Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

2-10-61073

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Ilisson

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-10-61073

Menetluse ese

G. M. taotlus riigipoolse menetlusabi saamiseks

Menetlustoiming Riigi menetlusabi asi:

Menetlusabi andmin Avaldaja: G. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx) .

RESOLUTSIOON

Rahuldada G. M. menetlusabi taotlus. Vabastada G. M. hagi esitamisel abielulahutuse hagiavalduse nõudes ja laste hooldusõiguse avalduse esitamisel riigilõivu maksmisest osaliselt, so. 4 700 krooni ulatuses. Kohustada G. M. `t tasuma abielu lahutamise hagi esitamisel riigilõivu viissada ( 500) krooni. Vabastada G. M. laste hooldusõiguse avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. G. M. `il tasuda riigilõiv Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB panka või nr 221023778606 Hansapanka, viitenumber mõlema konto puhul 2xxx. Maksekorraldusele kviitungitele märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti. Maksekorraldus esitada kohtule. Saata käesolev määrus G. M. `ile ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. Kohaldatud õigusnormid: TsMS § 180 lg 1 p 1, § 181, § 186, § 187 lg 1 ja lg 4, § 190 lg 2 ja lg 3, § 191, § 477 lg 1, § 661 lg 2. Asjaolud ja avaldaja nõue G. M. esitas 07.12.2010 Tartu Maakohtule taotluse menetlusabi saamiseks, milles palub vabastust riigilõivu maksmisest hagi esitamisel abielu lahutamise ja laste hooldusõiguse avalduse esitamise nõudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest. TsMS § 181 sätestab, et menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. Kohus, tutvunud antud asja materjalidega, on seisukohal, et G. M. ei ole võimeline oma majanduslikust seisundist tulenevalt menetluskulusid täies ulatuses tasuma. Menetlusabi taotleja majandusliku seisundi teatisest nähtub, et G. M. keskmine sissetulek ühes kuus on töötasu keskmiselt xxxx krooni ja peretoetus xxx krooni ja töövõimetuspension xxxx krooni kuus. Taotleja kasvatab kahte alaealist last. Taotlejal puuduvad väärtpaberid ja muu oluline vara. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude (abielulahutuse nõude) puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 lisa 1 kohaselt tuleb tasuda riigilõivu 5000 krooni. RLS § 56 lg 2 kohaselt avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas tasutakse riigilõivu 200 krooni. Eeltoodust lähtuvalt kuulub hagiavalduse esitamisel abielu lahutuses lahutuse nõudes tasumisele riigilõiv 5000 krooni ja hooldusõiguse nõude esitamisel riigilõiv 200 krooni. Kohus on tuvastanud, et taotleja omab püsivat sissetulekut töötasu näol. Seega ei pea kohus põhjendatuks G. M. vabastada riigilõivu tasumisest täies ulatuses. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et G. M. taotlus riigi menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada ning kohus vabastab hageja abielu lahutuse hagi esitamisel riigilõivu tasumisest 4 500 krooni ulatuses ja hooldusõiguse avalduseesitamisel 200 krooni ulatuses. G. M. tuleb tasuda riigilõiv hagiavalduselt abielu lahutuse nõudelt summas 500 krooni.