Tsiviilasi nr 2-10-55452
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
23. detsember 2010, kell 10.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-55452
Tsiviilasi
AV’i avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende
pankrotihaldur
võlgnik: AV (isikukood XXX, XXX); võlgniku lepinguline esindaja Riho V , isikukood XXX; ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Maire A (Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid ).
Kohtuistungi toimumise aeg
07.12.2010
esindajad, ajutine
1(6)
Tsiviilasi nr 2-10-55452 kell 11.00.
08.11.2010 esitas AV Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 11.11.2010 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Maire A ’i. 06.12.2010 esitas Maire A ajutise halduri aruande. 10.12.2010 esitas ADkohustustest vabastamise avalduse.
Ajutine haldur märgib, et pankrotiavalduse esitamise põhjustas võlgnikul lasuv kohustuse suurus, mida ta ei ole võimeline tasuma. AV andis külmutatud kala maaletoova ettevõtte AS ST(pankrotis) juhatajana ekslikult allkirja inglisekeelsele dokumendile, mis hilisemalt osutus isikliku garantii andmiseks. Võlgniku selgituse kohaselt on tema maksejõuetuse peamiseks põhjuseks Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-08-91446 25.06.2010 kohtuotsusega ICSA kasuks võlgnikult välja mõistetud põhivõlg summas 3 004 147,20 krooni ja viivis 413 580,76 krooni, kokku 3 417 727,90 krooni ning võlgniku kanda jäetud menetluskulud. Kohtuotsusest tulenev viiviste tasumise kohustus on võlgnikul kuni põhinõude täieliku tasumiseni, mille suurus juba ainuüksi ületab kogu võlgniku võimaliku sissetuleku suuruse. Võlgniku varad
2(6)
Tsiviilasi nr 2-10-55452 Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul puudub aruande koostamise seisuga vara. Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt on võlgniku ja tema abikaasa SV ühisomandisse kuni 07.07.2009 kuulunud alljärgnev kinnisvara:
3(6)
Tsiviilasi nr 2-10-55452 Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur ligi 6,8 miljoni krooni suurusi kohustusi, mille tagastamiseks võlgnikul vahendid ja sissetulekud puuduvad. Ajutine haldur ei ole seni tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse otseseks põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja kavatseb esitada kohustustest vabastamise avalduse, leiab ajutine haldur, et AV’i pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri töö aruandes on näidatud järgmiste tööülesannete täitmine: suhtlemine võlgnikuga; andmete kogumine registritest, pankadest jm isikutelt; dokumentatsiooniga tutvumine, analüüs, ajutise halduri aruande koostamine, kohtuistung - kokku 10,5 tundi, tunnitasuga 1 500 krooni, tehtud töö eest tasu summa kokku 15 750 krooni. Maire A palub kohtul määrata ajutise halduri tasuks 15 750 krooni ja kulude hüvitamiseks 1 800 krooni, lisaks käibemaks, kokku kulud 2 160 krooni. Arvestades võlgniku varalist seisu, on Maire A taotlenud tasu 6 200 krooni suuruses summas hüvitamist riigi vahenditest.
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
4(6)
Tsiviilasi nr 2-10-55452 PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et AV’i majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul ajutise halduri aruande koostamise seisuga sisuliselt puudub turuväärtust omav vara, võlgniku väitel tal sissetulekut ei ole, kohustusi on AV’il 6,8 miljoni krooni eest. Eeltoodu põhjal esineb AV’i pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna AV on 10.12.2010 esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, siis tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb AV’i pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Arvestades, et tulenevalt PankrS §-ist 23 lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning kuna võlgnikul realiseerimisväärtust omav vara pankroti väljakuulutamise hetkel puudub, leiab kohus, et võlgnikult väljamõistetavast ajutise halduri tasust tuleb 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu) hüvitada riigi vahenditest. Maire A on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AV’i pankrotihalduriks. Maire A tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama olemasoleva vara väärtuse, vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ning väljaselgitatud andmete alusel vara tagasi nõudma, samuti välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused. Koos maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisega tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu ning tulenevalt PankrS § 28 lg 1 teavitada sellest kohut, prokuröri või politseid kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Pankrotihalduril tuleb pankrotimenetluse kestel jälgida, et võlgnik tegeleks aktiivselt töö otsimisega ning asuks tööle. Kohus määrab AV’i võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise 21. jaanuaril 2011.a, algusega kell 11.00, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas (Tartu mnt 85, Tallinn) saalis nr
5(6)
Tsiviilasi nr 2-10-55452 PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgnikku AV’it ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja saali nr 1, 21. jaanuaril 2011.a, kell 11.00 võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.
Hannes Olev Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.