Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Tsiviilasi nr 2-10-52085

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

05. jaanuar 2011. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

Jxxx Pxxxxxxx hagi piimandusühistu E-Piim vastu osamaksu summas 75 000 krooni väljamaksmise kohustuse täitmise nõudes Hageja: Jxxx Pxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: piimandusühistu E-Piim (registrikood xxxxxxxx; asukoht Välja 4, Põltsamaa linn 48105); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Anne Haller (Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous; asukoht Roosikrantsi 2, Tallinn 10119; e-post: [email protected])

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

2-10-52085

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata Jxxx Pxxxxxxx hagi piimandusühistu E-Piim vastu osamaksu 75 000 krooni väljamaksmise kohustuse täitmise nõudes, kuna hageja võttis hagi tagasi. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Asjaolud ja menetlused käik Jxxx Pxxxxxxx esitas 21.10.2010.a kohtule hagiavalduse piimandusühistu E-Piim vastu osamaksu summas 75 000 krooni väljamaksmise kohustuse täitmise nõudes. Kostja vaidles hagile 22.11.2010. a kirjalikus vastuses vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Lisaks taotles kostja asja kohtualluvuse muutmist. Kostja palus asi üldise kohtualluvuse alusel kostja asukoha järgi üle anda Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale.

06.12.2010. a esitas hageja kohtule avalduse, milles teatas, et soovib hagi tagasi võtta. Kohtu seisukoht TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Hageja esitas avalduse hagi tagasi võtmiseks ja kostja sellele ka vastuväiteid ei esitanud. TsMs § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata kui hageja on hagi tagasi võtnud ning TsMs § 425 lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kuna kohus lõpetab asja menetluse, siis ei lahenda kohus kostja taotlust asja kohtualluvuse muutmiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja on hagi tagasi võtnud, seega tuleks TsMS § 168 lg 4 alusel jätta kostja menetluskulud hageja kanda, kuid kostja teatas 30.12.2010.a kirjas kohtule, et ei soovi oma menetluskulude väljamõistmist hagejalt ega esita seetõttu avaldust hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kuna kostja menetluskulude hüvitamist ei taotle, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja taotles tema poolt nõude esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus tegi kindlaks, et hageja eest on 21.10.2010. a tasutud riigilõivu 8500 krooni (Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699). Hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 150 lg 1 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kuna hageja võttis hagi ise tagasi, siis eelnimetatud sätte alusel ei ole tal õigust saada riigilõivu tagasi.