Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Avaldaja esitas 18.09.2006 WIPO rahvusvahelisele büroole taotluse rahvusvahelise kaubamärgi „SOYA“ registreerimiseks klassides 3, 9, 14, 18 ja 25. Kaubamärgile anti registreerimisnumber 909356 ning registreerimistaotlusega taotleti õiguskaitse laiendamist märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli alusel muuhulgas ka Eest Vabariigi territooriumile. Eesti patendiamet edastas 12.12.2009 WIPO-le esialgse kaubamärgi registreerimisest keeldumise teate, milles keelduti tähise registreerimisest kõigi kaupade suhtes klassis 3 ja osade kaupade suhtes klassis 25 KaMS § 9 lg 1 p 3 ja 4 alusel, menetluse käigus parandas patendiamet keeldumise alust ja märkis selleks KaMS § 9 lg 1 p 2 ja 3. Samuti vastandas patendiamet varasema ühenduse kaubamärgi „SOJA“ (ÜKM nr 005271838) rahvusvahelisele kaubamärgile õiguskaitse saavutamiseks klassi 9 kuuluvate kaupade „andmetöötluse vahendid ja arvutid“ osas KaMS § 10 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. Menetluse käigus patendiametis loobus avaldaja tähise kaitsmisest klassi 3 kuuluvate kaupade ja klassi 9 kuuluvate kaupade „andmetöötluse vahendid ja arvutid“ osas ja esitas ka sellekohase nõusoleku patendiametile, patendiamet nõustus registreerima tähise klassis 25 kaupade „vööd, peapaelad ja klambrid“. Patendiamet väljastas 14.01.2009 kaubamärgi osalise registreerimise ja osalise registreerimisest keeldumise otsuse nr 7/R200700170, millega patendiamet tegi otsuse registreerida kaubamärk klassides nr 9, 14, 18 ja 25 ning keeldumise otsuse osade kaupade kohta klassis 25 põhjusel, et tähis viitab kauba liigile ja valmistusviisile, sest sojaoa koostisega rõivaid toodavad ja müüvad erinevad firmad üle maailma, tuginedes KaMS § 9 lg 1 p 2 ja 3.. Avaldaja esitas patendiameti keeldumise otsusele kaebuse tööstusomandi apellatsioonikomisjonile (TOAK), mis jättis oma 26.02.2010 otsusega nr 1188-o kaebuse rahuldamata. Avaldaja leiab, et TOAK otsuse tegemisel rikuti oluliselt menetlusnorme. TÕAS § 46 lubab kaebust parandada ja täiendada. Kaebaja esitas oma lõplikud seisukohad 04.01.2010 milles piiras avaldaja oma kaupade loetelu klassis 25 märkides, et soovib kaitset kaupadele, mis ei sisaldaja sojauba või sojatooteid. Avaldaja ei väljendanud oma soovi küll selgesõnaliselt, kuid tema seisukohtadest võib selgelt aru saada, et avaldaja soovib oma nõuet menetleda lähtudes uuest õiguskaitse ulatusest. TOAK on sellest ka aru saanud, märkides seda oma otsuses. TOAK asub seisukohale, et loetelu muutmine ei ole komisjonis kaebuse menetlemisel lubatud. Avaldaja õigus kaupade loetelu piirata tuleneb KaMS § 44 lg 3 ja samuti rahvusvahelise kaubamärgi puhul Madridi protokolli artikkel 9 bis p III. Avaldaja leiab, et TOAK oleks pidanud kaebuse läbivaatamisel lähtuma piiratud kaupade loetelust ja sellega oleks ära langenud. Otsus läheb vastuollu ka varasema TOAK-i menetluspraktikaga. TOAK on haldusorgan ja menetlusnormi rikkumine haldusmenetluses toob kaasa haldusakti tühisuse vaid siis, kui selline rikkumine võis viia asja ebaõige lahendamiseni. Sama põhimõte on sätestatud TsMS § 631 lg 1. 2 (5)

TOAK on kohaldanud vääralt ka materiaalõigust. Registreerimisest keeldumine puudutas klassis 25 peaasjalikult kaupu nagu rõivad ja peakatted. Avaldaja arvates puuduvad õiguskaitset välistavad asjaolud. Avaldaja ei ole nõus patendiameti seisukohaga, et tähis „SOYA“ seostub tarbijale soja sisaldavate toodetega, tulenevalt sõna inglise keelsest vastest. Tegemist on laiatarbekaupadega ja asjaolu, et tähis annab infot toote koostise kohta, ei pruugi tähendada, et tähis on kirjeldav. Sõnaga „soja“ ja „Sojauba“ seostub Eesti tarbijale eelkõige toiduaine, mille ei ole kokkupuudet klassis 25 nimetatud kaupadega. Patendiameti näited kirjeldavuse ja eristusvõime puudumise kohta on pärit enamasti välismaistest, eelkõige USA ja Kanada internetilehtedelt, mis ei tõenda, et eesti tavatarbija jaoks puudub tähisel eristusvõime. Eesti tavatarbija ei ole teadlik soja oa kiu kasutusvõimalustest tekstiilitööstuses. Tähisel „SOYA“ on mitu tähendust. See võib assotsieeruda slaavipärase naisenimega Zoja. Patendiameti ja TOAK-i varasem praktika näitab, et kirjeldavale tähisele, kui see on mitmetähenduslik, omistatakse õiguskaitse. KaMS § 16 sätestab, et avaldaja ei saa takistada teisi isikuid kasutamast kaupade või teenuste kirjeldamisel tähist „soja“. Avaldaja pärisoluriigis on tähis saanud õiguskaitse ka klassis 25. Pariisi konventsiooni artikkel 6 quinquies sätestab, et avaldajal on õigus oma kaubamärk kaitsta nii nagu see on pärsiolu riigis registreeritud. Päritoluriigi õiguskaitsega sarnase õiguskaitse andmise nõude sätestab ka EL direktiiv 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. EL aluspõhimõtetest lähtuvalt tuleb tagada avaldaja tähisele samasugune õiguskaitse nagu Saksamaal, keelduda võib üksnes teisele isikule kuuluva varasema õiguse tõttu.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

TOAK leiab, et avaldaja ei ole teinud patendiametile taotlust klassis 25 esitatud kaupade loetelu muuta vaid ainult viidanud sellele võimalusele TOAK-ile esitatud seisukohtades. Loetelu muutmiseks tuleb teha vastavasisuline avaldus KaMS § 44 lg 3 järgi patendiametile menetluse käigus. TOAK-i poolt hinnatakse patendimetis läbi viidud menetluse seaduslikkust, kuid ei viida läbi menetlust ennast. TOAK saab lähtuda üksnes asjaoludest, mis olid patendiameti otsuse vastuvõtmise aluseks. Tähise registreerimine klassis 25 nimetatud kaupadele viitab üheselt kaupade valmistamiseks kasutatud materjalile, sest nii rõivad kui ka peakatted võivad olla toodetud sojakiust. Seega on tähis kirjeldav ega erista ühe tootja kaupu teise tootja kaupadest. TOAK-i varasema menetluspraktika on seotud konkreetsete kaubamärkidega ega saa olla kaebuse rahuldamise aluseks. Avaldaja ei ole varasemalt viidanud telle quelle põhimõttele, kuid selle kasutamine ei ole absoluutne. Pariisi konventsiooni artikkel 6 quinquies võimaldab keelduda tähise registreerimisest eristusvõime puudumise tõttu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avaldaja ja puudutatud isiku seisukohtadega ning kohtule esitatud tõenditega, leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus võtab esmalt seisukoha TOAK-i otsuse õiguspärasuse suhtes ja seejärel õiguskaitse saamist välistavate asjaolude puudumise tuvastamise nõudes. Kohus kontrollib hagita menetluses TOAK otsuse õiguspärasust üksnes menetlusnormide kohaldamise osas vastavalt TÕAS § 63 lg 1 sätetele. 3 (5)

TÕAS § 46 lg 2 sätestab, et tööstusomandi seadustes sätestatud juhtudel võib taotleja või omanik piirata õiguskaitse ulatust ja nõuda kaebuse või vaidlustusavalduse menetlemist, lähtudes uuest õiguskaitse ulatusest. KaMS § 44 lg 3 sätestab, et taotleja võib piirata taotluses sisalduvat kaupade ja teenuste loetelu. Piiramine jõustub avalduse Patendiametisse saabumise kuupäeval. Kohus asub seisukohale, et iseenesest on võimalik olukord, kus kaebuse TOAK-is läbivaatamise ajal piirab kaebaja oma kaupade ja teenuste loetelu ja sel juhul on TOAK kohustatud kaebuse läbi vaatama juba piiratud kaupade ja teenuste loetelu alusel. Kohtu arvates on selleks vajalik TÕAS § 46 lg 2 järgi materiaalõiguses sätestatud sellekohane võimalus, mis KaMS § 44 lg 3 on olemas ning teiseks on vajalik vastavasisulise avalduse esitamine patendiametile. Kaubamärgi registreerimise menetlus toimub KaMS § 34 lg 1 järgi patendiametis. Seega tuleb ka kõik registreerimismenetlus puudutavad avaldused ja taotlused esitada patendiametile. TOAK vaatab TÕAS § 39 lg 1 p 1 alusel läbi kaebuseid patendiameti otsustele kuid ei tee ise otsuseid kaubamärgi registreerimise kohta. TOAK ei saa esimesena seisukohta võtta sest see ei ole registreerimisotsust tegev organ vaid üksnes registreerimisotsuse õiguspärasust hindav organ. KaMS ei anna võimalust TOAK-il läbi viia kaubamärgi registreerimiseks vajalikke toiminguid, seda saab teha üksnes patendiamet. TOAK saab kontrollida PA otsuste õiguspärasust otsuse tegemise ajal olemas olnud asjaolude pinnalt. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et avaldaja ei ole patendiametile KaMS § 44 lg 3 nimetatud taotlust esitanud. Kohus asub seisukohale, et TAK ei ole rikkunud oluliselt menetlusnorme, kuna TÕAS § 46 lg 2 sätestatud eeldused ei olnud avaldaja poolt täidetud. KaMS § 9 lg 1 p 2 sätestab, et õiguskaitset ei saa tähis, millel puudub eristusvõime, kaasa arvatud üksik stiliseerimata täht, üksik stiliseerimata arv või üksik värv ning KaMS § 9 lg 1 p 3 sätestab, et õiguskaitset ei saa tähis, mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud. Pariisi konventsiooni art 6 quinquies ei välista absoluutsete keeldumiste aluste kasutamist ja registreerimisest keeldumist eristusvõime puudumise tõttu. Näiteks võib sõnaline kaubamärk olla võõras keeleruumis eristusvõimeline, kuid oma keeleruumis tähistada kauba või teenuse liiki, kvaliteeti jne. Kohus peab vajalikuks märkida, et iseenesest asjaolu, et avaldaja ei ole menetluse käigus välja toonud telle quelle põhimõtet kaubamärgi õiguskaitse alusena, ei tähenda seda, et TOAK ei saaks seda argumenti arvesse võtta. Tegemist on õiguse kohaldamisega mitte faktilise asjaoluga. Nii kohus kui ka TOAK kui kohustuslik kohtueelne organ kohaldavad õigust omal algatusel ega ole seotud poolte argumentidega. Samas on see iseenesestmõistetav, et avaldaja toob välja ka õiguslikud argumendid, millele ta oma kaebuses või avalduses tugineb. Kohtule esitatud patendiameti keeldumise otsusest nähtub, et amet on oma otsuses tuginenud asjaolule, et sojakiust valmistatud rõivaesemeid toodavad lisaks avaldajale ka teised tootjad. Tegemist on kauba liiki ja valmistusmaterjali näitava tähisega. Kohtus möönab, et vaidlusaluse tähise puhul on tegemist inglisekeelse sõnaga, kuid ei nõustu avaldaja väitega, et sõna on Eesti tarbijale tundmatu. Soja on, eelkõige muidugi toiduainetes, laialdaselt kasutatav koostisosa, mida Eestis ei kasvatata ja seetõttu on kasutusel imporditud sojatooted, mis on tähistatud mh ka inglisekeelsete selgitustega koostisainete kohta. 4 (5)

Inglisekeelse sõna „SOYA“ seostamine üksnes toiduainega sõnaraamatu selgituste põhjal ei ole mõistlik. Sõnaraamat annab piiratud hulga sõnaseletusi. Asjas ei ole oluline, kas avaldaja tooted on ka tegelikkuses toodetud sojakiust või kui suur on sojakiu sisaldus tekstiilides. Kohtule esitatud avaldaja enda poolt valitud tõenditest nähtub, et sojakiudu tarvitatakse tekstiili tootmises ja rõivaste valmistamiseks, selliseid tooteid on võimalik Eesti turul osta, järelikult saab öelda, et ka keskmine tarbija on teadlik soja kasutusvõimalusest tekstiilitööstuses. Kohus leiab, et eeltoodust nähtub, et soja on rõivaste ja tekstiilide tootmisel kasutatav materjal ja seega esineb alus kaubamärgi registreerimisest keeldumiseks KaMS § 9 lg 1 p 2 j 3 alusel. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 järgi jätta avaldaja kanda. Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.