Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes (eesistuja), Reet Allikvere, Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-29837

Tsiviilasi

Kulle Vali hagi Liina Pärna vastu 23 900 krooni väljamõistmiseks

Hagi hind

23 900 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11.10.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Liina Pärna apellatsioonkaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja Kulle Vali (IK XXXXXXXXXXX, postiaadress XXXXX X-X XXXXXX XXXXXXX), esindaja Helge Salusoo Kostja Liina Pärn (IK XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXX X-XX, XXXXX, XXXXX XXX-XXXXXXXX),

esindaja Marko Volmre

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda Liina Pärna poolt Pärnu Maakohtu 11.10.2010 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see talle. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Asjaolud

Pärnu Maakohus rahuldas osaliselt lihtmenetluses 11.10.2010 otsusega Kulle Vali hagi Liina Pärna vastu ning mõistis kostjalt välja 19 233 krooni. Liina Pärn esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Pärnu Maakohtu 11.10.2010 otsuse tühistamist. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale. Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles taotles 23 900 krooni väljamõistmist. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 200 eurole, menetleb kohus hagi lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Nimetatud sätte eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. Seega on käesoleval juhul tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga lg 1 tähenduses, mille osas on edasikaebeõigus piiratud. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust teha teistsugust järeldust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.