2-09-34768/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt 29.05. 2008.a. sõlmisid AS S. E. B. P. nimetatud hageja) ja R. T. nimetatud kostja) Püsimaksega krediitkaardi lepingu Nr A080010839 (edaspidi leping). (Lepingul on tehnilise vea tõttu numbriks märgitud „uus leping", kuigi tegelikult omistas hageja lepingule numbri A080010839). Lepingu alusel võimaldas hageja kostjal kasutada Püsimaksega krediitkaarti krediidilimiidiga 20000 krooni kohustusliku tagasimakse limiidiga 0 krooni, kohustusliku tagasimakse summaga 834 krooni kuus, kusjuures kaardi valdaja oli kostja. Vastavalt lepingu tingimustele oli kaarti võimalik kasutada kokkulepitud limiidi ulatuses kaupade ja teenuste eest tasumiseks, sularaha väljavõtmiseks, tehingute kohta informatsiooni saamiseks ning toimingute tegemiseks. Lepingu punkti 5.2. kohaselt fikseeris hageja iga kuu 1. kuupäeval krediidi kasutatud osa ning esitas maksepäeval (iga kuu 6. kuupäev) kostjale maksenõude krediidi kohustusliku tagasimakse ning intressi tasumiseks. Lepingu punkti 5.3. kohaselt pidi kostja maksepäeval tasuma hagejale intressi ja krediidi põhiosa kohustuslikke tagasimakseid. Seega võis kostja kasutada kaardi krediidilimiiti 20000 krooni ulatuses, kuid kui tema poolt sooritatud tehingud krediidilimiidi piires ületasid kohustuslikku tagasimakse limiidi, siis oli hagejal õigus debiteerida kostja arvelduskontolt iga järgneva kuu 6-ndal kuupäeval kohustusliku tagasimakse summa 834 krooni või kohustuslikku tagasimakse limiiti ületav summa, kui see oli väiksem kohustusliku tagasimakse summast. Vastavalt lepingu punktile 5.9 kohustus kostja tagama, et tema lepinguga seotud kontol on maksepäeval piisavalt raha kohustusliku tagasimakse summa ja intresside eest tasumiseks. Kostja sooritas kaardiga tehinguid alates 29.05. 2008.a. kuni 31.03. 2009.a. Alates märtsist 2009.a. ei tasunud kostja lepingujärgseid makseid lepingu kohaselt. Kooskõlas lepingu punktiga 4.13.2. blokeeris hageja 31.03.2009.a. kostja kaardi. 07.05.2009.a. saatis hageja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 21.05.2009.a. ning teavitas vastasel juhul lepingu ülesütlemisest. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, siis oli hageja sunnitud 01.06.2009.a.lepingu üles ütlema. Kostja võlgnevus hageja ees 01.03. 2010.a. seisuga on kokku 23815,54 krooni, mis koosneb krediidi põhiosast summas 19856,67 krooni, intressivõlast summas 1176,07 krooni ning põhiosa viivisest summas 2782,80 krooni. Tuginedes poolte lepingule ja VÕS §-dele 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 4, 401 lg 1, 402 nõuab hageja kostjalt võlgnevuse summas 23815,54 krooni, mis koosneb põhiosa võlast summas 19856,67 krooni, intressivõlast summas 1176,07 krooni ja viivisest kuni 28.02.2010.a. (k.a) summas 2782,80 krooni ning TsMS § 367 alusel ka lepingust tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist alates 01.03.2010.a. 18% aastas kuni põhinõude 19856,67 krooni tasumiseni. Kostja seisukoht Kostja on 21.04.2010.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile (tl 53) hagi õigeks võtnud. Kostja on kinnitanud, et tunnistab tema vastu suunatud nõudeid, kuid palub piiratud majanduslike võimaluste tõttu nõude rahuldamist igakuiste maksetena. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 440 lg 3. Viimases on sätestatud, et kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 alusel, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl-d 23-38) ning kostja õigeksvõtuga. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud. Kostja võlgneb hagejale tarbijakrediidilepingust tulenevalt krediidi põhiosa summas 19856,67 krooni, intressi summas 1176,07 krooni ning põhiosa viivist seisuga 28.02.2010.a. summas 2782,80 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks hageja VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 alusel kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitatud hagis arvestanud viivise 28.02.2010.a. seisuga. Seoses asjaoludega, et tekkisid probleemid hagi kostjale kättetoimetamisega, menetleva kohtuniku töölt lahkumise tõttu tuli tsiviilasja ühelt kohtumajalt teisele üle anda, on menetlus märkimisväärselt veninud. Seetõttu on otstarbekas viivis kindla summana välja mõista kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagist nähtuvalt on hageja viivisemäärana arvestanud 18 % aastas vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele. Seega on tegemist VÕS §-s 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud viivise määraga. Seega viivis ajavahemiku 01.03.2010.a. kuni 16.01.2011.a. eest moodustab 3196,92 krooni (19856,67 x 0,05 % x 322). Viivis kuni 16.01.2011.a. kokku on 2782,80 + 3196,92 so 5979,72 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kindla summana välja mõista kokku 27012,46 krooni ( sh põhiosa võlgnevus 19856,67 krooni, intress 1176,07 krooni ning põhiosa viivis seisuga 16.01.2011.a. summas 5979,72 krooni.

Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kindla summana välja mõista 1726,41 eurot, sellest 1269,07 eurot põhivõlgnevuse, 75,17 eurot intressi ja 382,17 eurot viivise katteks seisuga 16.01.2011.a. Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 18% aastas põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest so 17.01.2011. a kuni võla kohase täitmiseni. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et kohus määrab kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi täielikult rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Seadusega ei ole kooskõlas kostja kirjalikus vastuses esitatud taotlus jagada menetluskulud hagejaga pooleks. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mille tõttu menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebamõistlik või ebaõiglane. Hageja on hagiavalduses esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, kus on palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna riigilõiv 4000 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 3250 krooni. Maksekäsu kiirmenetlus lõppes Tartu Maakohtu 02.02.2010.a. määrusega, kuna võlgnik esitas vastuväite. Hagi on kohtusse esitatud 05.02.2010.a. Seega on ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv hageja menetluskuluks TsMS § 144 p 4 mõttes. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivude katteks välja mõista 4000 krooni so 255,65 eurot. TsMS §-s 445 lg 1 on sätestatud, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile on esitanud taotluse määrata võla tasumine ositi piiratud majanduslike võimaluste tõttu. Hageja 03.05.2010.a. kohtule esitatud seisukohas ei ole sellise kostja taotlusega nõustunud. Hageja soovib ise kontrollida, kas kostjal on töökoht või on ta töötu ja sellest tulenevalt otsustada kohtuotsuse täitmisele pööramist. Kohus leiab, et kostja taotlus määrata võla tasumine ositi tuleb jätta rahuldamata. Kostja taotlus on äärmiselt üldsõnaline. Kostja pole mingeid andmeid ega tõendeid oma majandusliku olukorra kohta kohtule esitanud. Seoses kostja vastuses avaldatud sooviga asi lahendada poolte kompromissiga, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 2 kohaselt aga peavad pooled esitama kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule. Kostja oma vastuses ei esitanud mingisuguseidki omapoolseid kompromissi tingimusi. Kostja vastusest teavitas