Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(5)

Tsiviilasi nr 2-10-51438 Teadaanded.

ASJAOLUD

18.10.2010 esitas KVHarju Maakohtule enda pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 05.11.2010 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Toomas S . 29.11.2010 esitas Toomas S ajutise halduri aruande. 30.11.2010 kohtuistungil esitas KV kohustustest vabastamise avalduse ja teatas, et nõustub ajutise halduri aruandega.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

Võlgniku andmed: KV- isikukood XXX, elukoht XXX; kesk-eriharidus; töökoht AS O B E , pakendaja; võlgniku lähikondne ühise majapidamise kaudu RH; alaealine laps CH, sünd XXX. Võlgniku varad Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku arvelduskontodel Swedbank AS’is ja AS’is SEB Pank vastavalt 12.11.2010 ja 15.11.2010 seisuga kokku 5 870 krooni; kogumispensionikontol Swedbank AS’is osakud väärtuses 17 786.77 krooni. 29.11.2010 esitatud täiendavas vastuses ajutise halduri teabenõudele on võlgnik teatanud, et seisuga 29.11.2010 on konto jäägid Swedbank AS’is ja AS’is SEB Pank vastavalt miinus 105 124.60 ja miinus 170 065.69 krooni. Võlgniku kohustused

2(5)

Tsiviilasi nr 2-10-51438 Võlgnikul on ajutise halduri päringutele saadud vastuste andmetel krediidiasutustele võlgu vähemalt 231 217.50 krooni ulatuses, võlgniku andmetel on tal põhivõlgadest tulenevaid kohustusi kokku summas 372 109.46 krooni, millele lisanduvad viivised. Suuremateks võlausaldajateks on ajutise halduri aruande järgi Bigbank AS – tarbijakrediidilepingust tulenev võlakohustus 126 376.29 krooni ja Swedbank AS – laenulepingust tulenev võlakohustus 104 841.21 krooni. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Aruande koostamise ajal saadav võlgniku sissetulek on väiksem kui sissetuleku osa, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku töötuks jäämist, mille tõttu võlgnikul 2009.a sissetulekud puudusid, laenud kulusid jooksvateks kuludeks. Ajutine haldur märgib, et võlgnik ei ole objektiivselt hinnanud enda igapäevaste tulude/kulude suurust ning seeläbi oma kohustuste nõuetekohase täitmise reaalseid võimalusi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja aruande koostamise ajaks ei ole võlgnik esitanud kohustustest vabastamise avaldust, leiab ajutine haldur, et KV pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri töö aruandes on näidatud järgmiste tööülesannete täitmine: - võlgniku pankrotiavalduse materjalidega tutvumine ja seisukoha ning tegevusplaani kujundamine – 1 tund; - järelpäringute esitamine – 2,5 tundi; - ajutise halduri toimiku koostamine – 1,5 tundi; - kogutud dokumentide ja andmete analüüs – 1,5 tundi; - ajutise halduri aruande koostamine – 4 tundi; - informatsiooni kogumine telefoni teel – 0,3 tundi; - kohtuistungil viibimine – 1 tund. Ajutise halduri tasu kokku 16 520 krooni (11,8 tundi x 1 400 krooni). Ajutine haldur on menetluse käigus tuvastanud, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik tasuda ajutise halduri tasu ning on seetõttu taotlenud tasu 6 200 krooni suuruses summas hüvitamist riigi vahenditest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

3(5)

Tsiviilasi nr 2-10-51438 mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et KV majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku saadav sissetulek on väiksem kui sissetuleku osa, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet ning kulub võlgniku ja alaealise lapse jooksvateks kulutusteks, muu vara puudub. Kohustusi on KV vähemalt 372 109.46 krooni eest. Eeltoodu põhjal esineb KV pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks. Kuna 30.11.2010 kohtuistungil esitas KV kohustustest vabastamise avalduse ja ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, siis tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, leiab kohus, et KV pankrot tuleb välja kuulutada. Toomas S on andnud nõusoleku enda nimetamiseks KV pankrotihalduriks. Toomas Stuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik, vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu nõuet summas 16 520 krooni tuleb tunnustada. Ajutine haldur on menetluse käigus tuvastanud, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik tasuda ajutise halduri tasu ja on seetõttu taotlenud tasu 6 200 krooni suuruses summas hüvitamist riigi vahenditest. Kohus leiab, et tunnustatud ajutise halduri tasu nõudest tuleb hüvitada riigi vahenditest 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu), milline summa tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda Toomas S arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-10-51438 Kohus määrab KV võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise 17. detsembril 2010.a, algusega kell 11.00, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas (Tartu mnt 85, Tallinn) saalis nr

Hannes Olev Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.