Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks 1(5)

2-08-63965 või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja väited Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05. septembril 2006 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale sideteenust. EMT Esindused AS ja kostja sõlmisid 05. septembril 2006 järelmaksuga müügilepingu, mille alusel EMT Esindused AS müüs kostjale sidevahendi Motorola L6. EMT Esindused AS loovutas nõude 30. novembril 2006 hagejale. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr V06093506871, B06093517869, V06103801917 kokku summas 3967,85 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja tasumata põhivõlgnevus summas 3898,62 krooni, mis ei sisalda arvetel kajastatud viivist. Hageja on arvestanud viivist 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on arvestanud viivist iga tasumata arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 09. septembrini 2008. Hageja on huvitatud kostjalt viivise summas 3422,62 krooni väljamõistmisest. Kostja kohustus hüvitama hagejale kõik võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutused. Kostja kohustus tasuma hageja hinnakirja järgse sissenõudetasu summas 475,00 krooni. Tingimuste punkti 4.1.13 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Tingimuste punkti 3.2.1 kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st vastavalt punktile 3.2.2 tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja ja kostja leppisid tingimuste punktis 5.12 kokku viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 5.9 kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 7796,24 krooni, millest põhinõue moodustab 3898,62 krooni ja kõrvalnõue 3897,62 krooni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 3898,62 krooni ja kõrvalnõue summas 3 897,62 krooni ning mõista kostjalt välja menetluskulud. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: liitumisleping (t.l.-30,31); järelmaksuga müügileping (t.l.-32-34); võlanõue (t.l.-35); arved (t.l.-36-38); nõuete loovutamise leping lisadega (t.l.-39-42); teenuste üldtingimused (t.l.-43-52); teenuste hinnakiri (t.l.-53,54). Kostja vastus Vastuses hagiavaldusele teatas kostja, et tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja nõustus tasuma hagejale võlgnevust summas vähemalt 100 krooni kuus, kuna kostja kasvatada on alaealine laps. Kostja vastu on esitatud ka teisi hagisid ning kostja vajab ka raha elamiseks. 2(5)

2-08-63965 Kostja oma väidete kinnitamiseks kohtule tõendeid ei esitanud. Pooled taotlesid asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuistungile pooled ei ilmunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõue summas 3898,62 krooni ja kõrvalnõue summas 3 897,62 krooni. Kostja tunnistab hagi ja võlgnevuse ning viiviste osas vastuväiteid ei esita. Kohus tuvastas, et pooled ei vaidle hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaolude üle, kostja praktiliselt võtab hagi õigeks. Kostja soovib vaid ajatada võlgnevuse tasumist viisil, et kostja maksaks hagejale viimase poolt nõutud summad osamaksetena 100 krooni kuus. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingule (t.l.-30,31) on hageja ja kostja kokku leppinud, et hageja võimaldab kostjale mobiilside teenust „ERA pakett (GSM)“. Kostjale on eraldatud mobiiltelefoni SIM kaart ja telefoninumber, leping on tähtajatu, sõlmitud 05. septembril 2006. Kohus loeb tõendatuks, et hageja ja kostja sõlmisid 05. septembril 2006 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale sideteenust. Vastavalt EMT Esindused AS ja kostja vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingule (t.l.-32-34) müüs EMT Esindused AS kostjale mobiiltelefoni Motorola L6 hinnaga 2100 krooni. Lepingu p 1.1.kohaselt kohustus kostja tasuma ostuhinna osamaksetena iga kuu 175 krooni alates septembrist 2006 kuni august 2007 (12 kuud). Vastavalt nõuete loovutamise lepingule koos lisadega (t.l.-3942) loovutas EMT Esindused AS mobiiltelefoni müügilepingust tuleneva nõude kostja vastu summas 2100 krooni hagejale. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (t.l.-43-52) punkti 3.2.1. kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st vastavalt punktile 3.2.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved nr V06093506871, B06093517869, V06103801917 (t.l.-36-38) sideteenuse ja mobiiltelefoni järelmaksu tasumiseks vastavalt teenuste hinnakirjale (t.l.-53,54) kokku summas 3967,85 krooni, viimase arve tasumise tähtaeg 13. november 2006. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 3898,62 krooni. Kostja kohustus tasuma hageja hinnakirja järgse sissenõudetasu summas 475,00 krooni. Tingimuste punkti 4.1.13 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. Kostja lepingute ja võlgnevuse ning sissenõude tasu osas vastuväiteid ega tõendeid ei esitanud. Kohus loeb tõendatuks, et kostja võlgneb hagejale 3898,62 krooni sideteenuse tasu ja mobiiltelefoni järelmaksu kokku 3898,62 krooni ja sissenõudetasu summas 475,00 krooni.

3(5)

2-08-63965 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja lg 3, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt VÕS § 82 lg 1 ja lg 7, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Lähtuvalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3898,62 krooni ja sissenõudetasu 475 krooni. Hageja ja kostja leppisid tingimuste punktis 5.12 kokku viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 5.9 kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Hageja on arvestanud viivist 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on arvestanud viivist iga tasumata arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 09. septembrini 2008. Hageja nimetas viiviste summaks 3422,62 krooni. Kostja viiviste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja poolt arvestatud viiviste summa 3422,62 krooni on tõendatud. VÕS § 101 lg 6 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lähtuvalt VÕS § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 3422,62 krooni. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3898,62 krooni, sissenõudetasu 475 krooni ja viivis põhinõudelt 3422,62 krooni, kokku 7796,24 krooni. Kostja esitas vastuväite, et nõustub tasuma hagejale võlgnevust summas vähemalt 100 krooni kuus. Hageja ei nõustunud kostja ettepanekuga ja leidis, et mõistlik on sõlmida kompromiss makseperioodiga 12 kuud osamaksega 832 krooni kuus. Pooled kompromissi ei saavutanud. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. /---/.

4(5)

2-08-63965 Kohus leiab, et kostja taotlus ei ole põhjendatud. Kostja võlgnevus hagejale on kokku 7796,24 krooni ning 100 krooniste osamaksetena kuluks kostjal kohtuotsuse täitmiseks 78 kuud (kuus ja pool aastat), mis on selgelt hagejale kahjustav ning ei vasta heale tavale. Kostja põhjenduste kohaselt on tema kasvatada alaealine laps, kostjal on veel võlgnevusi ja ta vajab elamiseks raha. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et kohtuotsuse sundtäitmisel on võimalik kõiki neid asjaolusid arvestada ning täitemenetluses on ette nähtud minimaalne summa, mis peab kostjale peale nõuete rahuldamist igakuiselt kätte jääma. Seega on kostjale ja tema ülalpeetavale tagatud elatusvahendid ka kohtuotsuse sundtäitmisel. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise ajatamine ei ole põhjendatud, kuna liigselt rikuks hageja huve. Kostja õiguste kaitse on võimalik ka täitemenetluses. Hagihind Hagi on esitatud rahalises nõudes. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. /---/. Lähtuvalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Hagihind on seega määratud rahalise põhinõude suurusega, s.o 3898,62 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.