2-09-18415/16 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-09-18415 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 2 sätestab, et pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. PankrS § 66 lg 3 alusel võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 130 lg 5 kohaselt näeb pankrotihaldur juriidilise isiku likvideerimisel ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 58 lg 1 p 5 sätestab, et äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse lõpetamine koos ettevõtja registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega - kui kohus kinnitas pankrotihalduri lõpparuande. Kustutamise korral, kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. Tegevuse jätkamise korral kustutatakse märge, mille kohaselt ettevõtjat esindab pankrotihaldur. ÄS § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Pankrotimenetluse lõpetamine SGOÜ (pankrotis) vara vastavalt võlanimekirjale ja bilansile koosnes peaaegu täielikult nõuetest lepingupartnerite vastu. Pankrotihaldur on teostanud nõude aluste analüüsi ja asunud seisukohale, et nõude alused on ebaselged ning hagi esitamise perspektiivide hindamiseks puudub piisav tõendusmaterjal. Tagasivõitmisi on takistanud vähene pankrotivara ja võlausaldajate keeldumine hagide esitamist finantseerida. Pankrotihalduri tegevuse tulemusel on pankrotivarasse laekunud 91 226.50 krooni. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt

2-09-18415 saadaolev vara puudub. SGOÜ (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõuded on täies ulatuses rahuldamata, võlausaldajatel on jäänud saamata raha kokku 4 305 134.32 krooni. SGOÜ (pankrotis) maksejõuetuse otsese põhjusena on haldur välja toonud võlgniku suutmatuse kontrollida äriühingu kulusid ja tagada nõuetekohast töökvaliteeti ning juhatuse tegevusetuse tekkinud võlgnevustele lahenduse otsimisel. Pankrotihaldur ei ole välistanud SV’i kui juhatuse liikme vastutust raamatupidamise kohustuse rikkumise eest karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3811 lg 1 ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest § 3851 alusel. Haldur on ka märkinud, et pankrotiavalduse esitas SGOÜ (pankrotis) uus juhatus enam kui aasta pärast maksejõuetuse ilmnemist. Lisaks halduri aruande kohaselt ei kajastanud 2008. majandusaasta aruanne objektiivselt SGOÜ-le kuuluvat vara amortisatsioonimäärade olulise ületamise tõttu, mis võis jätta eksliku mulje põhivara puudumise kohta. Haldur on ka märkinud, et nõudeid ostjate vastu ei ole võlgniku bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest, seega nõuded ei ole bilansis kajastatud raamatupidamisreeglite kohaselt ja tegelik aktiva väärtus oleks pidanud olema oluliselt väiksem bilansis kajastatust. Kuna raamatupidamiskohustuse täitmine on juhatuse liikmete kohustuseks, võlgniku raamatupidamine ei ole kajastatud nõuetekohaselt ja võlgniku endine juhatuse liige SVjättis tähtaegselt esitamata võlgniku pankrotiavalduse, mis on juhatuse liikme raske juhtimisvea tunnustega teod, leiab kohus, et kuni 18.03.2009 SGOÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks olnud SVon toime pannud raske juhtimisvea. Kohus leiab, et SGOÜ (pankrotis) pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Pankrotihalduri aruanne vastab PankrS § 158 lg 3 ja 163 lg 2 ja 3 esitatud nõuetele, mistõttu see tuleb kinnitada. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku vahendeid masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikmete rasked juhtimisvead. Võlgniku juhatuse liige on rikkunud hoolsuskohustust, kuna ei ole lepingu sõlmimisel T aktsiaseltsiga olnud piisavalt hoolas, pole olnud informeeritud ega ole hinnanud tehingu tegemisega kaasnevaid riske. Võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning tekitasid sellega SGOÜ-le (pankrotis) olulisi täiendavaid kulusid. Nimetatut kinnitab asjaolu, et SGOÜ (pankrotis) vara koosnes pankrotiavalduse esitamisele peaaegu täielikult nõuetest lepingupartnerite vastu kogusummas 3 202 639.75 krooni. Suurim nõue oli T aktsiaseltsi vastu 2 924 444.73 krooni. Nõue T aktsiaseltsi vastu põhines 06.08.2006 sõlmitud alltöövõtulepingul nr Torn_03. Pankrotihaldur on teostanud nõude aluste analüüsi ja jõudnud järeldusele, et nõude alused on ebaselged ning hagi esitamise perspektiivide hindamiseks puudub piisav tõendusmaterjal. Samuti on võlgniku juhatuse liige 2008. aasta jaanuaris 111 792 krooni eest soetatud tööriistad, mille osas on endine juhatuse liige SVandnud vastuolulisi selgitusi. Esmalt on ta väitnud, et tööriistad on tema valduses, hiljem on SVesitanud pankrotihaldurile vahetuslepingu, mille kohaselt tööriistad vahetati 2008. aasta märtsis 500 kg tellingute vastu väärtusega 75 000 krooni. Pankrotihaldur on kindlaks teinud, et tellingute turuväärtus ei ületanud tegelikkuses paari tuhandet krooni. Kuna võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine tõi kaasa olulise materiaalse kahju, mille tagajärjel võlgnik muutus maksejõuetuks, siis on võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine raske juhtimisviga.

2-09-18415 kuna pankrotivara suurusest lähtuvalt on tasu alammäär ebaproportsionaalselt väike võrreldes tehtud tööga. 04.06.2010 esitatud halduri täiendavates andmetest nähtub, et nõuded T AS-i vastu summas 2 924 444.73 krooni põhinesid ebaselgetel alustel ning nõuete tõendamiseks esitas võlgniku endine seaduslik esindaja täiendavaid materjale. Pankrotihaldur oli seoses vastuväite esitamisega T AS-i nõude vastu kohustatud läbi töötama täiendavalt esitatud informatsiooni, mistõttu kujunes töömaht sõltumata tegelikult laekumata summadest äärmiselt suureks. Samuti ei olnud võlgniku pankroti välja kuulutamise hetkega nõue MEAS-i vastu sissenõutav ning pankrotihalduri tegevuseta ei oleks suure tõenäosusega pankrotivarasse MEAS-ilt raha laekunud. PankrS § 651 lg 2 kohaselt on pankrotivaralt suurusega kuni 100 000 krooni halduri tasu ülemmäär kuni 35 % pankrotivarast, mis oleks 91 226.50 krooni suuruse pankrotivara puhul 31 929 krooni. 14.07.2010 on pankrotihaldur selgitanud, et seoses tema poolt täiendava sotsiaalmaksu osa 10 000 krooni tasumisega vähenes pankrotivara 40 738.51 kroonini, mistõttu tuleb vähendada ka pankrotihalduri poolt taotletavat tasumäära 23 750 kroonini. Kohus leiab, et kuna pankrotihalduri poolt on pankrotimenetluses täidetud tavapärasest enam ülesandeid, s.h pankrotihalduri poolt on pankrotivarasse kuuluvate nõuete õiguslik analüüs, ning Liina Naaber-K poolt taotletav halduri tasu 23 750 krooni ei ületa PankrS § 651 lg 2 ettenähtud määra, siis on põhjendatud pankrotihalduri tasuks välja mõista 23 750 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 23 750 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 7 837.50 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning

2-09-18415 täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Pankrotihaldur on taotlenud vajalike kulutuste välja mõistmist kokku 8 688.60 krooni. Vajalikeks kulutusteks on olnud 100 fotokoopiat maksumusega 2 krooni, kokku 200 krooni; telefoni kasutamine 360 min 1.50 krooni, kokku 540 krooni; transpordi kulu kokku 180.50 krooni; tasulised päringud registritesse 1 tk maksumusega 20 krooni; riigilõivud 3 tk maksumusega 100 krooni, kokku 300 krooni ja kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine 10 päeva maksumusega 600 krooni päevas kokku 6 000 krooni. Haldur on arvutustel lähtunud, et keskmine Vanalinnas asuv heas korras büroopinna ruutmeetri üür on 150 kr/m2, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Pankrotihalduri poolt kasutatav büroopind koos oma ülesannete täitmiseks vajalike infrastruktuuridega (v.a koosoleku ruumid) on ca 100 m2 ehk 15 000 krooni kuus, ehk 5 000 krooni kümne päeva kohta. Pankrotihaldur pidas advokaadibüroo ruumides kolm nõuete kaitsmise koosolekut kestvusega 1 tund koosoleku kohta ruumide üürihinnaga 300 krooni tunnis, siis moodustab kogu vajalik büroo kulu kokku ca 6 000 krooni. Kohus leiab, et pankrotihalduri tehtud kulud oma kohustuste täitmiseks on põhjendatud. Haldur on pankrotimenetluse käigus teinud 100 fotokoopiat maksumusega 2 krooni, kokku 200 krooni; kasutanud telefoni 360 min maksumusega 1.50 krooni, kokku 540 krooni, kulutanud transpordile kokku 180.50 krooni, teinud tasulisi päringud registritesse maksumusega 20 krooni, tasunud 3 riigilõivu maksumusega 100 krooni, kokku 300 krooni ja kasutanud kontoriruumide ja kontoritehnikat 10 päeva maksumusega 600 krooni päev, seega kokku 6 000 krooni. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Kohus leiab, et pankrotihaldur Liina Naaber-K tuleb vabastada tema kohustustest SGOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pärast SGOÜ (pankrotis) kustutamist registrist. Võlgniku registrist kustutamine ja võlgniku dokumentide hoiuleandmine SGOÜ (pankrotis) registrist kustutamiseks vajalikud toimingud tuleb läbi viia Liina Naaber-K ’l. Esitatud andmete kohaselt pankrotivaras puuduvad vahendid dokumentide säilitamiseks PankrS § 130 lg 5 sätestatud korras. Pankrotihaldur on selgitanud, et juhul kui kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige APei ole piisavalt usaldusväärne dokumentide hoidja, siis on dokumente võimalik tasuta säilitada advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN arhiivis. Kohus juhib halduri tähelepanu PankrS § 130 lg-le 5, mille kohaselt juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Arhiiviseaduse § 3 lg 1 kohaselt on arhiiv käesoleva seaduse mõistes arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus ning käesolevas seaduses sätestatud Rahvusarhiivi struktuuriüksus. Arvestades asjaolu, et pankrotihaldur on esitatud raugemise aruandes esile toonud võlgniku seadusliku esindaja SV’i rasked juhtimisvead, siis on haldur põhjendamatult eeldanud, et kohtul võiks olla usaldus võlgniku juhatuse liikme APvastu, mistõttu tulnuks ette näha vahendid pankrotivaras dokumentide säilitamiseks PankrS § 130 lg 5 sätestatud korras.