Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
29. september 2021, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-55452
Tsiviilasi
A. V. kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: A. V. (pankrotis, isikukood xxxx, registrijärgne aadress xxxx); Võlausaldajad: S AS, I SA, L AS.
esindajad
Lõpetada A. V. (pankrotis, isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Vabastada A. V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vabastada A. V. iseenda usaldusisiku kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 08.11.2010 esitas A. V. Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja 10.12.2010 kohustustest vabastamise avalduse. Harju Maakohus kuulutas 23.12.2010 määrusega välja A. V.i pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Maire Armi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 21.01.2011. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 29.04.2011. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 14.10.2013 määrusega. 08.05.2014 määrusega lõpetati A. V.i pankrotimenetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
09.06.2020 esitas võlgnik kohtule kohustustest vabastamise taotluse kuna möödus 5 aastat kohustustest vabastamise menetluse algusest. Kohus küsis võlausaldajalt seisukohta võlgniku kohustustest vabastamisel ning saatis neile ka info võlgniku ärakuulamise istungi kohta. L AS esitas 07.04.2021 seisukoha, milles toob välja, et olukorras, kus võlgnik ei ole kogu menetluse jooksul teinud väljamakseid võlausaldajatele ning on teeninud põhjendamatult töötasu, mis on madalam või samaväärne Eesti Vabariigis kehtestatud töötasu alammääraga, ei ole võlgnik PankrS sätestatud kohustusi menetluse vältel täitnud ning seetõttu ei ole põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamine. Kohus korraldas võlgniku ärakuulamiseks 23.09.2021 istungi, kuhu ilmus võlgnik. 27.09.2021 esitas võlgnik kohtule Tallinna kohtutäitur E. V.e otsuse täiteasjas nr xxxx, millest lähtuvalt lõpetas kohtutäitu täitemenetluse nimetatud täiteasjas sissenõudja L AS nõude osas seoses nõude täitmise aegumisega. Kohtutäitur jätkas täitemenetlust täiteasjas täitekulude ja põhitasu sissenõudmiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Käesolevaks ajaks on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle seitsme aasta, mistõttu otsustab kohus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kutsus võlgniku, usaldusisiku ja võlausaldajad kohtuistungile 23.09.2021. Istungile ilmus võlgnik. L AS on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Võlgniku poolt kohtule esitatud kohtutäituri otsusest nähtub, et kohtutäitur on lõpetanud täiteasjas täitemenetluse seoses sissenõudja L AS nõude täitmise aegumisega. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja
kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud oma tulusid ning vara või jätnud kohtule ja usaldusisikule andmata teavet oma sissetulekute või vara kohta. Võlgnik on kohtu hinnangul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning ei ole varjanud oma tulusid ning vara. Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohus möönab, et võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele nende nõuete rahuldamiseks ühtegi väljamakset. Kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul olnud võimalik teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Võlgnik on välja toonud, et tegeles konsultatsiooniteenusega Venemaale. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud võrrelda seejuures Venemaalt teenitud tulu suurust Eestis kehtiva palgatasemega, kuivõrd sissetulekute erinevus erinevates riikides ja ettevõtlussektorites on suur. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks võlgniku poolt võlausaldajate huvide süüline kahjustamine. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik on tulu teeninud väljaspool Eestit. Võlgnik on välja toonud ka, et Eestis kuulus võlgnikule T OÜ, kuid äriühingul oli raske tegutseda olukorras, kus pangad ei tahtud äriühingule arvelduskontot avada. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et A. M. on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, millest tulenevalt ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et A. V.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning A. V. tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega vabastab kohus võlgniku iseenda usaldusisiku kohustustest. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.