lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-57340/22

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 01.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-08-57340/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.10.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1465
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

EESTI VABARIIGI NIMEL

2-08-57340

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.10.2009, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm

Tsiviilasi

Andres Nappa hagi AS Reval Credit vastu nõude tunnustamiseks Amiant Building OÜ pankrotimenetluses Harju Maakohtu 17.04.2009 otsus

Vaidlustatud kohtulahend Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

400 000 krooni AS Reval Credit apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Andres Nappa (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx-x xxxxxxx), esindaja Olev Pillak Kostja AS Reval Credit (registrikood 10589092, asukoht Pärnu mnt 21, Tallinn), esindaja Tarmo Friedenthal

Kohtuistungi toimumise aeg

15.09.2009

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 17.04.2009 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
1.02.09.2008 esitas Andres Nappa kohtule hagi AS Reval Credit vastu nõude tunnustamiseks OÜ Amiant Building pankrotimenetluses 689 000 krooni ulatuses.
2.Hageja ja OÜ Amiant Building vahel sõlmiti 09.03.2007 kirjalik kokkulepe, mille kohaselt Andres Nappa kohustus müüma OÜ-le Amiant Building korteriomandi asukohaga Xxxxx xxxx-xx Tallinnas müügihinnaga 400 000 krooni ja ostma Andres Nappa nimele toa ühiselamus. 13.03.2007 sõlmiti nimetatud korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping ning Andres Nappa andis korteri üle. OÜ Amiant Building jättis aga korteri eest tasumata ja ühiselamu toa ostmata. Hageja esitas OÜ Amiant Building vastu kohtusse hagi kohustuse täitmiseks. 18.04.2008 kuulutati välja OÜ Amiant Building pankrot ja hageja nõuded jäeti läbi vaatamata. 28.04.2008 esitas hageja pankrotihaldurile avalduse nõude tunnustamiseks summas 689 000 krooni, millest 400 000 krooni oli korteriomandi maksumus, 265 000 krooni ulatuses on hageja hinnanud talle lubatud ühiselamutoa maksumuse, 24 000 krooni riigilõivu ja õigusabikulude eest. 04.08.2008 toimuval võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul vaidles kostja nõudele vastu. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on müügilepingust tulenenud hinna korteriomandi eest 400 000 krooni kätte saanud. Raha on hagejale üle antud sularahas enne notariaalse lepingu sõlmimist. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi ja tunnustas Andres Nappa nõuet Amiant Building OÜ pankrotimenetluses 400 000 krooni ulatuses. Andres Nappa mentluskulud jäid AS Reval Credit kanda.
5.OÜ Amiant Building on oma 15.11.2007 vastuses hagile korteriomandi müügihinna sissenõudmiseks (tsiviilasjas 2-07-35062) märkinud, et hageja soovil oli talle korteri müügihind välja makstud sularahas OÜ Amiant Building kassast. Hageja vaidles raha saamisele vastu ja selgitas, et kirjutas müügilepingule ja asjaõiguslepingule alla OÜ Amiant Building juhatuse liikme S. I. mõjutusel, kes lubas hakata raha maksma igakuiselt ja lepingu kohene allkirjastamine hageja poolt pidi tagama ka hagejale kiiremini uue korteri saamise.
6.Raha üleandmise tõendamiseks esitati kohtule 13.03.2007 koostatud kassa väljamineku order, mille kohaselt väidetavalt anti hagejale üle 400 000 krooni. Nimetatud tõend ei ole usaldusväärne, kuna orderil puuduvad nii väidetava raha saaja kui raha välja andva kassapidaja allkirjad. Rahaliste vahendite puudumist OÜ Amiant Building pangakontol ajavahemikul 01.03.2007-31.05.2007 kinnitab Hansapanga väljavõte. Arvestades ka asjaolu, et jõustunud pankrotiotsusega on tõendatud, et Amiant Building OÜ-l tekkisid makseraskused juba 07.08.2006 kostjaga sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisel ja ta on end tahtlikult muutnud maksejõuetuks, siis rahaliste vahendite olemasolu Amiant Building OÜ kassas 13.03.2007 sellises ulatuses, ei ole usutav.
7.Kuna OÜ Amiant Building ei ole tõendatud Andres Nappale 400 000 krooni üleandmist, oli hageja nõue põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
8.AS Reval Credit palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Maakohus on ebaõigesti jaganud poolte tõendamiskoormise ning hinnanud asjas tõendeid ebaobjektiivselt ning ühekülgselt. Kohus ei ole andnud mingit hinnangut Andres Nappa poolt müügilepingus antud kinnituse osas korteriomandi müügihinna kättesaamise kohta enne müügilepingu sõlmimist. Andres Nappa on kinnitanud kinnitu müügilepingu p-s 3, et temale on tasutud OÜ Amiant Building poolt kogu 2(4)

müüdud korteriomandi müügihind enne müügilepingu sõlmimist. See, et antud kinnitus vastas Andres Nappa tegelikule tahtele müügilepingu sõlmimisel, on tõendatud müügilepingu tõestamisega Tallinna notari M. O. poolt. Andres Nappa ei ole tuginenud antud kinnituse tühisusele. Seega tuleb lugeda müügilepingus sisalduv Andres Nappa kinnitus kehtivaks ning talle siduvaks. Eeltoodust tulnuks üldise tõendamiskoormise jagunemise reeglist lähtudes müügihinna tasumata jätmist tõendada Andres Nappal, mitte aga OÜ-l Amiant Building. Seetõttu on kohtuotsus vastuolus TsMS § 230 lg-ga 1.

10.Maakohus on eksinud oluliselt ka tõendite hindamise põhimõtete vastu omistades Andres Nappa poolt esitatud OÜ Amiant Building pangakonto väljavõttele põhjendamatult suure tõendusliku kaalu. Asjas ei ole vaidlust selles, et müügihinda ei ole OÜ Amiant Building tasunud pangaülekandega. Selline väljavõte ei saa tõendada OÜ Amiant Building poolt kassast sularahas müügihinna tasumist või tasumata jätmist. Samas kinnitavad asjas esitatud 13.03.2007 OÜ Amiant Building kassa väljamineku order, OÜ Amiant Building juhatuse liikme S. I. antud selgitus tsiviilasjas nr. 2-07-35062 ja Andres Nappa enda kinnitus müügilepingu p-s 3 seda, et OÜ Amiant Building juhatuse liige võttis kassast välja müügihinnale vastava summa sularaha ning müügihind Andres Nappale tasuti. Kohus on aga pidanud nimetatud tõendeid ebausaldusväärseks.
11.Antud asjas ei ole olulised kohtu viited võimalikele OÜ Amiant Building makseraskustele, mis justkui kinnitaksid seda, et OÜ Amiant Building ei olnud võimeline 13.03.2007 täitma müügilepinguga võetud kohustusi. Samas on kohus jätnud tähelepanuta 25.04.2007 korteriomandi müügilepingu OÜ Amiant Building ning abikaasade J. K. ja N. K. vahel. Seetõttu on kohus läinud vastuollu TsMS § 442 lg-ga 8.
12.Kohus ei ole menetluskulude jätmisel AS Reval Credit kanda järginud seaduse mõtet. Andres Nappa on menetluse käigus loobunud oma nõudest olulises osas. Tegemist ei olnud otseselt nõude vähendamisega, vaid konkreetsete eraldiseisvate OÜ Amiant Building rahaliste kohustuste tunnustamisest loobumisega. Seda tulnuks kohtul TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulude jaotuse otsustamisel arvestada. Vastustaja seisukoht
13.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja asi saata uueks lahendamiseks maakohtule.
15.Maakohus on jätnud osa hageja nõudest läbi vaatamata ja selles osas otsuse tegemata. Asja materjalist ei nähtu, et hageja oleks nõudest osaliselt loobunud, et kohus oleks loobumise vastu võtnud ja selle vormistanud. Viimases hageja poolt esitatud kirjalikus nõude täpsustuses (tl 59, 60) palub hageja tunnustada tema nõuet OÜ Amiant Building pankrotimenetluses summas 670 000 krooni, millest 400 000 krooni on korteriomandi müügihind, 265 000 krooni ühetoalise korteri ostuhind ja 5000 krooni õigusabikulu eelnenud hagimenetluses. Rohkem avaldusi nõude muutmiseks või täpsustamiseks hageja teinud ei ole. 05.03.2009 kohtuistungil jäi hageja volitatud esindaja hagiavalduse juurde ja palus tunnustada hageja nõuet 400 000 krooni ulatuses. Avaldust ülejäänud osas nõudest loobumise kohta hageja esindaja ei esitanud. Hageja märkis ise, et lisaks 400 000 kroonile pidi ta saama ka korteri. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et istungil oleks nõudest loobumine üldse arutuse 3(4)

all olnud. Samas ei ole kohus ka ühetoalise korteri ostuhinna ja õigusabikulu tunnustamise nõuet käsitletud ega selles osas otsust teinud. Seetõttu ei vasta maakohtu otsus TsMS § 438 lg 1 nõuetele, mille kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

16.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on tõendamiskoormise antud asjas valesti jaganud ja ebaõigesti kohaldanud TsMS § 230 lg-s 1 sätestatut. Nõustuda ei saa maakohtu järeldusegaga, et kuna OÜ Amiant Building ei ole tõendatud Andres Nappale 400 000 krooni üleandmist, oli hageja nõue põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Asjas on esitatud notariaalne müügileping, mille p-s 3.1 on kinnitus selle kohta, et müügihind 400 000 krooni on müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist, millise summa saamist kinnitab müüja omna allkirjaga lepingul. Andres Nappa on isiklikult notari juuresolekul lepingule alla kirjutanud ja seega raha saamist kinnitanud. See on piisav tõend raha üleandmise kohta. Kui hageja soovib tõendada, et ta raha tegelikult siiski ei saanud, on see tema tõendamiskoormis. Hageja ei ole müügilepingut vaidlustanud. Asjaolu, et toimikusse esitatud kassa väljaminekuorderil puudub Andres Nappa allkiri, ei tõenda raha mittesaamist, kuna asjas puudub väide, et Andres Nappale oleks raha otse kassast makstud. Kostja väidab, et raha võttis kassast välja juhatuse liige, kes selle Andres Nappale sularahas enne lepingu sõlmimist üle andis. Samuti ei saa asjaoludest, et OÜ Amiant Building ei rahuldanud võlausaldajate nõudeid ja tema pangaarvel puudus raha, teha järeldust, et juhatuse liikme käes ei saanud olla sularaha.
17.Eeltoodu alusel tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Ulvi Loonurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja