L. A. kaebus kohtutäitur Andrei Kreki (Krek) 17.08.2010. a otsuse peale
Menetlusosalised ja nende
Kaebuse esitaja (täitemenetluses võlgnik): L. A. (IK xxx; elukoht: xxx)
esindajad
Kohtutäitur: Andrei Krek (büroo asukoht: Puškini 14, Narva 20308) [email protected] Puudutatud isik (täitemenetluses sissenõudja): A. A. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Puudutatud isiku esindaja: G.. I. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta L. A. kaebus kohtutäitur Andrei Kreki 17.08.2010. a otsuse peale rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
L. A. menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohtutäitur Andrei Kreki menetluskulud peab hüvitama L. A..
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest.
I Kohtumäärus ja täitemenetlus
1.Viru Maakohtu 03.11.2008. a kohtumäärusega (tsiviilasja nr 2-07-29638) kinnitati A. A. (hageja) ja L. A. (kostja) kompromiss, mille järgi kostja on kohustatud üle andma värava võtmed hagejale dublikaadi tegemiseks viivitamatult pärast kohtumääruse jõustumist, mis tuleb 3 päeva möödudes tagastada kostjale; kostja on kohustatud hoiduma takistamast hagejat värava kasutamisel; kompromissi lahutamatuks osaks on kinnistu asendi plaan, kus näidatakse ära poolte kokkuleppel kostja sõiduauto parkimise koht kinnistu territooriumil.
2.A. A. esitas 16.07.2010. a Narva kohtutäitur Andrei Krekile täitmisavalduse, milles palub pöörata täitmisele kohtumäärus nõude sisuga: kohustada L. A.t hoiduma takistamast sissenõudjat värava kasutamisel.
3.22.07.2010. a saatis kohtutäitur võlgnikule täitmisteate ja kohtutäituri tasu (kokku 2 940 krooni) väljamõistmise otsuse.
4.02.08.2010. a esitas L. A. kohtutäiturile kaebuse, milles taotles täiteasja lõpetamist põhjendustel, et ta on kohtumääruse täitnud – 10.11.2008. a andis sissenõudja seaduslikule esindajale üle värava võtmed, hoidub takistamast värava kasutamist.
5.17.08.2010. a tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduse kohaselt on kohtutäitur kohustatud alustama täitemenetlust, kui sissenõudja on esitanud täitmisavalduse ja täitedokumendi (TMS § 23 lg 1). Sissenõudja poolt esitatud fotodest nähtub, et täitmisavalduse esitamise hetkel (16.07.2010. a) oli sissesõit õue raskendatud.
6.13.09.2010. a esitas L. A. kohtutäiturile kaebuse, milles taotles kohtutäituri 17.08.2010. a otsuse tühistamist, täitemenetluse lõpetamist ja kohtutäituri tasu väljamõistmist põhjendamatu täitmisavalduse esitanud sissenõudjalt. Kaebuse kohaselt ei ole puude olemasolu õues takistuseks sissenõudja elukaaslase värava kasutamisel.
7.Kohtutäitur jättis L. A. 13.09.2010. a esitatud kaebuse läbi vaatamata põhjendusel, et kohtutäituri otsuse peale saab esitada kaebuse kohtusse ning kohtutäitur pole pädev lahendama kaebust, mis on esitatud kohtutäituri otsuse peale kaebuse läbivaatamise kohta. II Kaebus kohtutäituri otsuse peale
8.L. A. esitas 15.09.2010. a kohtule kaebuse (tl 1-2) kohtutäituri 17.08.2010. a otsuse peale TMS § 218 alusel. Kaebuses taotleb kaebuse esitaja tühistada kohtutäituri otsus (ekslikult märgitud 22.07.2010. a otsus).
9.Kaebuse põhjenduse kohaselt: - on võlgnik esitanud kohtutäiturile sissenõudja esindaja poolt antud allkirja, et võlgnik on sissenõudja seaduslikule esindajale värava võtme andnud; õues värava kõrval on võlgnikule kuuluvad puupakud, kuid nende olemasolu ei ole takistanud nii võlgniku kui sissenõudja seadusliku esindaja elukaaslase auto sissesõitu (väravast krundile). Kohtutäitur ei andnud eelnimetatud argumentidele mingit hinnangut. Kui isegi puupakud oleks takistanud õue
sissesõitu, võinuks igaüks (L. A., tema abikaasa, G. I. või tema elukaaslane) puid eemale nihutada. III Kohtutäituri vastus
10.Kohtutäitur esitas 04.11.2010. a kirjaliku vastuse, milles ta palub jätta kaebus rahuldamata (tl 31). Kohtutäitur esitas alljärgnevad vastuväited. - täitemenetlus on alustatud Viru Maakohtu 03.11.2008. a kohtumääruse ja 16.07.2010. täitmisavalduse alusel, nõude sisuks on võlgniku kohustamine takistamast värava kasutamist; - sissenõudja seadusliku esindaja poolt esitatud 16.07.2010. a tehtud fotost on näha, et sissesõiduteel on loobitud puupakud, mis takistavad oletatavasti õue sissesõitu; - kaebuse läbivaatamisel kinnitas võlgnik, et puupakud kuuluvad temale, koheselt peale täitmisteate kättesaamist (28.07.2010. a) olid puupakud edasi lükatud (kõrvale nihutatud); - kohtutäituril puudus alus keelduda täitemenetlust algatamast (TMS § 7 lg 1), kohtutäituri ametitoiming on tasuline (KTS § 28 lg 1, § 30 lg 1 ja lg 2). IV Kohtumääruse põhjendused
11.Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Asja materjalidest nähtub, et kohtumäärusega (tsiviilasja nr 2-07-29638) kinnitati A. A. (hageja) ja L. A. (kostja) kompromiss, mille järgi kostja on kohustatud üle andma värava võtmed hagejale dublikaadi tegemiseks viivitamatult pärast kohtumääruse jõustumist, mis tuleb 3 päeva möödudes tagastada kostjale; kostja on kohustatud hoiduma takistamast hagejat värava kasutamisel; kompromissi lahutamatuks osaks on kinnistu asendi plaan, kus näidatakse ära poolte kokkuleppel kostja sõiduauto parkimise koht kinnistu territooriumil. Kompromissist tuleneb, et L. A. kohustus hagejale üle andma sissesõiduvärava võtmed dublikaadi tegemiseks ning kohustus edaspidi hoiduma takistamast hagejat värava kasutamisel.
13.Kohtumäärusest tuleneb, et hageja oli esitanud kohtule valduse kaitse hagi (kinnistu kasutamise takistamise kõrvaldamise kohustamise nõue). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 44 lg 1 kohaselt valduse rikkumisel on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist.
14.Täitmisteatest tuleneb, et täitmisele esitati kohtumäärus osas, mis puudutab takistuste tegemisest hoidumist värava kasutamisel. 16.07.2010. a tehtud fotol (tl 32) on selgesti nähtav, et puupakud asuvad osaliselt värava ees (ulatudes ligikaudu kahepoolse värava keskele), mis ilmselgelt takistab autoga väravast sisse ja välja sõita.
15.TMS § 2 lg 1 p 1 järgi on jõustunud kohtumäärus täitedokument. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt kohtutäitur pidanuks mitte algatama täitemenetluse. TMS § 23 lg 1 kohaselt kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse alusel.
16.Täitmisteatest tuleneb, et kohtutäitur tegi võlgnikule ettepaneku täita täitedokument vabatahtlikult 10 päeva jooksul ning kohtutäituri vastusest tuleneb, et 28.07.2010. võlgnik kõrvaldas rikkumise ehk vabastas värava esise puupakkudest.
17.Kohus märgib kaebuse esitajale, et ükski kaebuses märgitud põhjendus ei anna alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Kohus märgib, et TMS § 183 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik ei täida kohustust teatud toimingust hoiduda, võib kohtutäitur teha kohtule sissenõudja avalduse alusel ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Samuti ei tulene seadusest, et juhul, kui kohustatud isik (isik, kes on kohustatud hoiduma valduse rikkumisest) rikub kohustust, vabaneb ta täitemenetlusest põhjendusel, et rikkumise võiks samahästi kõrvaldada õigustatud isik (sissenõudja).
18.KTS § 28 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline. Kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas (KTS) seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt on kohtutäituri põhitasu 2 200 krooni, millele lisandub käibemaks 440 krooni, kokku 2 640 krooni. KTS § 30 lg 2 kohaselt täitemenetluses tasub menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 31 lg 1 sätestab, et kohtutäitur teeb tasu, sealhulgas ettemaksu, sissenõudmiseks otsuse. KTS § 32 lg 2 sätestab, et mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. KTS § 36 lg 1 p 7 ja lg 2 kohaselt kohtutäituri põhitasu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja 7 nimetatud toimingu eest on 2 200 krooni. KTS § 32 lg 3 järgi kohtutäituri tasule lisandub käibemaks. Seega on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult tasu.
19.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
V Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt peab kohtutäituri menetluskulud kandma avaldaja, mis on kohtu hinnangul põhjendamatu kaebuse esitamise asjaolusid arvestades õiglane. Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.