OÜ Fortis Koolitus hagi R. K.`i vastu 1 073.72 eurot (16 800 krooni) võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagihind 1 073.72 eurot (16 800 krooni).
Asja läbivaatamise kuupäev
17. jaanuar 2011.a / kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt R. K.’ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) OÜ Fortis Koolitus (registrikood 11325053, asukoht Osmussaare 8, 13811 Tallinn) kasuks põhivõlgnevus 1 073 (üks tuhat seitsekümmend kolm) eurot 72 senti ja viivis 149 (ükssada nelikümmend üheksa) eurot 25 senti.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja R. K.’i kanda.
4.Saata kohtuotsuse ärakiri pooltele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.OÜ Fortis Koolitus esitas 06.08.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. K. vastu 1 344.98 euro (21044.40 krooni) saamiseks ja menetluskulu 47.93 euro (750 krooni) hüvitamiseks. 02.09.2010.a tegi kohus makseettepaneku. 09.09.2010.a esitas võlgnik makseettepanekule vastuväite ja Pärnu Maakohtu 30.09.2010.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse kohtualluvusel Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale (saabus kohtusse 01.10.2010).
2.Viru Maakohtu 04.10.2010.a kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so hagiavalduse esitamiseks, täiendava riigilõivu 207.71 euro (3 250 krooni) tasumiseks ja tasumise kohta maksekorralduse esitamiseks.
3.18. oktoobril 2010.a esitatud hagis palus hageja välja mõista kostjalt õppemaksu võlgnevus summas 434.60 eurot (6 800 krooni) ja viivis 289.49 eurot (4 670.40 krooni). Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 08.10.2009.a Sotsiaal-Humanitaarinstituudiga lepingu nr. 9/10-385 seoses kostja õppimisega 2. kursusel. Ühe õppeaasta maksumus moodustas 1 073.72 eurot (16 800 krooni). Vastavalt lepingule pidi kostja tasuma õppemaksu108.65 eurot (1 700 krooni) 10 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, 428.21 (6 700 krooni) kuni 25.10.2009.a ja 536.86 eurot (8 400 krooni) kuni 10.01.2010.a. Hageja on korraldanud õppeprotsessi vastavalt kehtivale õppekavale. Kostja ei ole õppemaksu tasunud. 22.01.2010.a palus kostja õppemaksu tähtaja pikendamist kuni 20.03.2010.a, kuid ka selleks ajaks ei tasunud õppemaksu.. Vastavalt lepingule võib sisse nõuda viivist 0,1% maksmata jäänud summast, seisuga 15.10.2010 moodustab viivitus 278 päeva.
4.Hageja palus vastavalt VÕS § 76 lg 1, § 101 p1, p 6 välja mõista kostjalt võlgnevus summas 1 073.72 eurot (16 800 krooni), viivis 289.49 eurot (4 670.40 krooni) ja menetluskulud.
5.Hageja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.09. novembril 2010.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et sõlmis hagejaga 08.10.2009.a lepingu nr. 9/10-385 Sotsiaal-Humanitaarinstituudi
2.kursusel õppimiseks. Kostja ei vaidlusta ka õppemaksu suurust ega õppemaksu tasumise korda.
7.Kostja, asudes õppima, kavatses täita lepingust tulenevaid kohustusi. Alates 2009.a novembrist algasid kostjal tõsised probleemid tervisega, mille tulemusel tehti talle 10.03.2010.a operatsioon ning kuni 26.04.2010.a viibis kostja haiguslehel. Ajavahemikul november 2009.a kuni märts 2010.a. tundis kostja tugevaid valusid, seepärast käis õpingutel perioodiliselt. Pärast haiguslehelt naasmist 29.04.2010.a esitas kostja hagejale e-maili teel avalduse, milles taotles akadeemilist puhkust alates 01.03.2010.a kuni 01.03.2011.a seoses haigestumisega. Hageja ei ole sellele avaldusele vastanud. 24.05.2010.a saatis kostja hagejale digitaalselt allkirjastatud avalduse taotlusega võimaldada talle akadeemilist puhkust, kuid ka see avaldus jäi vastuseta. Kostja ei saanud ka telefoni teel hagejaga ühendust. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest sai kostja teada, et hageja olevat 21.05.2010.a saatnud talle kirja nõudega tasuda õppelaenu võlgnevus, kostja ei ole antud kirja kätte saanud.
2 (6)
2-10-38191
8.09.08.2010.a saatis kostja hagejale kirja, milles palus tekkinud olukorra suhtes selgitust. 21.09.2010 sai kostja kätte hageja vastuse, kus hageja tunnistab 29.05.2010 e-kirja kättesaamist.
9.Kostja leidis, et poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt hagejal ei ole õigust nõuda õppemaksu tasumist. Oleks olnud loogiline õppemaksu tasumata jätmise korral kostja õpilaste nimekirjast välja arvata. Alusetu on kostjalt viivise nõudmine alates 10.01.2010.a, sest kostja esitas hagejale 22.01.2010.a avalduse palvega lubada tasuda õppemaks 20.03.2010.a kuupäevaks.
10.Kostja samuti nõustus tsiviilasja kirjalikus menetluse lahendamisega.
POOLTE SEISUKOHAD
11.18. novembril 2010.a esitatud seisukohas hageja jäi hagis esitatud nõude juurde, leides, et kostja teadis, millal ja mis ulatuses ta pidi õppemaksu maksma. Kostja antud kohustust ei täitnud. Hageja tuli kostjale vastu ja pikendas võlgnevuse tasumise tähtaja kuni 20.03.2010.a.
12.Asjaolu, et kostja oli vabastatud töölt haiguse tõttu, ei ole õppemaksu maksmisest vabastamise aluseks. Kostja sooritas töövõimetuse ajal 28.03.2010.a edukalt eksami, mis on näha hindamislehest.
13.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et talle ei selgitatud akadeemilise puhkuse läbivaatamise tulemust. Kostjale selgitati õigeaegselt, et akadeemilise puhkuse andmine tagasiulatuvalt ei ole võimalik, samuti ei ole seda võimalik teha õppemaksu võlgnevuse korral. Kostjale tehti ettepanek tasuda õppelaenu võlgnevus kuni 15.10.2010.a, kuid kostja seda ei teinud.
14.Kompromissvariandina pakkus hageja võimalust vähendada viivise nõuet 50% võrra ning menetluskulud piirata tasutud riigilõivuga.
15.24. novembril.2010.a esitatud seisukohas kostja ei nõustunud hageja väitega, nagu oleks ta 28.03.2010.a sooritanud eksamit, kuna see ei olnud võimalik seoses kostja tervisliku seisundiga. Kostja jäi oma 09.11.2010 toodud seisukohtade juurde.
16.03. detsembril 2010.a teatas hageja esindaja, et hageja organiseeris kostjale kõik võimalused õppimiseks. Õppeprogrammi täitmist arvestatakse hindamislehtede alusel. Kostjat ei ole keegi vabastanud õppemaksu tasumise kohustusest. Juhul, kui kostja soovis akadeemilist puhkust seoses tervisliku seisundiga, oleks tulnud õigeaegselt esitada vastav avaldus. Kostja esitas avalduse alles 29.04.2010.a.
MENETLUSE KÄIK
17.14. detsembril 2010.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 ja § 404 lg 1 tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 10.01.2011.a.
18.Pooled kohtule täiendavaid avaldusi ega dokumente ei esitanud.
3 (6)
2-10-38191
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.
20.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
21.08.10.2009.a sõlmis Fortis Koolitus OÜ teise ärinimega Sotsiaal-Humanitaarinstituut ja kostja lepingu nr 9/10-385 õppetöö korraldamiseks ja õppemaksu tasumiseks õigusteaduskonnas. Lepingu punkti 3.1, 3.2. ja 3.7. kohaselt hageja kohustus korraldama õpinguid vastavalt õppekorralduskavale ja õpetama kostjat õhtuses õppevormis ning tagama õpilasele võimalused osalemiseks õppe-, teadus-, ja uurimistöödes. Lepingu punktide 2.1. ja
2.2.järgi kostja kohustus alustama õppetööd õppekorraldusega ettenähtud tähtajal ning maksma õppemaksu vastavalt lepingule. Pooled leppisid kokku, et ühe õppeaasta õppemaksu suuruseks on 16 800 krooni, mille tasumine toimub kas sularahas kassasse 10 päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest ning vastavalt poolte vahel sõlmitud maksegraafikule, mis on lepingu lisa nr 1. Lepingu lisas nr 1 leppisid pooled, et õppemaksust 16 800 kroonist maksab kostja 1 700 krooni ettemaksuna 10 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, s.o 18. oktoobriks 2009.a, 6 700 krooni 25. oktoobriks 2009.a ja 8 400 krooni 10. jaanuariks 2010.a (tl. 21, 22)
22.TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 09.11.2010.a esitatud vastuses ja hilisemates seisukohtades kostjal ei ole vaidlust tema poolt lepingu sõlmimise üle. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas kostja haigestumine õppeprotsessi kestel ja tema kirjavahetus hagejaga on muutnud polte vahel sõlmitud lepingu ning kas see on kohustuse täitmisest vabanemise ja hagi rahuldamata jätmise aluseks.
23.VÕS § 82 sätestab kohustuste täitmise aega ja sissenõutavuse mõistet, mille 1. lõike alusel, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lõike 7. kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt muutus hageja nõude kostja vastu sissenõutavaks ja hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmist, s.o 1 700 krooni tasumist alates 19.10.2009.a, 6 700 krooni tasumist alates 26.10.2009.a ja 8 400 krooni tasumist alates 11.01.2010.a. Kostja ei ole oma kohustusi üldse täitnud.
4 (6)
2-10-38191
24.See, et 22.01.2010.a esitas kostja hagejale avalduse lepingust tuleneva õppemaksu 16 800 krooni tasumiseks täiendava tähtaja määramiseks kuni 20.03.2010.a, ei tähenda et selle tõttu pooltevaheline leping ka automaatselt muutus. VÕS § 13 lg 1 tulenevalt lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Sama paragrahvi 2. lõike alusel, kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 6.2. järgi kõik muudatused ja lisad vormistatakse poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. VÕS § 13 lg 3 sätestab, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kostja avaldust on võimalik lugeda küll VÕS § 16 lg 1 sätestatud pakkumusena (oferdina), kuid VÕS § 13 lg 3 ja poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 6.2. sätestatud tingimuse mittesaabumise tõttu ei ole pooled lepingu muutmises kokku leppinud.
25.VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele Eeltooduga on tuvastatud, et kostja üldse pole lepinguga võetud kohustust täitnud, selle lepinguga ettenähtud tähtajal täitmisest rääkimata. Ei täitnud kostja oma kohustussi ka tema poolt kohustuse määramiseks palutud täiendava tahtaja jooksul, s.o hiljemalt 20.03.2010.a. See, et töövõimetuslehtede järgi alates 01.03.2010.a oli kostja haige, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks, sest tema kohustus hageja ees pidi olema täidetud hiljemalt käesoleva kohtotsuse põhjenduste punktis 23 toodud tähtaegadel. Kuna kostjal ei ole vaidlust selle üle, et hageja omapoolseid kohustusi vastavalt lepingule täitis ja kuni kohustuse sissenõutavaks muutumiseni mingit mõjuvat põhjust lepingu mittetäitmiseks kostjal ei olnud, siis ei hagi tuleb rahuldada kogu haginõude 16 800 krooni, s.o 1 073.72 eurot.
26.VÕS § 113 lg 1 alusel, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 4.7. alusel kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda viivist 0.1% päevas iga tasumisega viivitamise päeva eest. Sellest tulenevalt arvestab kohus viivise kokku 335.11 eurot (5243.40 krooni). Viivise arvestab kohus järgmiselt: 19.10.2009.a – 25.10.2009.a 6 päeva x 1 700 krooni x 0.01% = 10.20 krooni 26.10.2009.a – 10.01.2010.a 67 päeva x 8 400 krooni x 0.1% = 562.80 krooni 11.01.2010.a – 15.10.2010.a 278 päeva x 16 800 krooni x 0.1% = 4 670.40 krooni ____________________________________________________________________________ Kokku 5 243.40 krooni 335.11 eurot
18.novembril 2010.a esitatud seisukohas hageja on nõustunud viivise määra vähendamisega kuni 50% võrra. Nõuet kostjalt kuni kohtuotsuse tegemiseni või kuni põhinõude täitmiseni arvestatud viivise väljamõistmiseks hageja esitanud ei ole. Kuna hageja nõuab kostjalt kuni ajavahemikus 11.01.2010.a – 15.10.2010.a arvestatud viivisest 298.49 euro (4 670.40 kroonist) 50% väljamõistmist, mis on kostjale soodsama, siis viivise osas rahuldab kohus hagi summas 149.25 eurot (298.49 : 2)
5 (6)
2-10-38191 Menetluskulud
28.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on oma 18.10.2010.a esitatud taotluses palunud välja mõista kostjalt vaid riigilõiv. Seega menetluskulude kindlaks määramisel tuleb arvestada, et hageja menetluskuludeks esimese astme kohtus on vaid hagiavalduse ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
29.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, §632 lg 1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.