2-10-21930
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
30.november 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-21930
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
100 000 krooni OÜ Võru Autoaed hagi S. K. vastu vallasasja tagastamise nõudes. hageja OÜ Võru Autoaed, registrikood xxxxxxxx, asukoht Tallinna mnt 40 Võru; kostja S. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registri kohaselt xxxxxxxx xx-x xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx.
rahuldada OÜ Võru Autoaed hagi S. K. vastu. Välja nõuda S. K. ebaseaduslikust valdusest OÜ-le Võru Autoaed kuuluv sõiduk Mercedes-Benz ML 270 cdi (VIN kood: WDC1631131A378528, registrinumbriga 969 AYX) ja kohustada S. K. sõiduk Mercedes-Benz ML 270 cdi, reg nr 969 AYX tagastama OÜ Võru Autoaed müügiplatsile Võrus Tartu mnt 40 samas seisukorras nagu kostjale sõiduki üleandmisel. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus OÜ Võru Autoaed menetluskulud jätta S. K. kanda. Välja mõista S. K. OÜ Võru Autoaed kasuks menetluskulu 11 800 (üksteist tuhat kaheksasada) krooni. Edasikaebamise kord OÜ Võru Autoaed võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. S. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile
vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 20-23), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 24.septembril 2010 (tl 34). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.juunil 2009 kapitalirendi lepingu, mille alusel müüs hageja kostjale sõiduauto Mercedes-Benz ML 270 cdi, reg nr 969 AYX. Sõiduki hinnaks oli 139 000 krooni. Sellest 52 000 krooni tasus kostja koheselt sisemaksuks. Maksumuse jäägi 87 000 krooni tasumiseks vormistati maksegraafik igakuise maksega 17 400 krooni. Sõiduki andis hageja kostjale üle samal päeval. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. Pooled olid kokkuleppinud viivisemääras 1 % päevas tasumata osamakselt. 23.11.2009 saatis hageja kostjale kirjaliku teatise võlasaldo kohta, nõudes selle tasumist. Seoses mittetasumisega teatas hageja, et lõpetab lepingu ühepoolselt, nõudes sõiduki tagastamist hiljemalt 28.11.2009. Nõutud tähtajaks kostja ei tasunud võlgnevust osaliseltki. Hageja seisukohalt oli leping kostjale üles öeldud 26.11.2009 lepingu p 14.1.6 alusel. Kostja sõidukit ei tagastanud. Sõiduki valdamise aluseks oli pooltevaheline rendileping. Sõidukit kostja tagastada ei taha vaatamata hageja selgitustele, et tal puudub selle valdamiseks seaduslik alus ja sõiduk on ARK registrist
ajutiselt kustutatud. Lähtuvalt lepingu p 14.3 on pooled kokkuleppinud, et sõiduki tagastamisel ei kuulu tema poolt seni tasutud maksed tagastamisele. Neil asjaoludel nõuab OÜ Võru Autoaed hagis S. K. vastu välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest sõiduk Mercedes-Benz ML 270 cdi, VIN kood: WDC1631131A378528, reg nr 969 AYX kohustusega see kostjal tuua Võrru Tartu mnt 40 hageja müügiplastile samas seisukorras nagu temale sõiduki üleandmisel. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates AÕS §dele 34 lg 1; 35 lg 2, VÕS §-dele 76 lg 1; 101 lg 1 p 1. AÕS §-de 34 lg 2; 35 lg 2; 80, millede kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest hagejale kuuluv sõiduk Mercedes-Benz ML 270 cdi, VIN kood: WDC1631131A378528, reg nr 969 AYX ja kohustada kostjat sõiduk Mercedes-Benz ML 270 cdi, reg nr 969 AYX tagastama OÜ Võru Autoaed müügiplatsile Võrus Tartu mnt 40 samas seisukorras nagu kostjale sõiduki üleandmisel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 10 000 krooni ja õigusabikulud summas 1 800 krooni. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 5, 10). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 10 000 krooni.
Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 1 800 krooni on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt S. K. välja mõista OÜ Võru Autoaed kasuks menetluskulu 11 800 krooni.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.