Andres Nappa hagi AS Q Ratsanikud PP (pankrotis, endise ärinimega AS Reval Credit) vastu 670 000 krooni suuruse nõude tunnustamiseks Amiant Building OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses Harju Maakohtu 03.juuni 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andres Nappa apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Andres Nappa (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXX XX-XX XXXXXXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja AS Q Ratsanikud PP (pankrotis, endise ärinimega AS Reval Credit, registrikood 10589092, asukoht Pronksi 19, Tallinn), seaduslik esindaja pankrotihaldur Kalle Mõtsnik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
670 000 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.juuni 2010 otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata Andres Nappa hagi AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) vastu 265 000 krooni suuruse nõude tunnustamiseks Amiant Building OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus.
2.1.Tunnustada Andres Nappa 265 000 (kahesaja kuuekümne viie tuhande) krooni suurust nõuet Amiant Building OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.2.Jätta rahuldamata Andres Nappa hagi AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) vastu 400 000 krooni suuruse nõude tunnustamiseks Amiant Building OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.3.Lõpetada menetlus Andres Nappa hagis AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) vastu 5000 krooni nõude tunnustamiseks Amiant Building OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kuludest 65% hageja, Andres Nappa kanda ja 35% kostja, AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Andres Nappa esitas 02.09.2008 kohtule hagi AS Reval Credit (praegune ärinimi AS Q Ratsanikud PP, pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks Amiant Building OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Amiant Building OÜ 09.03.2007 kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt hageja kohustus müüma Amiant Building OÜ-le korteriomandi asukohaga XXXXX XXXX-XX Tallinnas, müügihinnaga 400 000 krooni ja Amiant Building OÜ kohustus ostma hageja nimele toa ühiselamus. 13.03.2007 sõlmiti nimetatud korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping ning hageja andis korteri üle. Amiant Building OÜ jättis aga korteri eest tasumata ja ühiselamu toa ostmata. Hageja esitas kohtusse Amiant Building OÜ vastu hagi kohustuse täitmiseks. 18.04.2008 kuulutati välja Amiant Building OÜ pankrot ja hageja nõuded jäeti läbi vaatamata. 28.04.2008 esitas hageja pankrotihaldurile avalduse 689 000 krooni suuruse nõude tunnustamiseks Amiant Building OÜ pankrotimenetluses, millest 400 000 krooni oli korteriomandi maksumus, 265 000 krooni lubatud ühiselamutoa maksumus, 24 000 krooni riigilõivu ja õigusabikulude hüvitis. 04.08.2008 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul vaidles kostja hageja nõudele vastu.
3.28.04.2010 kohtuistungil palus hageja tunnustada hageja nõuet Amiant Building OÜ pankrotimenetluses 665 000 krooni ulatuses, millest 400 000 krooni on korteriomandi müügihind ja 265 000 krooni ühetoalise korteri ostuhind. Hageja loobus 5000 krooni suurusest õigusabikulude tunnustamise nõudest. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on saanud korteriomandi eest 400 000 krooni kätte. Raha anti hagejale üle sularahas enne notariaalse lepingu sõlmimist. Seega on Amiant Building OÜ hageja ees oma müügilepingujärgsed kohustused täitnud. Amiant Building OÜ-l ei ole kohustust osta hagejale 1-toaline korter oma vahenditest.
09.03.2007 sõlmitud lepinguga on antud Amiant Building OÜ-le käsund hagejale korteri ostmiseks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus lõpetas menetluse 5000 krooni suuruse nõude tunnustamise osas. Muus osas jättis kohus hagi rahuldamata.
6.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja Amiant Building OÜ sõlmisid 13.03.2007 korteriomandi, asukohaga XXXXX XXXX/XXX-XXXXXX X-XX, Tallinn, müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu kohaselt müüs hageja nimetatud korteriomandi OÜ-le Amiant Building hinnaga 400 000 krooni. Hageja esitas 13.09.2007 kohtule hagi Amiant Building OÜ vastu 400 000 krooni saamiseks põhjendusega, et ta ei ole Amiant Building OÜ-lt lepingus märgitud raha saanud. Harju Maakohtu 18.04.2008 otsusega kuulutati välja Amiant Building OÜ pankrot. Harju Maakohtu 23.04.2008 kohtumäärusega jäeti A.Nappa hagi korteriomandi müügihinna 400 000 krooni saamiseks läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. 28.04.2008.a. esitas hageja nõudeavalduse pankrotihaldurile ning palus tunnustada tema nõuet Amiant Building OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses suurusega 689 000 krooni. 04.08.2008 toimunud Amiant Building OÜ (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja nõudele vastuväite.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale on korteriomandi müügihind 400 000 krooni tasutud ja kas Amiant Building OÜ-l on kohustus hüvitada hagejale ühetoalise korteri väärtus 265 000 krooni.
8.Hageja väitel ei saanud ta Amiant Building OÜ-lt raha. Müügilepingule ja asjaõiguslepingule kirjutas ta alla Amiant Building OÜ juhatuse liikme Sergei Irkhini mõjutusel, kes lubas hakata raha maksma igakuiselt ja lepingu kohene allkirjastamine hageja poolt pidi tagama hagejale kiiremini uue korteri saamise. Hageja soovis tõendada raha mittesaamist tunnistaja V. J. ütlustega.
9.Kohus leidis, et V. J. ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd tunnistaja ütluste kohaselt viibis ta kohtusaalis, kui kohus arutas hageja hagi Amiant Building OÜ vastu samadel asjaoludel. Tunnistaja kuulis kõiki antud vaidluse üksikasju, nägi tõendeid ja on kursis poolte seisukohtadega. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et ta veenis hagejat andma notari juures valeütlusi raha saamise kohta. Seega ei ole tunnistaja V. J. ütlused usaldusväärseks tõendiks ning need ei kinnita hageja väiteid raha mittesaamise kohta.
10.Hageja kinnitas korteriomandi müügilepingu p-s 3, et talle on tasutud Amiant Building OÜ poolt kogu müüdud korteriomandi müügihind enne müügilepingu sõlmimist. Asjaolu, et antud kinnitus vastas hageja tegelikule tahtele müügilepingu sõlmimisel, on tõendatud müügilepingu tõestamisega Tallinna notari Maivi Ottase poolt. Hageja ei ole tuginenud antud kinnituse tühisusele. Seega tuleb lugeda müügilepingus sisalduv hageja kinnitus kehtivaks ning talle siduvaks. Raha üleandmist tõendab kohtu hinnangul ka 13.03.2007 koostatud kassa väljamineku order summaga 400 000 krooni, millele on alla kirjutanud direktor. Asjas ei oma tähendust Amiant Building OÜ pangakonto väljavõte, kuivõrd vaidlust ei ole selle üle, et müügihinda ei tasutud pangaülekandega. Pangakonto väljavõte ei saa tõendada Amiant Building OÜ poolt kassast võetud sularahaga müügihinna tasumist või tasumata jätmist. Samas kinnitavad 13.03.2007 kassa väljamineku order ja hageja enda kinnitus müügilepingu p-s 3 seda, et Amiant Building OÜ juhatuse liige võttis kassast välja müügihinnale vastava summa sularaha ning müügihind tasuti hagejale. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi 400 000 krooni suuruse nõude tunnustamiseks jätta rahuldamata.
11.Hageja 265 000 krooni suurune nõue tuleneb tema väitel asjaolust, et Amiant Building OÜ ei ostnud hagejale 1-toalist korterit aadressil XXXX XX, Tallinnas. Hageja
tugineb selle nõude osas 09.03.2007 hageja ja Amiant Building OÜ vahel sõlmitud lepingule, mis sellist kokkulepet ei sisalda. Lepingus on märgitud: Amiant Building OÜ kohustub ostma Andres Nappa nimele toa ühiselamus 1 kuu jooksul pärast korteri aadressil XXXXX XXXX-XX kandmist kinnistusraamatusse Amiant Building OÜ nimele. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et antud lepingupunktis sisaldub käsund hagejale ühiselamutoa ostmiseks. Selles ei ole sätestatud, et Amiant Building OÜ kohustuks oma vahenditest hagejale toa ostma. Käsundisaaja tegutseb käsundiandja huvides ja arvel vastavalt VÕS §-le 626 ja §-le 628. Seetõttu ei saanud lepingust tuleneda Amiant Building OÜ-le kohustust hageja korteriostu rahaliselt finantseerida. Hageja vastupidine väide on tõendamata. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks esitanud Amiant Building OÜ-le nõude temale elamispinna ostmiseks aadressil XXXX XX, Tallinnas. Samuti on tõendamata antud 1-toalise korteri harilik väärtus. Eeltoodust tulenevalt tuleb antud nõue jätta rahuldamata.
12.Kuivõrd hageja loobus 5000 krooni suuruse õigusabikulude tunnustamise nõudest, lõpetas kohus selles osas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel otsust tegemata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada. Maakohus ei arvestanud hageja seisukohti ega asjaolu, et hageja ei ole saanud korteri eest 400 000 krooni, samuti ei ole ta saanud talle lubatud tuba ühiselamus. Maakohtu seisukoht, et hageja sai 400 000 krooni sularahas kätte ei ole õige. Hageja kirjutas müügilepingule ja asjaõiguslepingule alla Amiant Building OÜ juhatuse liikme Sergei Irkhini mõjutusel, kes lubas hakata raha maksma igakuiselt ja lepingu kohene allakirjutamine hageja poolt pidi tagama hagejale kiirema uue korteri saamise.
14.Raha üleandmise tõendamiseks on kohtule esitatud 13.03.2007 koostatud kassa väljamineku order. Orderil puuduvad nii väidetava raha saaja kui raha välja andva kassapidaja allkirjad. Rahaliste vahendite puudumist ajavahemikul 01.03.- 31.05.2007 kinnitab AS Swedbank väljavõte. Jõustunud pankrotiotsusega on tõendatud, et Amiant Building OÜ oli makseraskustes juba 2006.aastal. Seega on ebatõenäoline, et 13.03.2007 oli Amiant Building OÜ kassas sellises ulatuses rahalisi vahendeid. Eeltoodut arvestades ei ole Amiant Building OÜ tõendanud hagejale 400 000 krooni üleandmist.
15.Lisaks 400 000 kroonile korteri müügist pidi hageja saama ka korteri. Hageja esitas korteri oletatava hinna - 265 000 krooni suuruse nõude kaitsmiseks pankrotihaldurile, kuid seda nõuet kostja ei tunnistanud. Seetõttu ei ole hagejal elukohta ega korterit.
16.V. J. tuleks uuesti tunnistajana üle kuulata. Maakohus sai tema ütlustest valesti aru. V. J. oli kohtusaalis Amiant Building OÜ pankroti väljakuulutamisel aprillis 2008, mistõttu ei saanud ta olla kursis käesoleva tsiviilasjaga. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi 265 000 krooni suuruse nõude tunnustamiseks Amiant Building OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jaotab teisiti menetluskulud. Kohtuotsus jääb muutmata osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi 400 000 krooni
suuruse nõude tunnustamiseks. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus lõpetas menetluse 5000 krooni suuruse nõude tunnustamise osas.
19.Vaidlustades maakohtu otsust osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi 400 000 krooni suuruse nõude tunnustamiseks Amiant Building OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, kordab hageja apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud seisukohti, millele maakohus on otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kohtuotsuse põhjendav osa vastab selles osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohus märkis otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma järeldused rajas. Samuti märkis kohus, miks ta ei nõustunud hageja faktiliste väidetega. Muu hulgas põhjendas kohus, miks ta tunnistaja V. J. ütlusi tõendina ei arvestanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus saanud tunnistaja ütlustest valesti aru ja tunnistaja ei viibinud kohtusaalis, kui arutati hageja samasisulist nõuet Amiant Building OÜ vastu, on vastuolus tunnistaja ütlustega, kes kinnitas selgesõnaliselt vastupidist.
20.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja 265 000 krooni tunnustamise nõuet. Maakohus ei ole otsuses andnud hinnangut sellele, milline leping 09.03.2007 hageja ja Amiant Building OÜ vahel sõlmiti. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud leping on lihtkirjalikus vormis sõlmitud korteriomandi müügi eelleping. Seda kinnitavad lepingus sisalduvad kokkulepped korteriomandi müümise ja selle müügihinna kohta. Kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud. Samasugune vorminõue kehtib VÕS § 33 lg 2 järgi ka kinnisasja omandamise eellepingu suhtes. Selle vorminõude järgimata jätmisel on tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi tühine. Samas sätestab AÕS § 119 lg 2, et käesoleva paragrahvi 1.lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et 09.03.2007 lepingus sisalduva käsutustehingu täitmiseks on sõlmitud 13.03.2007 asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Seega on 09.03.2007 leping AÕS § 119 lg 2 järgi kehtiv.
21.Pooltel on vaidlus 09.03.2007 lepingu p 2 tõlgenduse üle, mille sõnastuse kohaselt kohustub Amiant Building OÜ ostma Andres Nappa nimele toa ühiselamus 1 kuu jooksul pärast korteri aadressil XXXXX XXXX-XX kandmist kinnistusraamatusse Amiant Building OÜ nimele. Ringkonnakohus ei nõustu kostja ja maakohtu seisukohaga, et 09.03.2007 lihtkirjaliku lepingu p-s 2 sisaldub käsund hagejale ühiselamutoa ostmiseks ja Amiant Building OÜ ei pidanud hageja korteriostu rahaliselt finantseerima. Kuna pooled käsitlevad eelnimetatud lepingupunkti erinevalt, tuleb seda VÕS § 29 järgi tõlgendada. VÕS § 29 lg 2 sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Ringkonnakohus leiab, et Amiant Building OÜ poolt lepingu p-s 2 võetud kohustust tuleb tõlgendada selliselt, nagu hageja seda mõistis, s.o et lisaks lepingu p-s 3 märgitud rahasumma tasumisele ostab Amiant Building OÜ oma vahendite arvel hagejale elamiseks väiksema eluruumi. Sõna „ostab“ üldlevinud tähenduse ja VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud müügilepingu mõiste kohaselt ei ole lepingu p 2 tõlgendatav selliselt, et Amiant Building OÜ ostab hagejale teise eluruumi hageja raha eest. Ostja kohustus on tasuda asja ostuhind rahas ja võtta asi vastu. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud lepingupunktis võttis Amiant Building OÜ endale kohustuse omandada 1-toaline korteriomand ja võõrandada see tasuta hagejale. Seda
tõlgendust toetab asjaolu, et hagejale makstud 400 000 krooni ei vastanud ilmselt korteriomandi harilikule väärtusele. Ligikaudu 1,5 kuud pärast hagejalt korteriomandi ostmist müüs Amiant Building OÜ selle edasi 740 000 krooni eest (t lk 12-20), mis oli eeldatavalt vaidlusaluse korteriomandi harilik väärtus.
22.Kuna Amiant Building OÜ oma kohustust ei täitnud, võib hageja nõuda VÕS § 108 lg 2 alusel kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise asemel võib võlausaldaja nõuda VÕS § 115 lg 3 alusel kahju hüvitamist, kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Ringkonnakohus leiab, et Amiant Building OÜ rikkus oluliselt lepingut VÕS § 116 lg 2 p 1 tähenduses, kuna kohustuse rikkumise tõttu jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Hageja on kohtumenetluses tuginenud asjaolule, et Amiant Building OÜ kohustuse rikkumise tõttu jäi ta ilma elukohast. Amiant Building OÜ oleks pidanud niisugust tagajärge ette nägema, kuna 09.03.2007 lepingu p-s 4 lepiti kokku, et hageja võib kuni ühiselamutoa ostmiseni elada korteris XXXXX XXXX-XX, Tallinnas, kuid Amiant Building OÜ poolt korteriomandi edasimüümise tõttu 25.04.2007 ei olnud hagejal enam võimalik seal edasi elada. Samuti leiab ringkonnakohus eeltoodud asjaolude alusel, et Amiant Building OÜ rikkus lepingu p-s 2 võetud kohustust tahtlikult, mis on oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 2 p 3 tähenduses. Kohustuse rikkumine andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et Amiant Building OÜ ei täida oma kohustust ka edaspidi (VÕS § 116 lg 2 p 4). Seega oli hagejal õigus VÕS § 115 lg 3 alusel nõuda täitmise asemel kahju hüvitamist.
23.Hageja on esitanud tõendina kahju suuruse kohta väljatrüki kinnisvaraportaali www.city.24.ee kuulutusest 1-toalise korteriomandi väärtuse kohta ühiselamutüüpi majas, mille kohaselt oli sellise korteriomandi müügihind 2007.a 265 000 krooni (t lk 77). Kostja ei ole seadnud kahtluse eelnimetatud hinna vastavust korteriomandi harilikule väärtusele ega esitanud tõendeid, mis võimaldaks kohtul määrata kahjuhüvitise teistsuguses suuruses, kui hageja soovib. Seega on Amiant Building OÜ-l kohustus hüvitada hagejale kahju suurusega 265 000 krooni ja hageja nõue Amiant Building OÜ pankrotimenetluses kuulub selles osas tunnustamisele.
24.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, muudab ta TsMS § 173 lg 3 alusel maakohtus kantud menetluskulude jaotust ja jaotab TsMS § 163 lg 1 alusel nii esimese astme kohtus kui ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega selliselt, et 65% menetluskuludest kannab hageja ja 35% kostja.
G. Kivinurm
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.