Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.06.2010.a. Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-57340
Tsiviilasi
ANhagi AS RCvastu nõude tunnustamiseks 670 000 krooni ulatuses ABOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AN(ik XXX,elukoht XXX), lepinguline esindaja Olev P Kostja: Aktsiaselts RC(registrikood XXX,asukoht XXX), lepinguline esindaja Tarmo F
Kohtuistungi toimumise aeg
28.04.2010.a., avalik kohtuistung
Kohtuistungil osalesid
Hageja A N Hageja lepinguline esindaja Olev P Kostja lepinguline esindaja Tarmo F
Jätta AN hagi Aktsiaseltsi RCvastu 665 000 krooni nõude tunnustamises ABOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata. Lõpetada menetlus AN nõudes Aktsiaseltsi RCvastu 5000 krooni nõude tunnustamises ABOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses ANkanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima ( TsMS § 633 lg 7).
Asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja ABOÜvahel 09.03.2007 kirjalik kokkulepe, mille kohaselt AN kohustus müüma OÜ-le AB korteriomandi asukohaga XXXTallinnas müügihinnaga 400 000 krooni ja ostma AN nimele toa ühiselamus. 13.03.2007 sõlmiti nimetatud korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping ning AN andis korteri üle. ABOÜjättis hagejale korteri eest tasumata ja ühiselamu toa ostmata. Hageja esitas ABOÜvastu kohtusse hagi kohustuse täitmiseks. 18.04.2008 kuulutati välja ABOÜpankrot ja hageja nõuded jäeti läbi vaatamata. 28.04.2008 esitas hageja pankrotihaldurile avalduse nõude tunnustamiseks summas 689 000 krooni, millest 400 000 krooni oli korteriomandi maksumus, 265 000 krooni ulatuses on hageja hinnanud talle lubatud ühiselamutoa maksumuse, 24 000 krooni riigilõivu ja õigusabikulude eest. 04.08.2008 toimuval võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul vaidles kostja hageja nõudele vastu. Hageja on korduvalt hagiavaldust täpsustanud ja 28.04.2010.a. toimunud kohtuistungil palus hageja tunnustada hageja nõuet ABOÜ(pankrotis ) pankrotimenetluses summas 665 000 krooni ulatuses.
Kostja vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt vaidles hagile vastu. Hageja on müügilepingust tulenenud hinna korteriomandi eest 400 000 krooni ulatuses kätte saanud sularahas enne lepingu sõlmimist, mida tõendab kassa väljamineku order nr.8 13.03.2007. Seega on ABOÜ(pankrotis) hageja ees oma müügilepingujärgsed kohustused täitnud. ABOÜl(pankrotis) ei ole kohustust osta hagejale 1-toaline korter oam vahenditest. 09.03.2007.a sõlmitud lepinguga on antud ABOÜ-le (pankrotis) käsund hagejale korteri ostmiseks. Menetluse käik Harju Maakohus rahuldas 17.04.2009.a. otsusega hagi. Kostja vadlustas antud kohtuotsuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 01.10.2009.a otsusega Harju Maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. 28.04.2010.a toimunud kohtuistungil palus hageja tunnustada hageja nõuet ABOÜ(pankrotis ) pankrotimenetluses summas 665 000 krooni ulatuses, millest 400 000 krooni on korteriomandi müügihind, 265 000 krooni ühetoalise korteri ostuhind. Hageja loobus õigusabikulude tunnustamise nõudest summas 5000 krooni.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistaja ütlused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetlus 5000 krooni nõude tunnustamsies tuleb lõpetada. Vaidlust ei ole selles, et ANja ABOÜ vahel on 13.03.2007.a. sõlmitud korteriomandi, asukohaga XXX,Tallinn, müügileping ja asjaõigusleping. Lepingu kohaselt müüs hageja nimetatud korteriomandi OÜ-le ABhinnaga 400 000 krooni. Hageja väitel jättis ABOÜkorteri eest maksmata, mistõttu esitas hageja 13.09.2007.a. hagi ABOÜ vastu 400 000 krooni nõudes. Harju Maakohtu 18.04.2008 a. otsusega kuulutati välja ABOÜ pankrot (tlk 27-32). Harju Maakohtu 23.04.2008.a. kohtumäärusega jäeti AN13.09.2009. a. esitatud hagi ABOÜ (pankrotis) vastu korteriomandi müügihinna 400 000 krooni saamiseks läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, mille kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata (tlk 24). 28.04.2008.a. esitas hageja nõudeavalduse pankrotihaldurile ning palus tunnustada tema nõuet ABOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 689 000 krooni (tlk 40). 04.08.2008.a. toimunud ABOÜ (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul esitas nõudele vastuväite kostja AS RC(tlk37-39). PankrS § 106 lõike 1 kohaselt otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud.
Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale on korteriomandi müügihind 400 000 krooni tasutud ning kas ABOÜ-l (pankrotis) on kohustus hüvitada hagejale 265 000 krooni ühetoalise korteri müügihinnana. VÕS § 218 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Hageja vaidleb raha saamisele vastu ja selgitab, et kirjutas müügilepingule ja asjaõiguslepingule alla ABOÜ juhatuse liikme Sergei Irkhini mõjutusel, kes lubas hakata raha maksma igakuiselt ja lepingu kohene allkirjastamine hageja poolt pidi tagama hagejale kiiremini uue korteri saamise. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2009.a. otsuses on märgitud, et asjas on esitatud notariaalne müügileping, mille p-s 3.1 on kinnitus selle kohta, et müügihind 400 000 krooni on müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist, millise summa saamist kinnitab müüja oma allkirjaga lepingul. ANon isiklikult notari juuresolekul lepingule alla kirjutanud ja seega raha saamist kinnitanud. See on piisav tõend raha üleandmise kohta. Kui hageja soovib tõendada, et ta raha tegelikult siiski ei saanud, on see tema tõendamiskoormis. TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud
kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Seega on hagejal kohustus tõendada, et ta raha tegelikult ei saanud. Hageja palus antud asjaolu tõendamiseks üle kuulata tunnistaja VJ. Kohus leiab, et antud tunistaja ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd tunnistaja ütlustest nähtuvalt viibis ta kohtusaalis, kui kohus arutas hageja hagi ABOÜ (pankrotis) vastu samadel asjaoludel. Tunnistaja kuulis kõiki antud vaidluse üksikasju, nägi tõendeid ja on kursis poolte seisukohtadega. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et ta veenis hagejat andma viimast valeütlusi notari juures raha saamise kohta. Kohus leiab, et nimetatud asjaoludel ei ole tunnistaja VJi ütlused usaldusväärseks tõendiks ning need ei kinnita hageja väiteid raha mittesaamise kohta. Kohus leiab, et AN on kinnitanud kinnistu müügilepingu p-s 3, et temale on tasutud ABOÜpoolt kogu müüdud korteriomandi müügihind enne müügilepingu sõlmimist. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et antud kinnitus vastas AN tegelikule tahtele müügilepingu sõlmimisel, on tõendatud müügilepingu tõestamisega Tallinna notari MO poolt. AN ei ole tuginenud antud kinnituse tühisusele. Seega tuleb lugeda müügilepingus sisalduv AN kinnitus kehtivaks ning talle siduvaks. Raha üleandmist tõendab kohtu hinnangul ka kohtule esitatud 13.03.2007. a. koostatud kassa väljamineku order (tlk 33) sumas 400 000 krooni, millele on alla kirjutanud direktor. Kohus leiab, et asjas ei oma tähendust ABOÜ(pankrotis) pangakonto väljavõte, kuivõrd vaidlust ei ole selles, et müügihinda ei tasutud pangaülekandega, mistõttu nimetatud väljavõte ei saa tõendada ABOÜ (pankrotis) poolt kassast sularahas müügihinna tasumist või tasumata jätmist. Samas kinnitavad asjas esitatud 13.03.2007.a. ABOÜ (pankrotis) kassa väljamineku order ja AN enda kinnitus müügilepingu p-s 3 seda, et ABOÜ juhatuse liige võttis kassast välja müügihinnale vastava summa sularaha ning müügihind AN tasuti. Eeltoodust tulenevalt tuleb antud nõue jätta rahuldamata. Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet 265 000 kroonise nõude tunnustamiseks, mis tuleneb hageja väitel asjaolust, et ABOÜ (pankrotis) ei ostnud hagejale 1-toalist korterit aadressil XXXTallinn. Kohus leiab, et 09.03.2007.a. hageja ja ABOÜ (pankrotis) vahel sõlmitud lepingus (tlk 10), millele hageja tugineb, antud kokkulepet ei sisaldu. Antud punktis on märgitud: ABOÜ kohustub ostma AN nimele toa ühiselamus 1 kuu jooksul pärast korteri aadressil XXX kandmist kinnistusraamatusse ABOÜ nimele. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt antud lepingu punktis 2 sisaldub käsund hagejale ühiselamutoa ostmiseks. Selles ei ole sätestatud, et ABOÜ ( pankrotis) kohustuks oma vahenditest hagejale antud toa ostma. Vastavalt VÕS § 619 lg 1 kohustub üks isik käsunduslepinguga vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundisaajale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundisaaja tegutseb käsundiandja huvides ja arvel vastavalt VÕS § 626 ja § 628. Seetõttu ei saanud antud lepingust tuleneda ABOÜ-le (pankrotis) kohustust hageja korteriostu rahaliselt finantseerida. Hageja vastupidine väide on tõendamata. Samuti ei ole hageja tõendanud kohtule, et ta oleks esitanud ABOÜ-le (pankrotis) nõude temale elamispinna ostmiseks aadressile XXX Tallinnas. Samuti on tõendamata antud 1-toalise korteri harilik väärtus. Eeltoodust tulenevalt tuleb antud nõue jätta rahuldamata. Kuivõrd hageja loobus kohtuistungil õigusabikulude tunnustamise nõudest summas 5000 krooni, tuleb selles osas menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel otsust tegemata lõpetada.
TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.