2-09-18415/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-09-18415 metallkonstruktsioonide valmistamine ja kaevetööd. Võlgniku osanikuks on OÜM, kelle osanik on RV. Võlgnikul ei ole nõukogu. Võlgniku juhatuse liikmeks on AP. Võlgniku osanik on äriregistri andmetel vahetunud 06.03.2009, eelnevaks osanikuks oli SV, kes müüs oma osa OÜM. SV oli ka võlgniku juhatuse liige ajavahemikul 20.12.2004 kuni 18.03.2009. käesoleval ajal võlgnikul töötajaid ei ole. Võlgnik osutas peamiselt alltöövõtu teenuseid erinevatel ehitusobjektidel. Võlgniku raamatupidamise dokumentide kohaselt on võlgniku majandustegevus peatunud 2007. a lõpus. Ka võlgniku pangakontol puuduvad kanded alates 2007. a novembrikuust. Võlgniku kassadokumentidest nähtub, et võlgnikul on 2008. a jooksul esinenud sularahakäivet, s.h on tehtud kulutusi tööriistade ostuks. Ajutisele pankrotihaldurile nimetatud kulutuse vajalikkuse osas informatsiooni esitatud ei ole. Ajutisel pankrotihalduril ei õnnestunud saada täielikku ülevaadet võlgniku raamatupidamise korraldamisest, kuna SV esitas ajutisele pankrotihaldurile raamatupidamisdokumente osade kaupa, alles korduvate järelepärimiste tulemusel. Osa dokumente esitati ajutisele pankrotihaldurile alles üks päev enne aruande esitamist, mis ei võimaldanud neid põhjalikult läbi töötada. Enamus esitatud dokumente oli süstematiseerimata, samuti ei olnud dokumendid täielikud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku raamatupidamine on korraldatud ebarahuldavalt, dokumendid on puudulikud ja süstematiseerimata, mis ei võimalda ajutisel pankrotihalduril saada täpset ülevaadet võlgniku majandustegevusest perioodidel 2008. a kuni pankrotiavalduse esitamiseni. Võlgniku majandustegevus lõppes 2007. a ning 2008. a võlgnikul käive puudus ja vara koosnes üksnes vaieldavatest nõuetest ca 3,2 miljonit krooni, samal ajal oli võlgniku maksuvõlg 2007. a lõpus 2,8 miljonit krooni ja 2008. majandusaasta lõpus juba 3,8 miljonit krooni ning omakapital oli negatiivne üle miljoni krooni, mistõttu võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2008. a lõpuks. Samas on võlgnik esitanud pankrotiavalduse alles 22.04.2009, seega hiljem seaduses kehtestatud tähtajast. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud 19.03.2009 kuupäevaga vahebilansi kohaselt on võlgnikul nõudeid T AS vastu 2 924 444.73 krooni ulatuses, mis moodustas peamise osa võlgniku varast. Samal ajal on võlgniku lepingulised esindajad esitanud T AS vastu nõud üksnes ca 2 miljoni krooni ulatuses ning osaliselt alustel, mida ei ole kajastatud allkirjastamata nõuete nimekirjas. Seega erineb bilansis kajastatud nõue ca 920 000 krooni võrra, mis moodustab ca 1/3 kogu võlgniku varast. Nimetatud võlgnevus tekkis mitmete aastate lõikes ning olenemata sellest, et tellija oli võlgnikule võlgu jätkas võlgnik teenuse osutamist. Võlgnik on maksnud endisele juhatuse liikmele VS avanssi, millest bilansi järgi oli 2007. majandusaasta lõpuks 214 748 krooni tasumata ning 2008. majandusaasta lõpuks on vastavad nõuded rahuldatud. Raamatupidamisdokumentidest nähtub küll, et 19.05.2008 vähendati nõudeid VS vastu 107 117 krooni ja 02.07.2008 107 116.54 krooni võrra selgitusega „tasumine hankijatele“, kuid ajutisel pankrotihalduril puuduvad dokumendid, mis selgitaksid nimetatud tehingu sisu, mistõttu jääb arusaamatuks, kas tegemist oli VS poolt võlgniku eest võlgnevuse tasumisega tarnijatele ja nõuete tasaarvestusega või mõne muu tehinguga. Lisaks on 2007. a võetud pangakontodelt välja ca 507 000 krooni sularahas, mille rakenduse kohta puuduvad konkreetsed dokumendid. Võlgniku esindajad on küll esitanud mitu dokumendikausta ostutšekkide ja arvetega ning on väitnud, et sularaha võeti välja materjalide hankimiseks ja tarnijatele tasumiseks, sama eesmärgiga tehti ka endistele juhatuse liikmetele

2-09-18415 pangakontodele ülekandeid, mille kohta juhatuse liikmed esitasid hilisemalt raamatupidajale kuludokumendid. Selleks, et hinnata kas kogu raha, mis endistele juhatuse liikmetele on üle kantud on, on kasutatud sihtotstarbeliseks, on vajalik teha raamatupidamise, kuid nende alusel ei ole olnud ajutisel halduril siiski lõplikult võimalik kindlaks teha, millise raha eest vastavad ostud tehti s.t kas sularahas välja võetud summad kulutati just arvetest nähtuvate ostude tegemiseks või millekski muuks. Seega on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku juhatus on rikkunud raamatupidamise kohustust, mis võis mõjutada Võlgniku maksejõuetuse süvenemist. Alates 2006. majandusaastast on võlgniku varad koosnenud suures ulatuses nõuetest võlgnike vastu, mille maht on püsinud stabiilsena läbi eelviidatud kolme majandusaasta. Võlgnikul on 19.03.2009 seisuga nõuded ca 3,2 miljoni krooni ulatuses, mis kajastuvad koostatud vahebilansis, kuid käesolevate nõuete kogusummast 732 926 krooni oli üleval juba seisuga 31.12.2006 ning 3 148 821 krooni seisuga 31.12.2007. Võlgnik ei ole koostanud bilansi lähtuvalt konservatiivsuse põhimõttest, sest osa nõuetest aegub juba 2009. aasta suvel, kuid sellele vaatamata pole võlgnik pidanud vajalikuks käsitleda selliseid nõudeid ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena ning pole nende väärtust langetanud tõenäoliselt laekuva nõudesummani ega kandnud puudujääki muudesse tegevuskuludesse. Viimane suurem nõue tekkis võlgnikul 26.12.2007, millal AS T pidi tasuma võlgnikule 1 988 890 krooni, kuid AS T on esitanud töökvaliteedi osas pretensioonid ning keeldunud omapoolse kohustuse täitmisest. Raamatupidamise aastaaruande põhjal ei vasta võlgniku omakapital seaduses sätestatud miinimumnõuetele 31.12.2008 seisuga, mil omakapitali määr oli negatiivne 1 023 446 krooni ulatuses ning peale bilansi lõppkuupäeva ei ole võlgniku võtnud vastu otsust omakapitali miinimummäära taastamiseks. Omakapitali määra muutis negatiivseks oluline müügitulu langus – 47% ning võlgniku suutmatus viia läbi tegutsemiskulude vastavas ulatuses korrigeerimist. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjustasid AS T poolt tööde eest tasumata jätmine, võlgniku suutmatus kohaneda muutunud olukorraga ning võlgniku poolt peale majandustegevuse seiskumist tehtud kulutused. Võlgniku raamatupidamise andmetel on 2007. a väljastatud juhatuse liikmetele avanssi summas 507 000 krooni, sularahaautomaadist on välja võetud 506 100 krooni. Võlgniku poolt esitatud dokumentide põhjal ei ole õnnestunud kindlaks teha, milleks täpselt nimetatud summasid kasutati. Samuti ei ole selge raamatupidamisdokumentides kajastatud nõude seisuga 31.12.2007 summas 214 748 krooni sisu aruandvate isikute vastu, kuna vaatamata raamatupidamisdokumentidest nähtuvale nõude kustutamisele ei ole ajutisele haldurile esitatud dokumente, mis selgitaksid nõude kustutamise alust, samuti pole ajutine haldur saanud vastavasisulisi selgitusi võlgniku esindajatelt. Võlgnikul on maksuvõlgnevusi kokku 2 944 595.32 krooni, millele lisandub intress 1 081 212.62 krooni. Võlgnevused tarnijate ees on kokku 443 801 krooni, samuti on võlgnikul tasumata parkimistrahv 480 krooni. Kokku on võlgnikul kohustusi 4 470 088.94 krooni. Võlgniku vara koosneb põhiliselt nõuetest kokku summas 3 211 311 krooni. Võlgniku endise juhatuse liikme kinnitusel peaksid tema valduses olema 2008. a alguses 111 792 krooni eest soetatud tööriistad. Ajutise pankrotihalduri hinnangul peaksid nimetatud tööriistad omama turuväärtust, kuid hetkel ei oska ajutine pankrotihaldur nende väärtust nimetada. Võlgniku raamatupidamise andmetel on eelnimetatud tööriistad 2008. a kulumisse kantud, samuti on kantud kulumisse võlgnikule varasemast perioodist kuuluvad varad jääkmaksumusega 170 425 krooni. Nimetatud vara kulumisse kandmisega on võlgnik oluliselt

2-09-18415 ületanud võlgniku poolt määratud amortisatsiooninormi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei piisa võlgniku varast pankrotimenetluse kulude katteks. Võttes arvesse tänast ehitusturgu ning võlgniku majanduslikku olukorda, ei näe ajutine haldur võimalust võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ega ka tervendamiseks. S OÜ on esitanud ajutisele pankrotihaldurile endise juhatuse liikme SVi poolt allkirjastatud võlglaste nimekirja 31.03.2009 seisuga, milles kajastuvad nõuded T AS vastu 2 924 444.73 krooni, E OÜ vastu 8 454 krooni, H AS vastu 7 314 krooni, M AS vastu 89 260 krooni ja O OÜ vastu 173 165 krooni. S OÜ nõue T AS vastu põhineb 08.08.2006 sõlmitud alltöövõtulepingul polüfunktsionaalse kõrghoone hotelliosa kütte, jahutuse, sprinkleri- ja tuletõrjevee tööde teostamiseks korrustel 0-31. Tegemist on ülimalt komplitseeritud vaidlusega, kuna suure töömahu, tööde järk-järgulise üleandmise, töögraafikust maha jäämise, vaidlusega teostatud tööde ulatuse ja erinevatest T AS ning SOÜ vahel sõlmitud lepingutest tulenevate tasaarvelduste tõttu on selgusetu tegelik SOÜ nõue T AS vastu. SOÜ lepingulise esindaja poolt 22.09.2008 esitatud nõudeavalduses on märgitud nõude summaks 2 009 445 krooni, mille aluseks on märgitud arved, mida ei ole kajastatud 31.03.2009 seisuga esitatud võlglaste nimekirjas. SOÜ juhataja allkirjastas 19.01.2007 T AS-iga sõlmitud kokkuleppe lisana 1 negatiivse võlatunnistuse, millega kinnitas nõuete puudumist T AS vastu, v.a arvest 07-001 tulenev nõue. Samas on SOÜ esitanud võlglaste nimekirjas nõudeid, mis on tekkinud enne 19.01.2007. Problemaatiline on ajutise pankrotihalduri arvates küsimus, kas negatiivne võlatunnistus hõlmab üksnes 19.01.2007 sõlmitud kokkuleppes käsitletud lepinguid, mis hõlmasid tööde teostamist LOÜ sprinkleri-, tuletõrjevee- ja küttesüsteemi väljaehitust. Ajutise halduri hinnangul hõlmab negatiivne võlatunnistus tõenäoliselt siiski üksnes logistikakeskusega seonduvaid nõudeid, kuid põhjusel, et ajutisele haldurile ei ole esitatud nimetatud nõude aluseks olevaid arveid, v.a arve 07-16, siis ei ole võimalik hinnata, kas nimetatud arved tulenesid lepingust või logistikakeskuse ehitustöödega seonduvatest lepingutest. Samuti puudub selgus, kas T AS on aktsepteerinud SOÜ poolt teostatud lepingulised tööd, sh arve 07-16 kogusummas 1 988 890 krooni, kuna üleandmis-vastuvõtmisakt on jäänud allkirjastamata, kuid 14.03.2008 kuupäevaga kirjas on T AS juhatuse liige PN kinnitanud, et lepingujärgsed tööd on T AS poolt vastu võetud. Samas on hiljem T AS lepingulised esindajad leidnud, et nimetatud kirja ei saa käsitleda tööde aktsepteerimisena ning tegemist oli üksnes kirjaga, mis oli saadetud abistamaks SOÜ-d suhetes Maksu- ja Tolliametiga. T AS tunnistas ainsa nõudena enda vastu arvest nr 07-016 tulenevat nõuet summas 5 120 krooni (ilma käibemaksuta ning leidis, et ülejäänud arvete tasumise kohustus on tasaarv ise tulemusena lõppenud. Ajutine haldur leiab, et tal ei ole võimalik anda konkreetset hinnangut tasaarvestust puudutavatele dokumentidele ning tehtud kulutuste tasaarv ise õigsusele peab hinnangu andma kohus. T AS on asunud seisukohale, et tegelik nõue on hoopis T AS-l SOÜ vastu 169 865.27 krooni ulatuses. Täiendava küsimusena on tõusetunud T AS väide, et SOÜ nõue T AS vastu on üle võetud E OÜ poolt 02.11.2008, kuid ajutisele haldurile ei ole vastavat dokumentatsiooni esitatud ning T AS esindajatel ei ole samuti nimetatud informatsiooni. Kui esitatud väide vastab tõele, siis on SOÜ poolt esitatud 2008. majandusaasta aruanne ebakorrektne. Seega on ajutisel halduril võimatu võtta ühtset seisukohta SOÜ nõude perspektiivikuse kohta T AS vastu. Ettevõtte või siis nõude üleminekut tõendavad kaudsed tõendid (võlgnik on tasunud E OÜ eest arveid, mis hiljem on võlgniku endise juhatuse liikme sõnade kohaselt ka hüvitatud, E OÜ on töötanud samadel objektidel, E OÜ omanik ja juhatuse liige on SV). Samas on SV kinnitanud, et kahe

2-09-18415 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. SOÜ lepinguline esindaja esitas 24.04.2009 avalduse SOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne; võlgniku 2006. a, 2007. a ja 2008. a majandusaasta aruanne; vastused päringutele; panga väljavõtted – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 4 470 088.94 krooni, sellest maksuvõlgnevusi 2 944 595.32 krooni, millele lisandub intress 1 081 212.62 krooni, võlgnevused tarnijate ees on 443 801 krooni ja tasumata parkimistrahv 480 krooni. Võlgniku vara koosneb nõuetest summas 3 202 639.75 krooni ja 2008. a alguses soetatud tööriistadest 111 792 krooni väärtuses. Võlgnikul on nõudeõigus AS T , E OÜ, H AS, M AS ja O AS vastu kokku 3 202 639.75 krooni. Nimetatud summa koosneb ostjate tasumata arvetest, s.h garantiirahast, mis tagastatakse võlgnikule pärast garantiiaja lõppu tingimusel, et garantiiperioodi jooksul ei ilmne puudusi, mida nimetatud raha eest kõrvaldada või kompenseerida tuleb. Seega peaks võlgnikule M AS poolt tagastatama garantiiraha 2009. a augustis 11 473.24 krooni, septembris 10 266 krooni ja oktoobris 22 184 krooni, samuti kuulub H AS poolt oktoobris 2009. a tagastamisele garantiiraha 7 316 krooni. Lisaks nimetatule kuulub võlgnikule tagastamisele suuremate summadena märtsis 2010. a M AS poolt 30 444 krooni ja aprillis 2010. a O AS poolt 167 560 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnikul on varana tööriistu 111 792 krooni väärtuses, mis on võimalik pankrotimenetluses võõrandada, samuti on võlgnikul nõue erinevate äriühingute vastu (garantiiraha), mille tasumise tähtaeg on 2009. a II poolaasta ja 2010. a kevad, mistõttu on võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku omakapital seisuga 31.12.2008 on – 1 023 446 krooni. Võlgnik on lõpetanud majandustegevuse. Tellimused võlgnikule puuduvad. Võlgnikul puuduvad vahendid ja vara olemasolevate kohustuste katmiseks. Puuduvad võimalused ettevõtte tervendamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgniku arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud AS T poolt võlgnikult tellitud tööde eest tasumata jätmine, millest tulenevalt tekkisid võlgnikul makseraskused. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjustasid AS T poolt tööde eest tasumata jätmine, võlgniku suutmatus kohaneda muutunud olukorraga ning

2-09-18415 võlgniku poolt peale majandustegevuse seiskumist tehtud kulutused. Kohus leiab, et AS T poolt tööde eest tasumata jätmine, võlgniku suutmatus kohaneda muutunud olukorraga ning võlgniku poolt peale majandustegevuse seiskumist tehtud kulutused võisid põhjustada võlgniku maksejõuetuse, kuid edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võisid olla ka võlgniku juhatuse liikmete poolt nende kohustuste täitmata jätmine, mis tõi kaasa võlgniku püsiva maksejõuetuse väljakujunemise. Võlgniku omakapital seisuga 31.12.2008 on – 1 023 446 krooni (tl 148). Äriregistri andmetel on võlgniku omakapital 40 000 krooni (tl 10). ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. kohtul puuduvad andmed selle kohta, millisest ajast alates ei vastanud võlgniku omakapital ÄS § 136 nõuetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikuomakapital seisuga 31.12.2007 oli ÄS § 136 nõuetele vastav ja seisuga 31.12.2008 oli see – 1 023 446 krooni, muutus võlgnik maksejõuetuks 2008. a vältel. Tulenevalt eeltoodust oleks võlgniku juhatus pidanud esitama kohtule pankrotiavalduse hiljemalt 2008. a kestel. Tulenevalt ÄS 180 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kuna võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele juba 2008.a, siis ei järginud võlgniku juhatus ÄS § 180 51 nimetatud tähtaega pankrotiavalduse kohtusse esitamisel. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 24.04.2009. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Ajutise pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud andmeid SOÜ pankrotimenetluses vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Ajutise pankrotihalduri andmetel on tõenäoliselt võimalik pankrotimenetluse käigus esitada nõue T AS vastu 2 924 444.73 krooni nõudes. Samuti on võlgnikul nõuded E OÜ, H AS, M AS ja O AS vastu. Lisaks nimetatule on ajutine pankrotihaldur välja selgitanud, et võlgnik on 2007. a väljastanud juhatuse liikmetele avanssi summas 507 000 krooni ning sularahaautomaadist on välja võetud 506 100 krooni. Nimetatud kulutuste kohta puuduvad võlgnikul kulutusi põhjendavad ja tõendavad dokumendid. Samuti on ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kandnud võlgnik kulumisse vara jääkmaksumusega 170 425 krooni, mis ületab võlgniku poolt määratud aastast amortisatsiooninormi. Kohus leiab, et kuna ajutise pankrotihalduri tööperioodil ei olnud võlgniku poolt nõuetele mittevastava raamatupidamise dokumentatsiooni esitamise tõttu võimalik välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimaluste perspektiivikust, siis tuleb pankrotihalduril seda teha edaspidise pankrotimenetluse käigus ning vajadusel esitada vastavad nõuded. Kuna ajutise pankrotihalduri tööperioodil ei ole olnud piisav, et välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu. Liina Naaber-Kivisoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks SOÜ pankrotihalduriks.