutas, et kostjal puudub luba kaubamärgi registreerimiseks. Samuti leidis hageja, et sõnalist osa sisaldavate kaubamärkide puhul tuleb kaubamärgi olulisemaks osaks lugeda sõnalist osa kujunduslike elementidega võrreldes. Sõnaline osa on see, mille järgi tarbija kaubamärgi meelde jätab. Sõnalistelt osadelt on hageja ärinimi ja kostja kaubamärk sisuliselt identsed.
9.Vastuseks kostja seisukohtadele leidis hageja 23.08.2010.a kohtule esitatud menetlusdokumendis, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et TOAK 08.01.2010.a otsusega nr 1121-0 jäeti hageja vaidlustusavaldus rahuldamata. Samas rõhutas hageja endiselt, et kostja on vastuses vaidlustusavaldusele omaks võtnud, et „TALLINN Hotels“ ja „TALLINK Hotels“ on sarnased, mistõttu hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle ärinimede registreerimise, vaid kostja kaubamärgi registreerimise üle. Kostja soovib enda nimele registreerida kaubamärki, mis on äravahetamiseni sarnane hageja ärinimega ning see on kehtivate õigusaktide kohaselt lubamatu. Kuigi visuaalselt on hageja ja kostja kaubamärgid erinevad, esineb sarnasus sõnalistes elementides ning erinevused on minimaalsed.
10.Hageja leidis, et „TALLINK Hotels“ ei oma pikaajalist, laialdast ega edukat kasutamise ajalugu mistahes valdkondades. „TALLINK Hotels“ kaubamärki ei ole kostja varem kasutanud ning vastupidine on tõendamata. Tallinki ajalugu ei ole käesolevas vaidluses oluline. „TALLINK hotels“ + kuju ei ole „TALLINK“ + kuju taasesitus ning sellele ei laiene varasema kaubamärgi õiguskaitse ega üldtuntus. Kostja märk „TALLINK Hotels“ + kuju ei ole üldtuntud. Lahkarvamused käesolevas asjas poolte vahel ei muuda hagejat pahatahtlikuks. Hageja leidis, et vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda nendest õigusaktidest, mis kehtisid hageja ärinime ja tegevusvaldkondade äriregistris registreerimise ning kaubamärgi taotlemise päeval ehk 11.09.2006.a. ja 11.12.2006.a. Vastupidised kostja seisukohad on ebaõiged.
11.Hageja 07.10.2010.a vastuses kostja seisukohtadele tõi hageja välja, et kostja ärinimi „TALLINK“ on küll varasem, kuid seda ei saa võrrelda hageja ärinimega. 21.08.1997.a registreeriti kostja äriregistris nime alla AS HG. Samuti leidis hageja, et sõna „Tallink“ ei ole aastaks 2006, kui algas pooltevaheline vaidlus, üldtuntud. Aastast 1997.a kuni 2002.a tegutses kostja Hansatee nime all. Üldtuntusele viitamisel peaks kostja esitama kohtule vastava raporti, mis tugineks rahva hulgas läbi viidud küsitlusele. Kostja pole tõendanud, et tähist „TALLINK“ tunneksid tarbijad Lääne-Euroopas. Portugalis või Hispaanias, rääkimata
Lk (15) 3
Aasiast, Aafrikast või Ameerikast. Nimi „Tallink“ võis hageja väiteil olla küll Eestis tuntud, kuid mitte üldtuntud.
12.Hageja viitas, et kostja kaubamärgi kujunduslik element ainuüksi ei seostu tarbija jaoks nimega Tallinn. Kaubamärk „TALLINN hotels“ + kuju annab Tallinna külastavale välisturistile selge visiooni võrreldes kostja kaubamärgiga. Ärinimi „Tallinnhotels“ registreeriti varasema kuupäevaga ehk 11.09.2006.a kui ilmus artikkel ajalehes 19.12.2006.a. Kostjal puudub õigus piirata hageja tegevusvabadust ja õigust ärinimele. Hageja leidis, et kostja väited domeeninimede kohta jäävad talle arusaamatuteks.
13.Harju Maakohtu 08.11.2010.a istungil täpsustas hageja, et tema ärinime ja kostja kaubamärgi vahel on eksitav sarnasus. Eksitav sarnasus on sõnade „Tallinn“ ja „Tallink“ vahel ning teine sõna „hotels“ on identne. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõna „hotels“ sisaldavaid kaubamärke on Eestis palju registreeritud. Samuti oli hageja nõus, et sõna „Tallinn“ on kohanimi. Hageja väitis, et tal on olnud plaanis luua hotellikett, mille kohta on koostatud äriplaan. 2006. – 2007.a toimusid ettevalmistused majandustegevuse alustamiseks, mis ei realiseerunud majanduslanguse tõttu. Äriplaan sisaldab ärisaladusi. Plaanis oli luua Tallinna linna hõlmav hotellikett.
KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED
14.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning selgitas, et ta esitas tõepoolest 11.12.2006.a Patendiametile registreerimiseks kaubamärgitaotluse M200601613 „TALLINK hotels + kuju“. Patendiamet tegi registreerimisotsuse 03.12.2007.a. Kaubamärk registreeriti klassides 39, 41, 43 ja 44. Hageja esitas Patendiameti otsusele vaidlustusavalduse, kuid tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 08.01.2010.a otsusega jäeti vaidlustusavaldus rahuldamata. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon (TOAK) leidis, et kostja kaubamärk TALLINK on omandanud üldtuntuse vaidlustatud kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajaks klassides 39, 41, 43 ja 44. Samuti on varasem kostja ärinimest (TGAS) tulenev õigus. TOAK ei olnud oma otsuses ka veendunud, et hageja on käitunud heauskselt.
15.Kostja selgitas oma vastuses, et TALLINK kaubamärgid on Eestis üldtuntud kõigis kaubamärgitaotlusega nr M200601613 taotletud klassides. Tähis TALLINK on pikaajaliselt, laialdaselt ja edukalt olnud kasutusel alates 1989. aastast. TGAS on Läänemere regiooni suurim laevandusettevõte, mis loodi laevaliikluse arendamiseks Soome lahel 1989.a. Esimene laev, mis hakkas sõitma Tallinna ja Helsingi vahet 1990.a, kandis nime TALLINK. 2008.a seisuga opereerib kostja Läänemere piirkonnas 19 merealusega ning on tööandja 6500 inimesele, korraldades reisijatevedu, -kruiise ja kaubatransporti. Kostja kasutab kaubamärke „TALLINK + kuju“ ning „SILJA LINE“. Samuti opereerib kostja kaubamärgi „TALLINK Hotels + kuju“ all kolme hotelli Tallinnas ja ühte Riias. Sama kaubamärki kasutab taksoteenuseid osutav ettevõte. Seega leidis kostja, et tema kaubamärk „TALLINK“ on olnud kasutusel juba 17 aastat enne hageja ärinime kandmist äriregistrisse.
16.Samuti selgitas kostja, et ettevalmistused eraldi kaubamärgi „TALLINK hotel“ kasutusele võtuks algasid juba 2003.a. 1. oktoobril 2003.a kirjutati alla lepingule hotellikompleksi rajamiseks ja haldamiseks Tallinna südalinnas, aadressil Laikmaa 5. Hotell avati 2004.a nime all „Best Western Hotell Tallink“, kusjuures „Best Western“ oli ja on kaubamärk, mida kasutati litsentsilepingu alusel ning tähis „Hotell Tallink“ oli hotelli fassaadil suurelt eksponeeritud kaubamärk. Hotelli majutuskäive oli esimesel aastal üle 31 miljoni krooni,
Lk (15) 4
2005. aga juba 86 miljonit krooni ja 2006.a 95 miljonit krooni. 2007. a märtsis avati teine hotell „Tallink Spa ja Conference Hotel“ ning 2007.a oli Tallinki majutuskäive juba 220 miljonit krooni. Eeltoodu tähendab, et tegemist oli Eesti turul olulise mahuga hotellidega ja kaubamärk oli tuntud tarbijate hulgas. Lisandusid toitlus- ja konverentsiteenused. Kõigi kostja hotellide avamisega on kaasnenud meediakajastus ja reklaam. Kuna hageja ärinimi kanti registrisse 11.09.2006.a, võib eeldada, et hageja oli teadlik kostjale kuuluvatest ja üldtuntud kaubamärkidest ning kostja ärinimest.
17.Kostja rõhutas oma vastuses, et kostja nimele on registreeritud mitmed varasemad Eesti ja Euroopa Ühenduse kaubamärgid: kaubamärk „TALLINK“ nr 14375, taotluse esitamise kuupäevaga 26.11.1992.a, klassides 12, 35, 36, 37 ja 39, värviline kaubamärk „TALLINK“, nr CTM00074006, taotluse esitamise kuupäevaga 13.02.1998.a, klassid 12, 35, 36, 37 ja 39. kaubamärk „TALLINK“ + kuju, nr 38413, taotluse esitamise kuupäev 10.07.2002.a, klassides 35, 36, 39, 41 ja 43. Kostja märkis, et kõik tema varasemad kaubamärgid on saanud õiguskaitse klassis 39, mis on ka üheks hageja kaubamärgitaotluse klassiks. Samas tõi kostja välja, et hageja ei ole selgitanud, mille seisneb vastuolu tema ärinime ja kostja kaubamärgi registreeritud klassi 44 osas, mistõttu puudub alus õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamiseks selle klassi osas.
18.Kostja leidis, et KaMS § 5 lg 1 järgi saab õiguskaitse kaubamärk, mis on Eestis üldtuntud. TOAK on oma 08.01.2010.a otsuses tunnistanud kostja kaubamärgi „TALLINK“ üldtuntuks ja varasemaks võrreldes hageja ärinime kandmisega äriregistrisse. Mida eristusvõimelisem on kaubamärk, seda suurem on kaubamärkide segiajamise tõenäosus. Segadust tekitavaks on kirjeldatud olukorras pigem hageja ärinimi ja selle sarnasus kostja kaubamärkide ja ärinimega. Kokkuvõttes leidis kostja, et hageja hagi on klasside 39, 41 ja 43 osas alusetu ning KaMS § 10 lg 1 p 4 ei ole kohaldatav, kuna hageja varasem kaubamärk on üldtuntud. Klassi 44 osas on hagi täielikult alusetu.
19.Kostja viitas, et KaMS § 38 lg 11 kohaselt arvestab Patendiamet kaubamärgi kontrollimisel seaduse § 10 lg 1 p 4 alusel ettevõtja tegevusaladena neid lõppenud aruandeaasta tegevusalasid ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalasid, mis olid äriregistrile teatatud või majandusaasta aruandes näidatud enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva. Kostja viitas ka äriseadustiku muudetud redaktsioonile alates 01.01.2007.a ning leidis, et tegevusalade võrdlemisel tuleb arvestada nende tegelike tegevusaladega, mis on toodud ettevõtte majandusaasta aruandes. See välistab, et kaubamärkide registreerimist saaksid takistada ettevõtted, kellel reaalne majandustegevus puudub. Hageja majandusaasta aruannetest 2007.a ja 2008.a kohta võib järeldada, et hageja põhitegevusalaks on märgitud ainult majutusteenus, mis ei ühti tegevusaladega klassides 41 (haridus, väljaõpe, konverentside korraldamine), 39 (transport ja reiside korraldamine) ja 43 (toitlustusteenused). Hageja pole alates asutamisest 2006.a reaalselt aga üldse tegutsenud ning seega reaalsed tegevusalad hagejal puuduvad. Kokkuvõttes leidis hageja, et puudub alus KaMS § 10 lg 1 p 4 kohaldamiseks kostja kaubamärki registreerimist välistava asjaoluna, kuna ettevõtja tegevusala ei kuulu samasse valdkonda teenusega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada.
20.Täiendavalt selgitas kostja oma vastuses hagile, et tema kaubamärgitaotlus M200601613 „TALLINK Hotels“ + kuju koosneb kolmest elemendist: kahest sõnast „Tallink“ ja „Hotels“ ning sellele lisatud kujutisest. Tähis „TALLINK“ on tehissõna, millel otsene keeleline tähendus puudub. Hageja ärinimi „Tallinnhotels“ seevastu koosneb sõnade kombinatsioonist, mida saab jagada kaheks sõnaks: „Tallinn“ ja „hotels“. Need sõnad oleksid
Lk (15) 5
kaubamärgiseaduse mõttes õiguskaitset välistavate absoluutsete asjaolude alusel kirjeldavad ning kaupade ja teenuste geograafilist päritolu ja liiki näitavateks tähisteks. Selliseid tähiseid ei saa keegi pidada ainult neile kuuluvateks ja takistada teistel selliste tähiste kasutamist. Patendiameti poolt on varem tähised „Tallinn“ ja „hotel“ määratud kaubamärkide mittekaitstavateks osadeks. Kostja leidis, et seda põhimõtet saab laiendada ka ärinimedele. Kostja ärinimel puudub õiguskaitse absoluutsete õiguskaitset välistavate asjaolude tõttu. Ärinimede registreerimisel on nõudeks nime eristatavus teistest Eestis registrisse kantud ärinimedest. Ärinimi võib olla kirjeldav, nagu seda hageja ärinimi on. Kuna hageja ärinimi on kantud registrisse vaatamata kostja varasemale ärinimele TGAS, on neid ärinimesid järelikult peetud piisavalt eristatavateks ning sama analoogiat tuleks rakendada kostja kaubamärgitaotluse puhul. Ka kostja kaubamärgi „TALLINK Hotels“ + kuju koosseisus on tähis „Hotels“ kirjeldav ja teenuste liiki näitav ja seega õiguskaitset mitteomav. KaMS § 38 lg 3 järgi ei pea kaubamärgi koosseisus olevat mittekaitstavat osa eraldi märkima, kui see on iseenesest mõistetav. Seega on kostja kaubamärgi kaitstavateks osadeks tähis TALLINK ja kujutis. Eeltoodust lähtuvalt puudub tarbijate eksitamise võimalus.
21.Kostja pidas ekslikuks hageja väidet, nagu oleks kostja tema vaidlustusavaldusele TOAKs vastu vaieldes hageja nõude õigeks võtnud. Kostja on varasemates vaidlustes hagejaga välja toonud, et hageja ise on esitanud oma kaubamärgitaotluse „TALLINN hotels“ + kuju pahauskselt. Hageja teadis varasemast kostja ärinimest ja kostja üldtuntud kaubamärkidest. Samuti on hageja registreerinud enda nimele domeeninimed www.tallinkhotels.ee ja www.tallinkhotels.com. Tegemist on pahauskse tegevusega, kuna hageja enda ärinimi on TOÜ, mitte Tallinkhotels. Hageja juhatuse liige on pöördunud kostja poole ettepanekuga rahalise kompensatsiooni saamiseks domeeninimedest loobumiseks. Samuti tõi kostja välja, et kaubamärk „TALLINN hotels“ + kuju kuulub alates 2005.a hotellide opereerimisettevõttele AHOÜ, mis nähtub veebilehelt www.tallinnhotels.ee ja Patendiametile esitatud kaubamärgitaotlusest nr M200700608. Avalikult kättesaadavatest andmetest ei nähtu mistahes seost hageja ja AHOÜ vahel. Seega ei ole hageja käitunud õiguspäraselt.
22.Kohtule 17.09.2010.a esitatud menetlusdokumendis asus kostja seisukohale, et hageja ei ole kostja vastuväidetele sisuliselt vastu vaielnud ega esitanud omapoolseid argumente või tõendeid. TOAK-s hageja avaldusele vastu vaieldes ei ole kostja hagi eset õigeks võtnud, vaid on selgitanud, et üldtuntud kaubamärkidel on laiem õiguskaitse. Kostja on käesolevas asjas tõendanud, et tema kaubamärk on üldtuntud ning tema kaubamärk ja ärinimi olid kasutusel enne hageja poolt viimase ärinime registreerimist.
23.Kohtule 15.10.2010.a esitatud menetlusdokumendis leidis kostja, et TOAK varasemad otsused nr 1121-o ja nr 1183-o näitavad selgelt hageja alusetut ja pahatahtlikku käitumist kostja suhtes, millega püütakse takistada kostja majandustegevust ja tema kaubamärgi kasutamist. Õige on hageja väide, et kostja ärinimi oli algselt AS HG, kuid nimemuudatus AS TG viidi äriregistrisse sisse 23.01.2002.a. See ei muuda asjaolu, et kostja ärinimi oli kasutusel varem ehk enne hageja ärinime registrisse kandmist 11.09.2006.a. AS TG oli tegelikult ärinimena kantud äriregistrisse juba 11.08.1997.a. Praeguseks on nimetatud ettevõtte nimi OÜ Vara HTG. Tähis Tallink on varem olnud kasutusel ka ärinimena AS Tallink. Kõik Tallink nime sisaldavad äriregistri kanded on varasemad hageja äriregistri kandest.
24.Kostja juhtis tähelepanu asjaolule, et seadus ei näe ette reeglistikku ega tõendite loetelu kaubamärgi üldtuntuse tõendamiseks. Selleks võib kasutada tarbijauuringuid, väljavõtteid ajakirjandusest, kaubamärgi kasutamise ja tutvustamise kestvust ja ulatust, kaubamärgi geograafilist levikut, väärtust jms. Hageja viidatud raport ei ole ainuvõimalik viis üldtuntuse
Lk (15) 6
tõendamiseks. Hageja seisukoht, et üldtuntud kaubamärki peaksid teadma tarbijad üle kogu maailma, on väär. Kaubamärk saab õiguskaitse territoriaalselt vastava riigi territooriumil. Kostja palus kohtul tunnistada TALLINK kaubamärkide, sealhulgas kaubamärgitaotluse M200601613 „TALLINK Hotels“ + kuju üldtuntust, kuivõrd sisuliselt on selle taotlusega tegemist varasema kostja kaubamärgi nr 38413 „TALLINK“ + kuju sõnalise osa taasesitusega. Samuti tõi kostja välja, et informatsiooni tema kaubamärgi kasutamise kohta avaldati meedias juba 2004.a (Eesti Päevalehe artikkel 06.05.2004.a.).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
25.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
26.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja kanti 11.09.2006.a äriregistrisse ärinimega „TOÜ“; 2) registrisse kandmisel olid hageja põhikirja järgseteks tegevusaladeks majutusteenused, hotellindus, turismiteenused, reisikorraldus, toitlustamine, litsentseerimata transporditeenused, litsentseerimata koolitustegevus, ürituste, sh konverentside ja seminaride korraldamine ning läbiviimine; 3) 11.12.2006.a. esitas kostja kaubamärgi „TALLINK Hotels“ + kuju registreerimise taotluse M200601613, mille kohaselt soovis kostja registreerida oma kaubamärki klassides 39 (transport ja reiside korraldamine), 41 (haridus, väljaõpe, konverentside korraldamine), 43 (toitlustusteenused, tähtajaline majutus), 44 (ilu- ja kosmeetikateenused); 4) 28.03.2008.a esitas hageja TOAK-le vaidlustusavalduse kostja kaubamärgi registreerimisele, mille TOAK oma 08.01.2010.a otsusega nr 1121-0 jättis rahuldamata; 5) alates äriregistrisse kandmisest ei ole hageja reaalse tegevusega tegelenud; 6) varem on Eestis registreeritud mitmeid kaubamärke, mille koosseisus sisalduva sõna „hotels“ osas on Patendiamet märkinud, et tegemist on kaubamärgi mittekaitstava osaga; 7) sõna „Tallinn“ on kohanimi.
27.Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb KaMS § 10 lg 1 punktis 4 toodud asjaolu, mis välistaks kostja kaubamärgi „TALLINK Hotels“ + kuju (taotlus M200601613) õiguskaitse. Hageja viitas oma hagiavalduses ÄS § 15 lõikele 1 ja KaMS § 10 lg 1 punktile 4 ning rõhutas, et kostjal puudub hageja luba kaubamärgi registreerimiseks. Hageja leidis, et käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda nendest õigusaktidest, mis kehtisid hageja ärinime ja tegevusvaldkondade äriregistris registreerimise ning kaubamärgi taotlemise päevadel ehk 11.09.2006.a. ja 11.12.2006.a.
28.Käesolevas asjas on hageja esitanud kohtule nõude, et kohus tuvastaks kostja kaubamärgi „TALLINK Hotels“ + kuju õiguskaitset välistava asjaolu olemasolu, kuna hagejale kuulub varasemalt registreeritud ärinimi. Seega hindab kohus käesolevas asjas küsimust, kas kostja poolt kaubamärgitaotluse nr M200601613 Patendiametile esitamise ajal esines kaubamärgiseaduses sätestatud suhtelist õiguskaitset välistav asjaolu. Käesolevas asjas ei lahenda kohus vaidlust selle üle, kas hagejal on või ei ole õigust registreerida kaubamärki „TALLINN hotels“ + kuju (taotlus M200700608), kuna vastavat nõuet ei ole hageja hagiavalduses esitanud. Seega tuleb kohtu hinnangul käesolevas asjas kohaldada neid õigusakte, mis kehtisid 11.12.2006.a ehk ajal, mil kostja esitas oma kaubamärgitaotluse, kuna vastavast ajamomendist lähtudes viis Patendiamet läbi kaubamärgi ekspertiisi (KaMS § 38).
Lk (15) 7
29.KaMS § 10 lg 1 p 4 sätestas (kostja poolt kaubamärgitaotluse esitamise ajal ehk 11.12.2006.a kehtinud sõnastuses), et õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või eksitavalt sarnane äriregistrisse enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva kantud ärinimega, kui tegevusala, mille kohta äriregistrisse on tehtud kanne, kuulub samasse valdkonda kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kohtul suhtelist õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamisel esmalt hinnata, kas taotletava kaubamärgi ja ärinime vahel esineb eksitav sarnasus või kas on tegemist identsete tähistega. Järgmiseks hindab kohus, kas tegevusalad, mille kohta oli hageja suhtes äriregistrisse tehtud kanne, kuulusid samasse valdkonda kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või soovitakse kasutada. Seejärel kohus analüüsib, kas võimalik õiguskaitset välistav asjaolu oli varasem võrreldes kaubamärgi õiguskaitse tekkimise ajaga ehk kas hageja ärinimi oli kantud äriregistrisse varem, kui sai või oleks pidanud saama õiguskaitse kostja kaubamärk.
30.Käesolevas asjas on hageja ärinimeks „TOÜ“. Kostja esitas Patendiametile taotluse registreerida kaubamärk „TALLINK Hotels“ + kuju. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegemist ei ole identsete tähistega. Pooled vaidlevad selle üle, kas kahe tähise vahel eksisteerib eksitav sarnasus.
31.Hageja tõi välja, et kostja kaubamärk koosneb kahest sõnast: „TALLINK“ ja „Hotels“. Sõna „TALLINK“ on kombineeritud sõnadest „TALLINN“ ja „LINK“. Sõna „TALLINN“ viimane täht „n“ on asendatud tähega „k“. Hageja ärinimi koosneb ühest sõnast „Tallinnhotels“, mis on omakorda kokku liidetud kahest sõnast „Tallinn“ ja „Hotels“. Hageja leidis, et tema ärinime ja kostja kaubamärgi vaheline erinevus seisneb ainult sõnas „TALLINN“ ja selleks erinevuseks on üks täht. Sõna „hotels“ esineb mõlemas tähises ehk on hageja ärinimes ja kostja kaubamärgis kokkulangev. Hageja pidas foneetiliselt ehk häälduslikult sõnu „TALLINK“ ja „TALLINN“ sarnasteks, kuna hääldamisel kaob kostja arvates sõnast „TALLINK“ „k“ ära, sest tavatarbija sellist tähte välja ei häälda. Sõna „TALLINN“ on hageja väidete kohaselt tavatarbijatele ja turistidele tuttavam sõna, kuna tegemist on geograafilise mõistega. Seega leidis hageja, et erinevused hageja ärinime ja kostja kaubamärgi vahel on minimaalsed, mille tõttu tarbijad ja turuosalised arvavad ekslikult, et hageja ja kostja vahel on äriline kokkupuude. Samuti leidis hageja, et sõnalist osa sisaldavate kaubamärkide puhul tuleb kaubamärgi olulisemaks osaks lugeda sõnalist osa kujunduslike elementidega võrreldes, kuna sõnaline osa on see, mille järgi tarbija kaubamärgi meelde jätab.
32.Kostja tõi välja, et tema kaubamärgitaotlus M200601613 „TALLINK Hotels“ + kuju koosneb kolmest elemendist: kahest sõnast „Tallink“ ja „Hotels“ ning sellele lisatud kujutisest. Tähis „TALLINK“ on kostja väidete kohaselt tehissõna, millel otsene keeleline tähendus puudub. Hageja ärinimi „Tallinnhotels“ seevastu koosneb sõnade kombinatsioonist, mida saab jagada kaheks sõnaks: „Tallinn“ ja „hotels“. Need sõnad oleksid kostja arvates kaubamärgiseaduse mõttes õiguskaitset välistavate absoluutsete asjaolude alusel kirjeldavad ning kaupade ja teenuste geograafilist päritolu ja liiki näitavateks tähisteks. Selliseid tähiseid ei saa keegi pidada ainult neile kuuluvateks ja takistada teistel selliste tähiste kasutamist. Patendiameti poolt on varem tähised „Tallinn“ ja „hotel“ määratud kaubamärkide mittekaitstavateks osadeks. Kostja leidis, et kuna hageja ärinimi on kantud registrisse vaatamata kostja varasemale ärinimele TGAS, on neid ärinimesid järelikult peetud piisavalt eristatavateks ning sama analoogiat tuleks rakendada kostja kaubamärgitaotluse puhul. KaMS § 38 lg 3 järgi ei pea kaubamärgi koosseisus olevat mittekaitstavat osa eraldi märkima, kui see
Lk (15) 8
on iseenesest mõistetav. Seega on kostja kaubamärgi kaitstavateks osadeks tähis „TALLINK“ ja kujutis. Eeltoodust lähtuvalt puudub tarbijate eksitamise võimalus.
33.Kohus leiab, et hageja ärinime „Tallinnhotels“ ja kostja kaubamärgi „TALLINK Hotels“ + kuju vahel eksisteerib eksitav sarnasus. Kuigi hageja ärinimes on kaks sõna ehk sõnad „Tallinn“ ja „hotels“ kokku kirjutatud, on sõna „hotels“ identne kostja kaubamärgitaotluses kasutatud sõnaga „hotels“. Kohus nõustub kostja väidetega, et sõna „hotels“ näol on tegemist teenuste liiki kirjeldava tähisega, mis iseseisvana eristusvõimet ei oma. Kahe tähise vaheline peamine erinevus seisneb sõnade „Tallinn“ ja „Tallink“ vahel, kusjuures ka need kaks sõna on omavahel eksitavalt sarnased nii kirjapildi kui häälduse poolest. Siinkohal kohus märgib, et ei nõustu hageja väidetega, mille kohaselt ei häälda tavatarbija sõnas „Tallink“ välja „k“ tähte. Tegemist on hageja paljasõnalise spekulatiivse väitega, mida ei toeta ükski asjas kogutud tõend. Samas on kohtu hinnangul selge, et ühetähelise erinevuse olemasolu ei muuda kahte tähist sedavõrd erinevateks, et nende omavaheline eksitav sarnasus oleks välistatud. Eksitavat sarnasust suurendab asjaolu, et mõlemas tähises on kasutatud kirjeldavat ja üldlevinud identset inglisekeelset sõna „hotels“.
34.Kohus ei nõustu hageja väidetega selles osas, et hageja ärinime ja kostja kaubamärgitaotluse võrdlemisel tuleks kostja kaubamärgi kujunduslik pool täielikult kõrvale jätta, kuna sõnaline osa on see, mille järgi tarbija kaubamärgi meelde jätab. Hageja ei ole kohtule esitanud oma väidete toetuseks ühtegi tõendit, mistõttu on seesuguse väide paljasõnaline. Kohus tegi hagejale Harju Maakohtu 08.11.2010.a istungil ettepaneku esitada oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid (kohtuistungi protokoll toimiku 2. kd, lk 5556), kuid hageja ei esitanud kohtule täiendavaid tõendeid. Riigikohus on leidnud, et kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige, tuleb kaubamärgivaidluse lahendamisel ja siseriikliku õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel arvestada Euroopa Liidus tööstusomandi kaitset reguleerivate normide ja kohaldamise praktikaga (RK TKo30.03.2006.a nr 3-2-1-4-06, p 22). Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel aluseks võtta tähiste visuaalseid ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhineva tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse nende eristatavaid ja domineerivaid osi (RK Tko 29.09.2010.a nr 3-2-1-77-10, p 11; Euroopa Kohtu otsus Sabel vs Puma, C-251/95). Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ja ei analüüsi selle erinevaid detaile. Mida sarnasemad on tähised, seda erinevamad peavad olema nende tähistega kaitstud kaupade ja teenuste loetelud. Arvestada tuleb, kas märgi koosseisus on kirjeldavaid elemente ning hinnata tuleb visuaalset, suulist ja kontseptuaalset sarnasust (Euroopa Kohtu otsus Lloyd Schuhfabrik Meyer & Co GmbH vs Klijsen Handel BV, C-342/97).
35.Hinnates tervikuna (nii häälduslikult, visuaalselt kui kontseptuaalselt) mõlemat tähist ehk hageja ärinime „TOÜ“ ja kostja kaubamärki selle taotluses esitatud kujul ehk „TALLINK Hotels“ + kuju, leiab kohus, et sisuliselt on kahe märgi puhul kõige domineerivamateks sõnad „Tallinn/Tallink“ ning vaatamata visuaalse kujunduse silmapaistvusele kostja kaubamärgis, on sõna TALLINK ka antud tähise puhul domineerivaim ja eristuvaim komponent. Seega on antud tähiste võrdlemisel tõepoolest õige hageja järeldus, mille kohaselt on kahe tähise vahelised erinevused äärmiselt väikesed. Kontseptuaalselt on kaks tähist omavahel sarnased seetõttu, et mõlemas on esimeseks sõnaks eristuv sõna „Tallinn/Tallink“ ning teiseks sõnaks kirjeldav inglisekeelne „hotels“, mis viitab majutus- ja hotelliteenuste osutamisele. Seega leiab kohus, et kahe tähise ehk hageja ärinime ja kostja kaubamärgi vahel on olemas eksitav sarnasus.
Lk (15) 9
36.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja äriregistrisse kandmise ajal tehtud kanne tegema tegevusalade kohta kuulub samasse valdkonda nende kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada.
37.Hageja äriregistrisse kandmise ajal olid hageja põhikirjast tulenevateks tegevusaladeks majutusteenused, hotellindus, turismiteenused, reisikorraldus, toitlustamine, litsentseerimata transporditeenused, litsentseerimata koolitustegevus, ürituste, sh konverentside ja seminaride korraldamine ning läbiviimine. Kostja esitas kaubamärgi registreerimise taotluse klassides 39 (transport ja reiside korraldamine), 41 (haridus, väljaõpe, konverentside korraldamine), 43 (toitlustusteenused, tähtajaline majutus), 44 (ilu- ja kosmeetikateenused). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates registreerimisest ei ole hageja reaalse tegevusega tegelenud, mis nähtub ühtlasi hageja poolt äriregistrile esitatud majandusaasta aruandest (toimiku 2. kd, lk 217-232). Harju Maakohtu 08.11.2010.a istungil väitis hageja, et tal on olnud tegevuse alustamiseks äriplaan, kuid planeeritud tegevused ei ole realiseerunud. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada oma tegevuse kohta täiendavaid tõendeid, kuid hageja kohtule täiendavaid tõendeid ei esitanud.
38.Kostja viitas, et KaMS § 38 lg 11 kohaselt arvestab Patendiamet kaubamärgi kontrollimisel seaduse § 10 lg 1 p 4 alusel ettevõtja tegevusaladena neid lõppenud aruandeaasta tegevusalasid ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalasid, mis olid äriregistrile teatatud või majandusaasta aruandes näidatud enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva. Kostja viitas äriseadustiku muudetud redaktsioonile alates 01.01.2007.a ning leidis, et tegevusalade võrdlemisel tuleb arvestada nende tegelike tegevusaladega, mis on toodud ettevõtte majandusaasta aruandes. See välistab, et kaubamärkide registreerimist saaksid takistada ettevõtted, kellel reaalne majandustegevus puudub. Kuna hageja ei ole alates asutamisest 2006.a reaalselt aga üldse tegutsenud, puuduvad hagejal tegelikult tegevusalad ja puudub alus KaMS § 10 lg 1 p 4 kohaldamiseks, kuna ettevõtja tegevusala ei kuulu samasse valdkonda teenusega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada.
39.Kohus leiab, et hageja ja kostja tegevusalade võrdlemisel tuleb lähtuda kaubamärgiseaduse ja äriseadustiku sellest redaktsioonist, mis kehtis kostja poolt Patendiametile kaubamärgitaotluse esitamise ajal ehk 11.12.2006.a. Kostja viidatud KaMS § 38 lg 11 jõustus alles 01.01.2007.a. Enne nimetatud kuupäeva kehtinud KaMS § 38 lg 1 nägi üksnes ette, et Patendiamet kontrollib ekspertiisi käigus kaubamärki seaduse § 9 lõikes 1 ja §-s 10 sätestatu suhtes. Seega tuleb kostja poolt esitatud taotluse hindamisel lähtuda mitte hageja tegelikest tegevusaladest, milliste puudumine nähtub hiljem esitatud majandusaasta aruannetest, vaid nendest tegevusaladest, mis olid kantud äriregistrisse kostja poolt taotluse esitamise ajal ehk 11.12.2006.a. Võrreldes nimetatud registreeritud tegevusalasid kostja poolt esitatud taotluses viidatud klassidega, on ilmne, et klassis 39 viidatud teenused (transport ja reiside korraldamine) ühtisid hageja tegevusaladega reisikorraldus, turismiteenused ja litsentseerimata transporditeenused, klassis 41 viidatud teenused (haridus, väljaõpe, konverentside korraldamine) ühtisid hageja tegevusalaga litsentseerimata koolitustegevus, sh ürituste, konverentside ja seminaride korraldamine ja läbiviimine; klassis 43 viidatud teenused (toitlustusteenused, tähtajaline majutus) ühtisid hageja tegevusalaga majutusteenused, hotellindus ja toitlustamine. Üksnes klassis 44 viidatu (ilu- ja kosmeetikateenused) ei ühti mitte ühegi hageja registrikaardile kantud tegevusalaga. Seega leiab kohus, et hageja tegevusalad, mille kohta oli äriregistrisse tehtud kanne, kuulusid klasside 39, 41 ja 43 osas samasse valdkonda nende teenustega, mille tähistamiseks kostja kasutab ja kavatseb edaspidi kasutada oma kaubamärki „TALLINK Hotels“ + kuju. Ükski
Lk (15) 10
hageja tegevusala ei ühti aga nende teenustega, mille tähistamiseks kasutab kostja oma kaubamärki klassis 44.
40.Järgnevalt peab kohus vajalikuks analüüsida, kas õiguskaitset välistav asjaolu on varasem võrreldes kaubamärgi õiguskaitse tekkimise ajaga ehk kas hageja ärinimi oli kantud äriregistrisse varem, kui sai või oleks pidanud saama õiguskaitse kostja kaubamärk.
41.Kostja viitas, et KaMS § 5 lg 1 järgi saab õiguskaitse kaubamärk, mis on Eestis üldtuntud. Kostja „TALLINK“ tähist sisaldavad kaubamärgid on Eestis üldtuntud kõigis kaubamärgitaotlusega nr M200601613 taotletud klassides. Tähis „TALLINK“ on pikaajaliselt, laialdaselt ja edukalt olnud kasutusel alates 1989. aastast. TGAS on Läänemere regiooni suurim laevandusettevõte, mis loodi laevaliikluse arendamiseks Soome lahel 1989.a. Esimene laev, mis hakkas sõitma Tallinna ja Helsingi vahet 1990.a, kandis nime „TALLINK“. 2008.a seisuga opereerib kostja Läänemere piirkonnas 19 merealusega ning on tööandja 6500 inimesele, korraldades reisijatevedu, -kruiise ja kaubatransporti. Kostja kasutab mitmeid kaubamärke „TALLINK + kuju“. Samuti opereerib kostja kaubamärgi „TALLINK Hotels + kuju“ all kolme hotelli Tallinnas ja ühte Riias. Sama kaubamärki kasutab taksoteenuseid osutav ettevõte.
42.Kostja tõi välja, et tema nimele on registreeritud kaubamärk „TALLINK“ nr 14375, taotluse esitamise kuupäevaga 26.11.1992.a, klassides 12, 35, 36, 37 ja 39, värviline kaubamärk „TALLINK“, nr CTM00074006, taotluse esitamise kuupäevaga 13.02.1998.a, klassides 12, 35, 36, 37 ja 39; kaubamärk „TALLINK“ + kuju, nr 38413, taotluse esitamise kuupäevaga 10.07.2002.a, klassides 35, 36, 39, 41 ja 43. Kostja märkis, et kõik tema varasemad kaubamärgid on saanud õiguskaitse klassis 39. Seega väitis kostja, et tähis „TALLINK“ on samaaegselt nii üldtuntud kui ka kostja nimele registreeritud kaubamärk.
43.Tähise „TALLINK Hotels“ + kuju osas märkis kostja, et ettevalmistused selle tähise kasutusele võtmiseks algasid 01.10.2003.a. 2004.a avati Tallinnas esimene sellenimeline hotell („Best Western Hotell Tallink“). Tähis „Hotell Tallink“ oli hotelli fassaadil suurelt eksponeeritud kaubamärk. Hotelli majutuskäive oli esimesel aastal üle 31 miljoni krooni, 2005.a aga juba 86 miljonit krooni ja 2006.a 95 miljonit krooni. 2007. a märtsis avati teine hotell „Tallink Spa ja Conference Hotel“ ning 2007.a oli Tallinki majutuskäive juba 220 miljonit krooni. Kostja leidis, et tegemist oli Eesti turul olulise mahuga hotellidega ning kaubamärk oli tuntud tarbijate hulgas. Lisandusid toitlus- ja konverentsiteenused. Kõigi kostja hotellide avamisega on kaasnenud meediakajastus ja reklaam. Kuna hageja ärinimi kanti registrisse 11.09.2006.a, võib kostja hinnangul eeldada, et hageja oli teadlik kostjale kuuluvatest ja üldtuntud kaubamärkidest ning kostja ärinimest.
44.Hageja ei vastanud nendele kostja väidetele, mis puudutasid kostja varasemalt registreeritud kaubamärke. Hageja leidis, et kostja kaubamärk „TALLINK Hotels“ ei oma pikaajalise, laialdase ega eduka kasutamise ajalugu mistahes valdkondades. „TALLINK Hotels“ kaubamärki ei ole kostja varem kasutanud. Tallinki ajalugu ei pidanud hageja käesolevas vaidluses oluliseks. „TALLINK hotels“ + kuju ei ole „TALLINK“ + kuju taasesitus ning sellele ei laiene hageja väidete kohaselt varasema kaubamärgi õiguskaitse ega üldtuntus. Kostja märk „TALLINK Hotels“ + kuju ei ole üldtuntud. Hageja leidis ühtlasi, et üldtuntusele viitamisel peaks kostja esitama kohtule vastava raporti, mis tugineks rahva hulgas läbi viidud küsitlusele. Kostja pole tõendanud, et tähist „TALLINK“ tunneksid tarbijad Lääne-Euroopas. Portugalis või Hispaanias, rääkimata Aasiast, Aafrikast või Ameerikast. Nimi „Tallink“ võis hageja väiteil olla küll Eestis tuntud, kuid mitte üldtuntud.
Lk (15) 11
45.Kostja vaidles hageja väidetele vastu ning leidis, et seadus ei näe ette reeglistikku ega tõendite loetelu kaubamärgi üldtuntuse tõendamiseks. Hageja viidatud raport ei ole ainuvõimalik viis üldtuntuse tõendamiseks ning kaubamärk saab õiguskaitse territoriaalselt vastava riigi territooriumil, mistõttu on oluline üksnes see, kas kaubamärk on üldtuntud Eestis. Kostja kaubamärgi M200601613 „TALLINK Hotels“ + kuju puhul on sisuliselt tegemist varasema kostja kaubamärgi nr 38413 „TALLINK“ + kuju sõnalise osa taasesitusega.
46.Kohus leiab, et kostja on käesolevas vaidluses tõendanud nii oma kaubamärgi „TALLINK“ kui ka kaubamärgi „TALLINK Hotels“ + kuju üldtuntuse. Kohus nõustub kostja väidetega selles osas, et kaubamärgi üldtuntust ei pea tõendama üksnes rahva hulgas läbi viidud küsitlust kajastava raportiga. Vastavasisuline hageja arusaam ei ole õige ega põhine õigusaktidel. Samuti on ebaõige hageja arusaam nagu peaks kaubamärgi üldtuntuse tõendamiseks tõendama kaubamärgi üldtuntust kogu maailmas. Kohus nõustub kostja seisukohtadega, mille kohaselt kaitstakse kaubamärke territoriaalselt ning kostjal tuli tõendada oma kaubamärgi üldtuntust Eestis.
47.Eestis kaitstavate kaubamärkide loetelu on toodud KaMS §-s 5. Muuhulgas näeb antud paragrahv ette, et õiguskaitse saab nii registrisse kantud kui ka Eestis üldtuntud kaubamärk. Kostja esitatud tõenditest (väljavõte kaubamärkide registrist, toimiku 1. kd, lk 133) nähtub, et juba alates 10.07.2002.a on registrisse kantud klassides 39, 41 ja 43 kostja kaubamärk „TALLINK“ + kuju. Kaubamärgi visuaalne kujutis ja registreeritud klassid ühtivad kostja taotluses nr M200601613 (toimiku 1. kd, lk 70) toodud kaubamärgiga „TALLINK Hotels“ + kuju. Seega on käesolevas asjas vaidlusalune kaubamärk sisuliselt teisend kostja varasemast registrisse kantud kaubamärgist, mis oli samades klassides registreeritud oluliselt varem, kui hageja ärinimi. Käesolevas asjas on kohus juba tuvastanud, et eksitav sarnasus hageja ärinime ning kostja kaubamärgi vahel seisneb peamiselt tähiste „Tallinn“ ja „Tallink“ vahel, kuna sõna „hotels“ on kirjeldav ning esineb paljudes kaubamärkides ning ärinimedes. Tähis „TALLINK“ on aga kostja poolt kaubamärgina registreeritud oluliselt varem, kui hageja ärinimi. KaMS § 10 lg 1 p 4 kohaldamise eelduseks on see, et ärinimi peab olema kantud äriregistrisse enne vaidlustatavat kaubamärki.
48.Kohus leiab, et lisaks varasemale registreeritud kaubamärgile on kostja käesolevas menetluses tõendanud, et kostja kaubamärk „TALLINK“ on selle erinevates kasutamisviisides Eestis üldtuntud. Samuti leiab kohus, et kostja on tõendanud tähise „TALLINK Hotels“ + kuju üldtuntuks muutumise enne 11.09.2006.a ehk enne aega, mil hageja kanti äriregistrisse. Tähise „Tallink“ võttis kostja kasutusele juba 1989.a ning vastava nime all alustas 1990.a sõitmist esimene kostja laev (toimiku 2. kd, lk 70-75). Kostja esitatud tõenditest Tallinki laevade ja nendel osutatud teenuste kohta (toimiku 1. kd, lk 101-128 ja lk 134-145) nähtub, et kostja on juba 2003.a algusest alates osutanud majutuse-, konverentsi- ja toitlustusteenuseid oma erinevatel laevadel ning kostja on oma laevu reklaaminud kui „parimaid hotelle merel“ (toimiku 1. kd, lk 150, 152-168). Tähise „TALLINK Hotel“ all hakati samu teenuseid reklaamima alates 2004.a, mil avati esimene kostja hotell (toimiku 1. kd, lk 146-147, 151, lk 184-192). Kostja 2002/2003.a majandusaasta aruande ülevaatest (toimiku lk 170-173) nähtub, et juba 2003.a alustati ettevalmistusi hotellide avamiseks ning tähise „TALLINK Hotels“ kasutuselevõtmiseks. Kostja 2004/2005 ning 2005/2006.a majandusaasta aruannete ülevaadetest (toimiku 1. kd, lk 174-183, toimiku 2. kd, lk 70-75) nähtub, milline on olnud kostja tegevuse laiaulatuslikkus ja tuntus transporditeenuste, majutusteenuste ning toitlustamise- ja konverentside korraldamise teenuste turul Eestis ja
Lk (15) 12
väljaspool Eestit. Kostja on tõendanud oma kaubamärkide kasutamise ulatust ning nende tuntuse suurendamiseks tehtud investeeringute suurust (toimiku 1. kd, lk 193-209, lk 210212). Samuti on kostja avalikkusele juba 2004.a teada andnud, et avab hotelli kaubamärgi „Hotell Tallink“ all (toimiku 1. kd, lk 213, lk 239- 241).
49.KaMS § 7 lg 3 sätestab, et kaubamärgi üldtuntuse tunnistamisel arvestatakse muu hulgas kaubamärgi tuntuse astet Eestis kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenustega analoogiliste kaupade või teenuste tegelike ja võimalike tarbijate sektoris, nende kaupade või teenuste jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektoris või nende kaupade või teenustega tegelevas ärisektoris, kaubamärgi kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut, kaubamärgi registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides ning selle hinnangulist väärtust. Seega ei näe kaubamärgiseadus ette, et kaubamärgi üldtuntuse tunnistamisel peaks ainsaks asjakohaseks tõendiks olema tarbijate hulgas tehtav uuring. Arvestades kostja poolt esitatud ja ülalhinnatud tõendeid leiab kohus, et käesolevas asjas on kostja tõendanud oma kaubamärkide „TALLINK“ + kuju ja „TALLINK Hotels“ + kuju kasutamise ja tutvustamise kestust ning ulatust ja tuntust tarbijate hulgas. Hageja ei ole tõendanud ühegi tõendiga vastupidist, kuigi kohus on hagejale teinud ettepaneku esitada oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid.
50.Riigikohus on leidnud, et kaubamärgi üldtuntust reguleeriv tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 6bis laieneb juhtudele, kus märgi oluline osa kujutab endast mingisuguse üldtuntud märgi taasesitust või jäljendit (RK TKo 23.02.2005.a nr 3-2-1-168-04, p 9). Käesolevas asjas on tõendatud, et kostja kaubamärgi „TALLINK Hotels“ + kuju oluline osa kujutab endast kostja varasema registreeritud kaubamärgi „TALLINK“ + kuju taasesitust. Seega isegi juhul, kui üldtuntuks saaks pidada üksnes kostja kaubamärki „TALLINK“ + kuju, laieneks üldtuntusest tulenev kaitse kohtu hinnangul kostja kaubamärgile „TALLINK Hotels“ + kuju. Nendel kaubamärkidel, millel on tugevam eristusvõime tulenevalt nende tuntusest turul, on palju ulatuslikum kaitse kui nendel, mille eristusvõime on nõrk (RK TKo 29.09.2010.a nr 3-2-1-77-10, p 13, Euroopa Kohtu otsus Lloyd Schuhfabrik Meyer & Co gmbH vs Keijsen Handel BV, C-342/97). Kaubamärgil endal on olemas autonoomne väärtus, kuna mainekad kaubamärgid on reeglina selle omaniku jõupingutuste ja investeeringute tulemus (Euroopa Kohtu otsus, Sigla SA vs OHIM, T-215/03). Kohus leiab, et kuna kostja kaubamärk „TALLINK“ + kuju on üldtuntud, laieneb sellest üldtuntusest tulenev kaitse igal juhul ka kostja kaubamärgile „TALLINK Hotels“ + kuju. Kostja kaubamärgid on kõrge eristuvusega nimelt seetõttu, et on nad oma sihipäraste jõupingutuste ja investeeringute tulemusena Eestis üldtuntuks muutnud.
51.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, millisel ajal omandasid kostja kaubamärgid „TALLINK“ + kuju ning „TALLINK Hotels“ + kuju Eestis üldtuntuse, kuid asjas kogutud tõenditest nähtub, et kaubamärk „TALLINK Hotels“ + kuju oli muutunud üldtuntuks hiljemalt 2005. aastal, mil esimese kostja poolt avatud ja vastavat kaubamärki kandva hotelli majutuskäibeks oli kujunenud 86 miljonit krooni. Hageja ei ole kostja poolt esitatud vastavasisulistele andmetele ega tõenditele vastu vaielnud. Seega omandas kostja kaubamärk „TALLINK Hotels“ + kuju oma üldtuntuse tõttu õiguskaitse enne, kui toimus hageja kandmine äriregistrisse 11.09.2006.a. Kohus leiab, et kostja kaubamärk „TALLINK“ + kuju oli oma üldtuntuse omandanud juba veelgi varasemal perioodil ehk hiljemalt 2004.a, mil kostja oli oma tegevusse kaasanud uusi investoreid, alustanud jõuliselt senise tegevuse laiendamist ja kostjast sai üks suurimaid Eesti ettevõtteid (kostja ajalugu kajastav tõend, toimiku 2. kd, lk 70-75). Eeltoodust järeldab kohus, et käesolevas asjas puudub alus hageja hagi rahuldamiseks KaMS § 10 lg 1 p 4 alusel, kuna hagi rahuldamine
Lk (15) 13
antud sätte alusel eeldaks hageja ärinime registreerimist enne, kui on omandanud õiguskaitse vaidlustatav kaubamärk. KaMS § 11 lg 1 järgi loetakse varasemaks kaubamärgiks sellist kaubamärki, mis omandas üldtuntuse varem.
52.Kostja on hagiavaldusele vastu vaieldes ühtlasi väitnud, et tema ärinimi on olnud varasem võrreldes hageja ärinimega. AS TGnime all registreeriti kostja äriregistris 23.01.2002.a. AS TGoli tegelikult ärinimena kantud äriregistrisse juba 11.08.1997.a. Praeguseks on nimetatud ettevõtte nimi OÜ Vara HTG. Kostja on väitnud, et hageja käitumine oma ärinime registreerimisel, kostja kaubamärgi vaidlustamisel ning hageja enda poolt kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel on olnud pahauskne. Hageja teadis varasemast kostja ärinimest ja kostja üldtuntud kaubamärkidest. Samuti on hageja registreerinud enda nimele domeeninimed www.tallinkhotels.ee ja www.tallinkhotels.com. Tegemist on pahauskse tegevusega, kuna hageja enda ärinimi on TOÜ, mitte Tallinkhotels. Kostja tõi välja, et kaubamärk „TALLINN hotels“ + kuju kuulub alates 2005.a hotellide opereerimisettevõttele AHOÜ, mis nähtub veebilehelt www.tallinnhotels.ee ja Patendiametile esitatud kaubamärgitaotlusest nr M200700608. Avalikult kättesaadavatest andmetest ei nähtu mistahes seost hageja ja AHOÜ vahel.
53.Hageja leidis, et kuigi kostja ärinimi „TALLINK“ on varasem, ei ole tegemist hageja ärinimega võrreldava nimega. 21.08.1997.a registreeriti kostja äriregistris nime alla AS HG. Kostja väiteid domeeninimede kohta pidas hageja arusaamatuteks ning leidis, et kostjal puudub õigus piirata hageja tegevusvabadust ja õigust ärinimele.
54.Käesolevas asjas on kohus tuvastanud kostja kaubamärkide „TALLINK“ + kuju ja „TALLINK Hotels“ + kuju üldtuntuse. Asjas kogutud tõenditest kogumis nähtub, et kostja on teinud märkimisväärseid investeeringuid oma kaubamärkide tuntuks muutmisel ning kostja on avalikkust teavitanud oma plaanidest hotellide avamisel. Seega pidi kohtu hinnangul hageja olema teadlik nii kostja kaubamärkide olemasolust kui nende üldtuntusest. Ärinimena oli tähis „Tallink“ kantud äriregistrisse oluliselt varem võrreldes hageja ärinimega (toimiku 2. kd, lk 48-52).
55.Kostja esitatud tõenditest (toimiku 2. kd, lk 261a-265) nähtub, et hageja on enda nimele registreerinud domeenid www.tallinkhotels.ee ja www.tallinhotels.com, mis on kostja kaubamärgiga identsed. Hageja on omaks võtnud, et tal puudub alates asutamisest reaalne majandustegevus, olemas on olnud vaid äriplaan tegevuse alustamiseks (kohtu 08.11.2010.a istungi protokoll, toimiku 2. kd, lk 55-56). Kostja esitatud tõenditest nähtub, et Eestis on olemas tegutsev ettevõte, kes kasutab tähist „Tallinn hotels“, kuid nimetatud ettevõttel puudub hagejaga äriline seos (toimiku 1. kd, lk 266-282). Kõik viidatud asjaolud kogumis võivad kohtu hinnangul viidata sellele, et hageja ei ole oma ärinime registreerimisel toiminud kooskõlas heade kommetega. ÄS § 12 lg 1 näeb ette, et ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Vastavalt ÄS § 12 lõikele 2 ei või ärinimi olla vastuolus heade kommetega. TsÜS § 30 järgi peab juriidilisel isikul olema nimi, mis eristab teda teistest isikutest. Selgusetuks jääb, miks pidi alles tegevuse alustamist kavandav hageja võtma kasutusele nimelt sellise ärinime, mis on eksitavalt sarnane Eesti ühe suurima ettevõtja ärinimega ning tema poolt juba kasutatava ja üldtuntud kaubamärkidega. Kostja kaubamärkidega eksitavalt sarnane ärinimi võib tarbijates tekitada mulje, et hageja ja kostja vahel on olemas äriline seos ning sellise mulje loomise eesmärki kinnitab hageja poolt kostja kaubamärki sisaldavate domeeninimede registreerimine. Ausaks tavaks oleks olnud käituda kaubamärgiomaniku õiguspäraste huvide suhtes lojaalselt. Isiku tegevus ei ole kooskõlas ausate tavadega, kui võib tekkida mulje, et kolmanda isiku ja kaubamärgiomaniku
Lk (15) 14
vahel on ärisuhe (Euroopa Kohtu otsus the Gillette Company, Gillette Group Finland Oy vs La-Laboratories Ltd Oy, C-228/03). Kaubamärgiõigused on oluline osa rikkumata konkurentsist (Euroopa Kohtu otsus Arsenal Fl vs Reed, C-206/01). Hageja tegevust ei muuda heauskseks asjaolu, et äriregistri kandeotsusega on hageja ärinimi registreeritud. Ärinime õiguskaitseks esitatud hagi lahendamisel ei ole kohus seotud registriosakonna poolt tehtud kandeotsusega (RK TKo 02.02.2006.a nr 3-2-1-157-05, p 11).
56.Juriidilisel isikul, kelle nime on rikutud teise juriidilise isiku poolt valitud ja seaduse nõuetele mittevastava nime kaudu, on võimalik esitada rikkuja vastu nõue kohustada rikkujat keelama oma nime kasutamine ja muutma oma tegevuse aluseks olevat dokumenti. Riigikohus on leidnud, et ärinime selge eristatavus ei tähenda üksnes seda, et äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse nime all. Ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane (RK TKo 02.02.2006.a nr 3-2-1-157-05, p 12). KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaselt on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Seega on kostjal õigus esitada hageja vastu nõue tulenevalt hageja poolt eksitava, heade kommete vastase ning kostja kui kaubamärgiomaniku õigusi rikkuva ärinime registreerimisega. Antud asjaolu on kohus selgitanud kostjale Harju Maakohtu 08.11.2010.a istungil (kohtuistungi protokoll, toimiku 2. kd, lk 55-56). Kuivõrd kostja ei ole käesolevas menetluses hageja suhtes vastavasisulist vastuhagi esitanud, ei ole kohtul käesolevas menetluses võimalik lahendada küsimust hageja ärinime eksitavuse või heade kommetega vastavuse kohta ega keelata hagejal viimase ärinime kasutamist.
57.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Lk (15) 15
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.