Ärakiri
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-10-7657
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.detsember 2010, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
AS SEB Pank hagi D. K. vastu võlgnevuse 8 669,09 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 7 052,94 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Hageja:
AS SEB Pank ( RK 10004252)
Hageja esindaja:
V. N. ( volikirja alusel) e-post: xxx
Kostja:
D. K. ( IK xxx, viimane teadaolev elukoht; xxx)
Resolutsioon
kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 1000 ( üks tuhat) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.
Viru Maakohtu menetluses on SEB Pank AS hagi D. K. vastu võlgnevuse ja viiviste summas 8 669,09 krooni nõudes. Avalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja „ Magnet „ krediitkaardi lepingu. Lepingu kohaselt sai kostja kasutada arvelduskrediiti summas 10 000 krooni. Lepingu tingimuste järgi kohustus kostja tasuma intressi 16 % aastas krediidilimiidi kasutatud osalt iga kuu 14 kuupäeval. Kostja ei ole kaardilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Lepingu täitmisel tekkisid kostjal maksehäired kuna kaardikontoga seotud arvelduskontol ei olnud piisavalt vahendeid, et kohustusi nõuetekohaselt täita. 12.02.2010.a. seisuga võlgneb kostja hagejale 8 669,09 krooni, millest 7 052,94 krooni moodustab tasumata laenu põhiosa, 521,18 krooni tähtaegselt tasumata intress, 1 094,97 krooni krediidi tagasimaksega viivitamisel arvestatud viivis. Teenustasuna on registreeritud hageja poolt kantud menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses summas 750 krooni. Hageja palub asi lahendada tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks.
Maakohus saatis korduvalt 19.02.2010, 19.03.2010, 14.05.2010, 28.06.2010 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduse andmetel elab kostja aadressil xxx. Ida Politseiprefektuuri 14.09.2010 teate kohaselt ei ela kostja aadressidel; xxx, ega xxx, vaid lähedaste sõnul viibib välismaal. Hageja esindaja andmetel on kostja viibimiskoht teadmata. Seoses sellega, et kostja D. K. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 04.oktoobril 2010.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on
põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 8 669,09 krooni.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on hagiavalduses esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse esitamiselt 750.- krooni, hagiavalduse esitamiselt 1800.- krooni ja kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 100.- krooni, kokku 2 650.- krooni. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks riigilõiv 2 650.- krooni. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 750 krooni. Viru Maakohtu 09. veebruari 2010 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kohtumäärus jõustus 09. veebruaril 2010a. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 16. veebruaril 2010.a. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte.
Kuna hagi on esitatud 16. veebruari 2010, vähem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-09-24023 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 750 krooni riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud alljärgnevalt: välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 2650 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 2 650 (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1800 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 750 krooni, ametlikud teadaanded avaldamise riigilõiv 100 krooni). Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtunik
/allkiri/
E. Kool
Ärakiri õige Kantselei juhataja
Õ. Bamberg
Kohtuotsus jõustus 01. veebruaril 2011.a. Kantselei juhataja
Õ. Bamberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.