Tsiviilasja number
2-08-86921
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.01.2011 Tallinnas
Tsiviilasi
Oleg Kuzmini hagi Triaad Grupp OÜ vastu osanike 07.01.2008 koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
128 090 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.01.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oleg Kuzmini apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Oleg Kuzmin (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XXX-XX XXXXX XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Janek Väli Kostja Triaad Grupp OÜ (registrikood 10422877, Suitsu 9, 11313 Tallinn), esindaja Merle Vänikver
Jätta Harju Maakohtu 15.01.2010 otsus tsiviilasjas nr. 2-08-86921 muutmata, aepllatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. TsMS § 174 lg.1 kohaselt on vastustajal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue esimese astme kohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Asjaolud Oleg Kuzmin esitas 17.12.2008 Harju Maakohtule hagi Triaad Grupp OÜ vastu osanike 07.01.2008 koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hageja on kostja osa nimiväärtusega 39 600 krooni omanik. Peale hageja on kostjal veel kaks osanikku: Ago Kullisaar (osa suurus 40 800 krooni) ja Igor Anson (osa suurus 39 600 krooni). 07.01.2008 toimus kostja osanike koosolek, kus otsustati ühehäälselt vastu võtta põhikirja uus redaktsioon ja suurendada osakapitali 1 160 900 krooni võrra 1 280 900 kroonini senise 120 000 krooni asemel. Koosolekul osalesid osanikud A. Kullisaar ja I. Anson, hageja koosolekust osa ei võtnud. Vastuvõetud otsuse tagajärjena sai kostja uueks osanikuks OÜ Hotspin osa suurusega 1 160 900 krooni. Seniste osanike osade suurused ei muutunud. Äriregistrile esitati 19.03.2008 avaldus koosolekul vastuvõetud otsustega seoses kannete tegemiseks. Hagejale 07.01.2008 koosoleku toimumisest ei teatatud. Kuna rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, on vastuvõetud otsused tühised. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Hagejale saadeti koosoleku teade tähitud kirjaga 28.12.2007, mida tõendavad tähitud kirja kviitung ja hageja elektrooniline tänukiri 08.01.2008. Hageja koosolekul mitteosalemise põhjus oli ilmselt huvi puudumine osaühingu tegevuse vastu ja konfliktid teiste osanikega. Hageja teatas juba 2007.a alguses, et ignoreerib kõiki kutseid ja kavatseb vaidlustada otsused. Kostja on esitanud hagi hageja väljaarvamiseks osanike hulgast. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. ÄS § 172 lg 1 näeb ette, et juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Kostja esitas kohtule koosoleku kokkukutsumise teate, mis on adresseeritud hagejale. Tähtkirja kviitungid tõendavad, et kostja saatis hagejale ja I. Ansonile Eesti Posti kaudu 28.12.2007 kirjad. Kirjad on saadetud samal päeval, kirjad on sama kaaluga 0,012 kg ja sama tariifiga 23,50 krooni. 08.01.2008 on hageja kostjale elektrooniliselt teatanud, et sai 03.01.2008 tähitud kirja jõulu ja uue aasta puhul. Hageja esitatud ümbriku väljavõte ja kaart ei tõenda, et kaardiga samas ümbrikus ei olnud koosoleku kokkukutsumise teadet. Kohtuistungil möönis hageja, et ümbriku ja kaardi esitamine ei tõenda automaatselt kutse puudumist. Seega on tõendatud hagejale koosoleku kutse saatmine lähtudes kostja esitatud tõenditest. Levinud tava kohaselt ei saadeta Eestis pühade kaarte tähitult. Apellatsioonkaebus Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja vaidlustas 07.01.2008 osanike koosoleku otsused põhjusel, et talle teadet osanike koosoleku kokkukutsumisest ei saadetud, seega on rikutud seaduses sätestatud koosoleku kokkukutsumise korda. Kostja esitas vastuväite, et kutse saadeti hagejale 28.12.2007 tähitud kirjaga, esitades selle kohta Eesti Posti kviitungi RR 10 316 272 5 EE. Hageja esitas kohtule ümbriku, millel oli Eesti Posti tähtkirja kleebis RR 10 316 272 5 EE. Samuti 2(4)
esitas hageja kohtule selles ümbrikus olnud jõulu- ja uusaastatervitustega kaardi. Hageja väitis, et midagi muud (näiteks eraldi kutset osanike 07.01.2008 koosolekule) nimetatud ümbrikus ei olnud. Kaardi kohtule esitamisel ja 10.12.2009 toimunud kohtuistungil selgitas hageja veel, et ümbrikule ja kaardile on võimalik teha ekspertiis, mis tõendab, et just selles ümbrikus asus see kaart, kuna kaardil on jäänud vajutamisjäljed pastakaga ümbrikule kirjutamisest. Kostja ei eitanud, et ta oleks saatnud 28.12.2007 hagejale tähitud kirjaga kaardi, vaid vastupidi, võttis selle asjaolu 10.12.2009 kohtuistungil omaks. Kostja väitis aga paljasõnaliselt, et lisaks kaardile oli ümbrikus veel kutse osanike 07.01.2008 koosolekule. Mingeid muid tõendeid kostja hagejale kutse saatmise kohta ei esitanud. Seega oli kohtuliku uurimuse käigus tõendatud, et kostja saatis 28.12.2009 hagejale jõuluja uusaastatervitustega kaardi. Ühtegi tõendit selle kohta, et lisaks kaardile oleks ümbrikus olnud veel kutse osanike koosolekule, asjas ei olnud. Seega oli hageja tõendanud oma väite, et talle saadeti kostja poolt viidatud tähitud kirjaga jõulutervitustega kaart. Üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel lasub kostjal tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 kohustus tõendada, et ta saatis hagejale kutse üldkoosolekule. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, et peale jõulukaardi ümbrikus midagi muud ei olnud. Seega pidi kostja tõendama, et ümbrikus oli peale jõulukaardi ka kutse. Sellist tõendit kostja ei esitanud. Maakohus leidis seega alusetult ja ilma konkreetsele tõendile viitamata, et kutse saatmine on tõendatud 28.12.2007 kviitungiga, kuigi eelnevalt oli hageja tõendanud, et sellega saadeti talle üksnes jõulukaart. Asjaolu, et tavapäraselt ei saadeta jõulukaarte tähitud kirjaga, ei ole esiteks üldtunnustatud fakt ning teiseks ei oma ka konkreetse asja lahendamisel tähendust. Antud juhul on jõulukaardi saatmisel tähitud kirjaga tegemist kostja poolt teadlikult läbi viidud pettusega, et jätta mulje kutse saatmisest. Kostja teised osanikud soovivad hagejat osaühingu juhtimisest sisuliselt kõrvaldada, millisel eesmärgil on toimunud ka hageja osaluse „lahjendamine“ 07.01.2008 toimunud koosolekul. Samuti asjaolu, et teisele osanikule saadeti sama kaaluga tähitud kiri, ei tõenda, mida tähitud kirjaga saadeti. Osaniku koosoleku kutse saatmise fakt peab olema tõendatud ilma kahtlusteta ning vastav tõendamise koormis lasub kostjal. Ei ole usutav kostja seletus, et koos jõulutervituste kaardiga saadeti hagejale ka kutse, kuna tavapäraselt ei saadeta ametlike dokumentidega koos jõulukaarte. Eestis puudub praktika, et ametlikke dokumente saadetakse tähitud kirjaga koos pühadetervituste kaardiga. Eeltoodu alusel tegi maakohus sisuliselt ebaõige otsuse, kuna luges ilma konkreetsele tõendile tuginemata tuvastatuks, et ümbrikus oli peale pühadetervituste kaardi veel ka kutse osanike koosolekule. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu tõendite hindamist ja asjaolude tuvastamist põhistanud vastavuses TsMS §-de 438 ja 442 lg. 8 nõuetele. Apellatsioonkaebuses esitab apellant samu väiteid, mis maakohtus, ja maakohus on neile juba ammendavalt vastanud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. 3(4)
Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab kolleegium menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg. 1 alusel apellandi kanda.
Tiit Kollom
Reet Allikvere
KaupoPaal
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.