Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.01.2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-53595
Tsiviilasi
DL OÜ hagi TT OÜ vastu kohustuse täitmise ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Hageja – DL OÜ (reg.kood XXX) Hageja lepinguline esindaja Sergei D Kostja – TT OÜ (reg.kood XXX) Kostja seaduslik esindaja KT 511,29 EUR (8 000 krooni)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Välja mõista TT OÜ-lt DL OÜ kasuks põhivõlg 511,29 EUR (8000 krooni) ja viivised 70,19 EUR (1098, 24 krooni). Mõista välja TT OÜ-lt DL OÜ kasuks viivised alates 17.12.2010.a põhinõudest (511,29 EUR) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hageja menetluskulud jätta kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
kanda,
kostja
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse ja selle täpsustuse toimus hageja ja kostja vahel ostu-müügitehing, mille kohaselt müüs hageja kostjale kaupa ning esitas arve-saatelehe summas 31 645 krooni kauba eest tasumiseks. Kostja kauba eest kogu arvel märgitud summat tasunud ei ole. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud viiviseid määraga 0,5 % tasumisele kuulunud summast päevas ning palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 8 000 krooni ja viivise 13 800 krooni. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla summas 8000 krooni, viivise 1 098, 24 krooni ja viivise alates 17.12.2010.a kui põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja on tasunud osade kaupa hagejale 23 645 krooni. Kuna kostjal on kauba eest lõplikult tasumata, siis ei ole ta kaupa saanud. Kuna kauba üleandmist ei ole toimunud, siis on kostja seisukohal, et ta ei pea hagejale midagi tasuma. Kostja palub hagejal ettemaksu tagastada.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid ostu-müügilepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale tellimus-kinnituse nr 63309 – 1 ja arve (tlk 55). Asjas puudub vaidlus ka selles, et kauba hind moodustas kokku 31 645 krooni, maksetingimuseks oli ettemaks. Kostja tasus 28.05.2009.a 6 500 krooni (tlk 56) 14.07.2009.a 10 000 krooni (tlk 57) 21.08.2009.a 5 145 krooni 15.09.2009.a 2000 krooni. Kokku tasus kostja hagejale 23 645 krooni, tasumata jäi 8000 krooni. Kostja on asjas tuginenud sellele, et kuna kostja kaupa saanud ei ole, siis ei pea ta hagejale midagi tasuma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg 1 järgi kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Käesolevast asjast nähtuvalt leppisid pooled kokku, et enne kui kaup kostjale üle antakse peab kauba eest olema tasutud kogu müügisumma. Asjas ei ole tõendamist leidnud ka VÕS § 111 lg 4 kohaldamise aluseks olevad asjaolud. Hageja on asjas väitnud, et kaup on tal ostjale üleandmiseks olemas.
VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 8 000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summas 1098,24 krooni ja alates 17.12.2010.a. VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi võib viivisenõuded esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades, et kostja on põhinõude täitmisega viivitanud, leiab kohus, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. 16.12.2010.a toimunud kohtuistungil nõustus kostja kompromissi korras tasuma hagejale 13 400 krooni. Kuna peale nimetatud istungit vähendas hageja viivisenõuet ning palus kostjalt välja mõista viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, rahuldas kohus hagi täielikult, seega TsMS § 163 lg-t 2 kohaldada ei saa. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.