Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
19. jaanuar 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-6945
Tsiviilasi
AG hagi KKOÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AG(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Ilja S (Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov ); Kostja: KKOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja seaduslik esindaja: juhatuse JJ (isikukood XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alan Biin (Advokaadibüroo Leino Biin ja Partnerid ).
Kohtuistungi toimumise aeg
17.jaanuar 2011.a.
Kohtuistungil osalenud isikud
• • • •
Hageja: AG Hageja lepinguline esindaja: advokaat Ilja S Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige JJ Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alan B
tasub kostja hagejale hüvitist vastavalt uuele kehtestatud alampalga määrale. 1.2 Kostja OÜ KKkohustub tasuma hagejale AG ́ile käesoleva määruse punktis 1 sätestatud hüvitise iga kalendrikuu 12. kuupäevaks hageja AG ́i arveldusarvele (saaja AG, XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s). 1.3 Käesoleva määruse punktis 1.1 märgitud hüvitis kuulub kostja OÜ KK poolt tasumisele kuni hageja AG ́il eluea lõpuni, arvestades hagejale AG ́ile Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud püsiva töövõimetuse protsentuaalset määra. 1.4 Hageja AG kohustub esitama kostjale OÜ-le KK Sotsiaalkindlustusameti otsuse tema töövõimetuse tuvastamise kohta hiljemalt kahe (2) nädala jooksul alates iga otsuse tegemisest. 1.5 Käesoleva määruse punktis 1.1 kuni 1.3 sätestatud kohustuse täitmata jätmisel kohustub kostja OÜ KK alluma kohesele sundtäitmisele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-6945, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
11.02.2010.a esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse tervise kahjustamise ja kehavigastustega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja hooldus- ja remonditööde teostajana OÜ-s KK. 19.01.2009.a toimus ehitusplatsil asukohaga XXX, Tallinn, tööõnnetus kraana noole maha laskmisel selle lahtimonteerimiseks, kus noole tõstevintsi portaaltross katkes, nool langes 2 m kõrguselt alla ja vigastas hagejat. Hageja sai noole maapoolse küljega löögi pähe ja vastu õlga ning kukkus noole alla. Haiglas tuvastati järgmised vigastused: mõlema sääreluude murrud, parema õlavarre murd, roiete murrud, kopsu põrutus ja lahtine haav peas. 21.05.2009.a otsustas Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet oma otsusega määrata hagejale sügav püüe, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud. Töövõimetuspensioni määramisel otsusega tuvastati, et hageja töövõime ulatus on 100% ning määras pensioni summas 3 873,40 krooni. Seega leidis hageja, et hagejale on tekkinud kahju tervise kahjustamisega ja kehavigastustega ning et kostja ei kindlustanud hagejale ohutut töökeskkonda rikkudes sellega tööohutuse eeskirju ning muu hulgas on hagejale tervisekahju tekkimises süüdi, kuna kostja oli suurema ohu allika valdajaks. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista igakuine hüvitis 9 450,60 krooni kohustades kostjat indekseerima nimetatud summa Statistikaameti iga aasta 1. märtsil
ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja moraalse kahjuna hüvitis summas 500 000 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse 12.05.2010.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagiavaldusele vastama. 03.06.2010.a kostja vastuses kostja hagi ei tunnistanud ning leidis, et kostjal puudub süü kahju tekkimises. Muu hulgas leidis kostja, et juhul, kui kohus leiab, et kostja on süüdi hagejale kahju tekitamises ja mõistab välja hageja nõutud hüvitise palus kostja arvestada kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel, sest nimetatud tööõnnetus sai tekkida ainult hageja enda tegevuse tulemusena. Samuti vaidles kostja vastu varalise ja mittevaralise nõude suuruste üle. Kostja palus kohtul jätta hagi rahuldamata ning jaotada menetluskulud vastavalt seadusele. Hageja jäi oma 17.06.2010.a hageja seisukohtades omapoolsete seisukohtade juurde ning ei pidanud vajalikuks oma nõuet muuta. Ka kostja jäi 08.07.2010.a kostja arvamuses oma vastuväidete juurde. 06.10.2010.a kohtu eelistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kohus andis hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks ning tähtaja kostjale täpsustatud hagiavaldusele vastamiseks. 05.11.2010.a esitas hageja hagiavalduse täpsustused, milles leidis, et ta on põhjendanud oma nõudeid, mistõttu jäi oma nõuete juurde. 06.12.2010.a kostja vastuses hagiavalduse täpsustustele leidis kostja, et selgusetuks jääb, kas kostja vastutus põhineb lepingulisel või lepinguvälisel alusel. 17.11.2011.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: kompromissi korras tasub kostja hagejale alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest iga kalendrikuu 12.kuupäevaks hüvitisena summa, mis vastab kehtivale alampalgale ja mis on käesoleval ajal 278,02 eurot (4 350 krooni) hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. Alampalga määra muutumisel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt tasub kostja hagejale hüvitist vastavalt uuele kehtestatud alampalga määrale. Hüvitis kuulub kostja poolt hagejale tasumisele kuni hageja eluea lõpuni, arvestades hagejale Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud püsiva töövõimetuse protsentuaalset määra. Hageja kohustub esitama kostjale Sotsiaalkindlustusameti otsuse tema töövõimetuse tuvastamise kohta kahe (2) nädala jooksul alates iga otsuse tegemisest. Käesolevast kompromissist tuleneva kohustuse täitmata jätmisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Pooled lühendasid kompromissi kinnitava määruse edasikaebe tähtaega ühele (1) tööpäevale alates määruse kättetoimetamisest. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss kirjeldatud tingimustel ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks hiljemalt 21.01.2011.a.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis menetluskulude jaotuses teisiti kokku leppinud. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele tööpäevale alates kättetoimetamisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.