lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-55452/5

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 23.12.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-55452/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.12.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1798
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-10-55452

HARJU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hannes Olev

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2010, kell 10.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-55452

Tsiviilasi

AV’i avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

pankrotihaldur

võlgnik: AV (isikukood XXX, XXX); võlgniku lepinguline esindaja Riho V , isikukood XXX; ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Maire A (Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid ).

Kohtuistungi toimumise aeg

07.12.2010

esindajad, ajutine

RESOLUTSIOON

1.Kuulutada välja AV’i (isikukood XXX, XXX) pankrot.
2.Nimetada pankrotihalduriks vandeadvokaat Maire A (Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid ).
3.Välja mõista AV’ilt Maire A ’i kasuks ajutise halduri tasu 15 750 krooni, (viisteist tuhat seitsesada viiskümmend) krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5 197.50 krooni ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud). Väljamõistetud tasust hüvitada riigi vahenditest 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), milline summa tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda Maire A ’i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
4.Mõista välja AV’ilt Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid kasuks ajutise halduri bürookulud 2 160 krooni (sisaldab käibemaksu).
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
6.Võlgnikul AV’il (isikukood XXX) ilmuda võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 1, 21. jaanuaril 2011.a, algusega

1(6)

Tsiviilasi nr 2-10-55452 kell 11.00.

7.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 21. jaanuaril 2011.a, algusega kell 11.00, saal nr 1.
8.Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
10.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 9 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
11.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
12.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
13.Kohtumäärus saata menetlusosalistele, ajutisele pankrotihaldurile, Rahandusministeeriumile, Harju Maakohtu registriosakonnale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

08.11.2010 esitas AV Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 11.11.2010 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Maire A ’i. 06.12.2010 esitas Maire A ajutise halduri aruande. 10.12.2010 esitas ADkohustustest vabastamise avalduse.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

Ajutine haldur märgib, et pankrotiavalduse esitamise põhjustas võlgnikul lasuv kohustuse suurus, mida ta ei ole võimeline tasuma. AV andis külmutatud kala maaletoova ettevõtte AS ST(pankrotis) juhatajana ekslikult allkirja inglisekeelsele dokumendile, mis hilisemalt osutus isikliku garantii andmiseks. Võlgniku selgituse kohaselt on tema maksejõuetuse peamiseks põhjuseks Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-08-91446 25.06.2010 kohtuotsusega ICSA kasuks võlgnikult välja mõistetud põhivõlg summas 3 004 147,20 krooni ja viivis 413 580,76 krooni, kokku 3 417 727,90 krooni ning võlgniku kanda jäetud menetluskulud. Kohtuotsusest tulenev viiviste tasumise kohustus on võlgnikul kuni põhinõude täieliku tasumiseni, mille suurus juba ainuüksi ületab kogu võlgniku võimaliku sissetuleku suuruse. Võlgniku varad

2(6)

Tsiviilasi nr 2-10-55452 Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul puudub aruande koostamise seisuga vara. Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt on võlgniku ja tema abikaasa SV ühisomandisse kuni 07.07.2009 kuulunud alljärgnev kinnisvara:

1.registriossa nr XXX kantud korteriomand asukohaga Tallinn, XXX. Nimetatud kinnistu on koormatud alljärgnevate hüpoteekidega: - Hüpoteek summas 826 000,00 krooni AS Hansapank kasuks; - Hüpoteek summas 175 000,00 krooni AS Hansapank kasuks; - Kohtulik hüpoteek summas 1 000 000,00 krooni ICSA kasuks.
2.registriossa nr XXX kantud korteriomand asukohaga Tallinn, XXX. Nimetatud kinnistu on koormatud alljärgnevate hüpoteekidega: - Hüpoteek summas 1 190 000,00 krooni AS Hansapank kasuks; - Hüpoteek summas 1 600 000,00 krooni AS Hansapank kasuks. Maanteeameti andmetel on AV’i nimele liiklusregistris registreeritud sõidukid: - sõiduauto VAZ 2109, reg.märk XXX, ehitusaasta 1989.a.; - sõiduauto VAZ 2121, reg.märk XXX, ehitusaasta 1988.a.; - sõiduauto GAS 24-10, reg.märk XXX, ehitusaasta 1991.a.; - sõiduauto VAZ 21043, reg.märk XXX, ehitusaasta 1986.a. Ajutine haldur märgib, et sõidukite ehitusaastat arvesse võttes puudub neil arvestatav turuväärtus. Swedbank AS-is asuva arvelduskonto saldo on negatiivne: -210,00 krooni ja väärtpaberikontol on STAS (pankrotis, registrikood XXX) aktsiad väärtuses 400 000,00 krooni. AS-is SEB Pank asuva arvelduskonto saldo on 99,90 krooni. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis asuva arvelduskonto saldo on negatiivne: -2 534,26 krooni, samuti krediitkaardi konto: -202,62 krooni. Ajutine haldur märgib, et täiendavalt vajab selgitamist korterite võõrandamine abikaasale 2009. aastal ning et nendele tehingutele tuleks edaspidi koostöös laenuhalduritega tagasivõitmise mõttes anda hinnang, kuna koos omandiga on üle läinud ka hüpoteegid. Võlgniku kohustused Võlgnikul on ajutise halduri aruande kohaselt kohustusi kokku summas 6 835 618,49 krooni, s.h: - Swedbank AS (Käenduslepingud XXX) - 2 006 368,04 krooni; - AS Swedbank (laenuleping XXX) - 748 627,22 krooni; - Nordea Bank Finland Plc (arvelduslaenu leping XXX ja krediitkaardi võlgnevus) 72 663,07 krooni; - Muud kohustused võlausaldajate ees kokku summas 4 007 960,16: s.h: ICSA (tsiviilasi nr 2-08-91446) - 3 417 727,90 krooni ja Nordea Finance Estonia AS (tsiviilasi nr 2-1042706) - 590 232,26 krooni. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele.

3(6)

Tsiviilasi nr 2-10-55452 Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur ligi 6,8 miljoni krooni suurusi kohustusi, mille tagastamiseks võlgnikul vahendid ja sissetulekud puuduvad. Ajutine haldur ei ole seni tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse otseseks põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja kavatseb esitada kohustustest vabastamise avalduse, leiab ajutine haldur, et AV’i pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri töö aruandes on näidatud järgmiste tööülesannete täitmine: suhtlemine võlgnikuga; andmete kogumine registritest, pankadest jm isikutelt; dokumentatsiooniga tutvumine, analüüs, ajutise halduri aruande koostamine, kohtuistung - kokku 10,5 tundi, tunnitasuga 1 500 krooni, tehtud töö eest tasu summa kokku 15 750 krooni. Maire A palub kohtul määrata ajutise halduri tasuks 15 750 krooni ja kulude hüvitamiseks 1 800 krooni, lisaks käibemaks, kokku kulud 2 160 krooni. Arvestades võlgniku varalist seisu, on Maire A taotlenud tasu 6 200 krooni suuruses summas hüvitamist riigi vahenditest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

4(6)

Tsiviilasi nr 2-10-55452 PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et AV’i majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul ajutise halduri aruande koostamise seisuga sisuliselt puudub turuväärtust omav vara, võlgniku väitel tal sissetulekut ei ole, kohustusi on AV’il 6,8 miljoni krooni eest. Eeltoodu põhjal esineb AV’i pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna AV on 10.12.2010 esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, siis tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb AV’i pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Arvestades, et tulenevalt PankrS §-ist 23 lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning kuna võlgnikul realiseerimisväärtust omav vara pankroti väljakuulutamise hetkel puudub, leiab kohus, et võlgnikult väljamõistetavast ajutise halduri tasust tuleb 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu) hüvitada riigi vahenditest. Maire A on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AV’i pankrotihalduriks. Maire A tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama olemasoleva vara väärtuse, vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ning väljaselgitatud andmete alusel vara tagasi nõudma, samuti välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused. Koos maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisega tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu ning tulenevalt PankrS § 28 lg 1 teavitada sellest kohut, prokuröri või politseid kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Pankrotihalduril tuleb pankrotimenetluse kestel jälgida, et võlgnik tegeleks aktiivselt töö otsimisega ning asuks tööle. Kohus määrab AV’i võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise 21. jaanuaril 2011.a, algusega kell 11.00, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas (Tartu mnt 85, Tallinn) saalis nr

1.PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

5(6)

Tsiviilasi nr 2-10-55452 PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgnikku AV’it ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja saali nr 1, 21. jaanuaril 2011.a, kell 11.00 võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

Hannes Olev Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja