2-10-33884
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. detsember 2010. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-33884
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi Taavo Vaikma vastu kahju hüvitamise nõudes summas 3495 krooni
Tsiviilasja hind
3495 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Haigekassa, registrikood 74000091, asukoht Lembitu 10 Tallinn 10114 Hageja lepinguline esindaja Eesti Haigekassa Pärnu osakonna jurist Pille Tael, asukoht Lai 14 Pärnu 80010, e-post [email protected] Kostja Taavo Vaikma, isikukood *, elukoht *
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
2-10-33884 mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, menetluse käik Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond tegi Eesti Haigekassale (edaspidi hageja) 19.01.2006. a päringu kannatanu R. R. T. ravikulude olemasolu ja suuruse kohta kriminaalasjas nr 05257000405, millele hageja vastas 19.01.2006. a kirjaga. Nimetatud kriminaalasjas kannatanu R. R. T. ravikuludega seoses esitati hagejale SA Läänemaa Haigla raviarve osutatud teenuse eest summas 426 krooni, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla raviarve summas 20 383,60 krooni ja arve summas 160 krooni. Kokku kahju 20 969,60 krooni. Lääne Ringkonnaprokuratuur lõpetas nimetatud kriminaalasjas menetluse 31.08.2006. a O. S., 30.8.2006. a S. K., 01.09.2006. a T. V. ja M. V. ning 08.09.2006. a Taavo Vaikma (edaspidi kostja) suhtes kahtlustuses KarS § 263 p 1, 4 järgi seoses tervisekahjustuse tekitamisega R. R. T. suhtes. Hageja saatis teo koos toimepannud isikutele kui solidaarvõlgnikel S. K.le, M. V.le, T. V.le, O. S.le ja kostjale tähitud kirjaga ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. Hageja ja kostja sõlmisid 29.11.2006. a kokkuleppe ravikulude katteks 4193,90 krooni tasumise kohta. Ettepaneku saamise järel tasus S. K. 01.12.2006 a kogu kahjusummast (20 969,60 krooni) 4193,95 krooni, O. S. tasus kokkuleppe alusel ositi makstes kokku 4193,95 krooni, M. V. tasus kokkuleppe alusel ositi makstes kokku 4193,70 krooni ja T. V. on kokkuleppe alusel ositi makstes tasunud kokku 4893 krooni. Kostja ei ole hagi esitamise hetkeni kahju hüvitama asunud. Kokku on hüvitamata hageja poolt kantud kahjust 3495 krooni, mis on kostjaga sõlmitud kokkuleppest väiksem summa teiste solidaarvõlgnike poolt tasutud suuremate maksete tõttu. 13.07.2010. a esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja vastu tervisekahjustuste tekitamisega kahju hüvitamise nõudes summas 3495 krooni /tlk 4-22/. 05.08.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostja emale allkirja vastu üle antud 09.09.2010. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
2-10-33884 välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 13.07.2010. a kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole kohtule määratud tähtaja jooksul vastanud /tlk 6/. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja tervisekahjustuste tekitamisega tekitatud kahju hüvitamist summas 3495 krooni. Hageja on kohtule esitanud: Lääne Politseiprefektuuri 19.01.2006. a järelepärimise ravikulude kohta hagejale kriminaalasjas nr 05257000405 /tlk 8/; hageja 19.01.2006. a vastuse päringule, mille kohaselt on hageja kahju kokku 20 969,60 krooni /tlk 9/; Lääne Ringkonnaprokuratuuri 08.09.2006. a kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Taavo Vaikma suhtes kriminaalasjas nr 05257000405 /tlk 10-11/; Läänemaa Haigla SA raviteenuste arve seeria CQ nr 6468 summas 426 krooni /tlk 12/; SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla raviteenuste arve seeria VI nr 498056 summas 20 383,60 krooni /tlk 13-14/; SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla raviteenuste arve seeria VI nr 495216 summas 160 krooni /tlk 15/; hageja poolt 31.10.2006. a kostjale saadetud ettepanek kahju vabatahtliku hüvitamise kohta /tlk 16-17/; hageja poolt 29.11.2006. a koos kaaskirjaga kostjale edastatud kokkuleppe ravikulude tasumiseks osade kaupa kogusummas 4193,90 krooni /tlk 18-19/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 25 lg 1 järgi on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 26 lg 1 alusel on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Taavo Vaikma'lt hageja Eesti Haigekassa kasuks välja mõista 3495 krooni.
2-10-33884 Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.