Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi J. H.`u vastu 1 786.11 euro (27 946.62 krooni) võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.04.2005 laenulepingu nr. 05-079774-VL, summas 1 597.79 eurot (25 000 krooni), intressiga 18% aastas, tagatsamise tähtajaga 15.05.2009. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.01.2008. 29.12.2006 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. 06-245500-RK, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev* (P), mis võimaldas kostjale limiiti 798.90 eurot (12 500 krooni) ulatuses, intressimääraga 16% aastas. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma püsimaksed iga kuu 15. kuupäeval. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.01.2008. 25.08.2008 esitas hageja Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis lõpetati 18.11.2009 määrusega. Peale võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise, kogusummas 1 786.11 eurot (27 946.62 krooni), palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 319.56 eurot (5 000 krooni) ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv summas 15.98 eurot (250 krooni), samuti palus hageja välja mõista viivised põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis 30.11.2009, 06.01.2010 ja 13.01.2010 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduses märkis hageja kostja elukohaks xxx. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja aadressil xxx. Kohtul ei õnnestunud kostjale märgitud aadressidel menetlusdokumente kätte toimetada, kohtudokumendid tagastati märgetega „hoiutähtaja möödumisel“. Ida Prefektuuri 19.03.2010 teate kohaselt on kostja asukoht teadmata. Maksu- ja Tolliameti väljatrüki kohaselt kostja ei tööta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 1 786.11 eurot ja viivis põhinõudelt alates 25. novembrist 2009.a kuni põhinõude (1 441.69 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 319.56 eurot (tl. 15) ja kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 6.39 eurot (100 krooni, tl. 40). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 15.98 eurot. Viru Maakohtu 18. novembri 2009 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kohtumäärus jõustus 18. novembril 2009. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 26. novembril 2009. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 26. novembril 2009, s.o vähem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-09-62683 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 15.98 euro riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 341.93 eurot ja viivis menetluskuludelt 341.93 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 341.93 eurot (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 319.56 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 15.98 eurot, riigilõiv kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 6.39 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (341.93 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.