Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Hagejale 07.01.2008 koosoleku toimumisest ei teatatud. Kuna rikuti koosoleku kokkukutsumise korda on vastuvõetud otsused tühised (ÄS § 172 lg 1, 2, § 1721, § 1771, TsÜS § 38 lg 2). Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Hageja arvates tulnuks koosoleku kutse ja pühade kaart saata eraldi ümbrikutes. Kaarti polnuks vaja saata tähitud kirjaga. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostjale saadeti koosoleku teade tähitud kirjaga 28.12.2007. Tõendavad seda tähitud kirja kviitung ja hageja elektrooniline tänukiri 08.01.2008. Hageja koosolekul mitteosalemise põhjus on ilmselt huvi puudumine osaühingu tegevuse vastu ja konfliktid teiste osanikega. Hageja teatas juba 2007 alguses, et ignoreerib kõiki kutseid ja kavatseb vaidlustada otsused. Kostja on esitanud hagi hageja väljaarvamiseks osanike hulgast. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Tähtkirja kviitung tõendab hagejale kirja – koosoleku teate saatmist. Tähtkirja kviitungitest nähtub, et hageja ja teine osanik I. Anson said samasugused standardkirjad, mõlema kirja kaal on sama. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste, tõenditega ning kuulanud ära pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlus puudub selles, te kostja osanikud on hageja (osa suurus 39 600 krooni), AK (osa suurus 40 800 krooni) ja IA (osa suurus 39 600 krooni). 07.01.2008 toimus kostja osanike koosolek, kus otsustai ühehäälselt vastu võtta põhikirja uus redaktsioon ja suurendada osakapitali 1 160 900 krooni võrra 1 280 900 kroonini senise 120 000 krooni asemel (tlk 8-9). Koosolekul osalesid osanikud A. K ja I. A , hageja koosolekust osa ei võtnud. Vastuvõetud otsuse tagajärjena sai kostja uueks osanikuks OÜ H osa suurusega 1 160 900 krooni. Seniste osanike osade suurused ei muutunud (tlk 10,11). Äriseadustiku (ÄS) § 1771 lg 1 sätestatu kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Sama paragrahvi 2.lõike alusel on hagejal hagi esitamise õigus otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hageja taotleb kostja osanike 07.01.2008 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamist osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Vaidluse lahendamiseks peab kohus kindlaks tegema, kas hagejale teatati nõuetekohaselt koosoleku toimumisest või mitte. ÄS § 172 lg 1 näeb ette, et juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Kostja esitas kohtule koosoleku kokkukutsumise teate (tlk 39), mis on adresseeritud hagejale. Tähtkirja kviitungid (tlk 38) tõendavad, et kostja saatis hagejale ja IA, kes on samuti kostja osanik, Eesti Posti kaudu 28.12.2007 kirjad. Kirjad on saadetud samal päeval, kirjad on sama kaaluga – 0,012 kg ja sama tariifiga – 23,50 krooni. 08.01.2008 on hageja kostjale elektrooniliselt teatanud, et sai 03.01.2008 tähitud kirja jõulu ja uue aasta puhul. Hageja poolt esitatud ümbriku väljavõte ja kaart, ei tõenda, et kaardiga samas ümbrikus ei olnud koosoleku kokkukutsumise teadet. Kohtuistungil möönis hageja, et ümbriku ja kaardi esitamine ei tõenda automaatselt kutse puudumist.

Kohus loeb tõendatuks hagejale koosoleku kutse saatmise lähtudes kostja poolt esitatud tõenditest, mille kohaselt kostjale saadeti tähtkirjaga 28.12.2007 saadetis, mis oli sama kaaluga kui teisele osanikule saadetu ja lugedes põhjendatuks kostja seisukoha, et vaid pühadekaarti ei oleks tähitult saadetud. Levinud tava kohaselt ei saadeta Eestis pühade kaarte tähitult. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus ei analüüsi 2007 osanike otsust puudutavaid tõendeid, kuna need ei ole antud asjas asjakohased ega mõjuta vaidluse lahendamist, olid esitatud hageja suhtumise iseloomustamiseks. Hagihind on TsMS § 131 lg 1 järgi 128 090 krooni. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 6 750 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.