Aktiva Finance Group osaühingu hagi M O vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
12 343.89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479); hageja lepinguline esindaja K U (Julianuse Õigusbüroo osaühing, e-post xxx); kostja M O (isikukood xxx).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi kostja M O (isikukood xxx) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt M O (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 4611.98 eurot, intress 551.76 eurot ja viivis 6,90% aastas sissenõutavaks muutunud põhiosalt 4611.98 eurolt alates tagaseljaotsuse jõustumisest.
3.Mõista kostjalt M O (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 3220.74 eurot ja intress 69.25 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtaeg
4.Mõista kostjalt M O (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast 6,90% aastas.
5.Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi M O (isikukood xxx) vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479) palub mõista välja põhivõla 1793.64 eurot, haldustasu 7.60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1648.82 eurot.
6.Jätta menetluskulud 28% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kanda ja 72% ulatuses M O (isikukood xxx) kanda.
7.Mõista kostjalt M O (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 72% ulatuses, s.o summas 864 eurot.
8.Mõista kostjalt M O (isikukood xxx) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
9.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr xxx, viitenumbriga xxx.
10.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord 2
2-25-19568 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 3
2-25-19568 TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Aktiva Finance Group osaühing (OÜ) esitas 17.11.2025 hagiavalduse M O vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 9626.36 eurot, intress 393.36 eurot, haldustasu 7.60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1648.82 eurot, viivised alates 18.11.2025 kuni põhinõude summas 9626.36 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 6.9% aastas, riigilõiv 840 eurot, õigusabikulud 507 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx vahel 07.11.2021 sõlmitud autolaenu leping nr xxx. Laenusumma 11 000 eurot maksti teenuselepingu nr xxx kohaselt xxxle. 16.10.2022 sõlmisid pooled kokkulepe autolaenu lepingu nr xxx muutmiseks ning lepingu numbriks sai xxx. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles xxx lepingu 25.05.2023 üles. xxx loovutas 29.05.2023 kostja vastased nõuded hagejale. Harju Maakohus võttis 02.03.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks. Menetlusdokumendid on kostjale toimetatud kätte TsMS § 314 1 lg 1-3 alusel e-posti teel 13.03.2026. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 09.03.2026 esitas hageja vastuse kohtunõudele koos nõude ümberarvestusega. Lepingu nr xxx alusel sai kostja laenu summas 11 000 eurot ning on kogusummas nimetatud lepingu alusel tagastanud 2458.50 eurot. Hageja arvestab kogu tagasi makstud summa tasutuks põhivõlgnevuse eest. Seega oli kostja põhivõlgnevus enne lepingu nr xxx sõlmimist 8541.50 eurot (11 000 – 2458.50). Hageja koostab ümberarvestuse arvestusega, et kostja põhivõlgnevus oli lepingut nr xxx sõlmides 8541.50 eurot. Kostja on tasunud lepingu nr xxx alusel esialgsele võlausaldajale 345.72 eurot ja hagejale on kostja teinud maksed summas 508.02 eurot. Hagejale tehtud maksetest 50 eurot arvestab hageja menetluskulude katteks tulenevalt VÕS § 1132 lg-le 2 ja VÕS § 415 lg-le 2.
4
2-25-19568 Ümberarvestuse kohaselt ei oleks kostja ja esialgse võlausaldaja vahelise lepingu nr xxx ülesütlemine kehtiv. Seega palub hageja alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 15.07.2023 kuni 15.02.2026 kokku summas 5017.70 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 4471.96 eurot ja intressivõlgnevusest summas 1545.74 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivis 6,90% aastas sissenõutavaks muutunud põhiosalt 5017.70 eurot tulenevalt lepingust nr xxx. Hageja palub alternatiivselt ka välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast alljärgnevalt ning viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1 lausele iga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt, osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast. Hagiavalduse lahendamine
3.Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);
5.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. 5
2-25-19568 Hagiavalduse kohaselt on lepingu sõlmimisel kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohtu hinnangul ei võimalda krediidiandja kogutud teave teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
6.Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Lepingu nr xxx alusel sai kostja laenu summas 11 000 eurot ning on kogusummas nimetatud lepingu alusel tagastanud 2458.50 eurot. Hageja arvestab kogu tagasi makstud summa tasutuks põhivõlgnevuse eest. Seega oli kostja põhivõlgnevus enne lepingu nr xxx sõlmimist 8541.50 eurot (11 000 – 2458.50). Hageja koostab ümberarvestuse arvestusega, et kostja põhivõlgnevus oli lepingut nr xxx sõlmides 8541.50 eurot. Kostja on tasunud lepingu nr xxx alusel esialgsele võlausaldajale 345.72 eurot ja hagejale on kostja teinud maksed summas 508.02 eurot. Hagejale tehtud maksetest 50 eurot arvestab hageja menetluskulude katteks tulenevalt VÕS § 1132 lg-le 2 ja VÕS § 415 lg-le 2. Seega palub hageja alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 15.07.2023 kuni 15.02.2026 kokku summas 5017.70 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 4471.96 eurot ja intressivõlgnevusest summas 1545.74 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivis 6,90% aastas sissenõutavaks muutunud põhiosalt 5017.70 eurot tulenevalt lepingust nr xxx. Hageja palub alternatiivselt ka välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast alljärgnevalt ning viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1 lausele iga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt, osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast. Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus põhjendatud. Kohus märgib aga, et hageja on ekslikult märkinud intressi võlaks 1545.74 eurot. Kohtule esitatud ümberarvestuse tabeli kohaselt on perioodil 15.07.2023 - 15.02.2026 intressi suuruseks 545.74 eurot, mitte 1545.74 eurot.
7.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja toob välja, et ümberarvestuse kohaselt ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, seega esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on 6
2-25-19568 alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates 2023. aastast täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuotsuse koostamise seisuga on põhivõlg muutunud sissenõutavaks summas 4611.98 eurot ja intress 551.76 eurot (periood 15.07.2023 kuni 15.03.2026). Tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 3220.74 eurot ja intress 69.25 eurot (15.04.2026-15.02.2028).
8.Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid, sh haldustasu. Kuna põhivõlg ei ole muutunud täielikult sissenõutavaks, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue. Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 403 4 lg 7 teises lauses sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 4034 lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23-147731, p 40). Hageja nõuab hagiavalduses viivist põhivõla summalt alates lepingu ülesütlemisest 26.05.2023 kuni põhinõude summas 9626.36 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 6,90% aastas. Nõude ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt lepingus kokkulepitud määras 6,90% aastas. Lisaks nõuab hageja viivist tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa maksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast. Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Võttes aga arvesse, et lepingus kokkulepitud viivisemäär on väiksem kui seadusjärgne viivis, siis loeb kohus põhjendatuks lepingujärgse viivisemäära 6,90% aastas. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja nõuab viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlalt, kuid ei too välja, mis kuupäevast alates ta viivist nõuab. Hagiavalduses nõuab hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, kuid kohus on tuvastanud, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud. Koos nõude ümberarvestusega hageja uut viivisearvestust ei esitanud. Eelneva alusel peab kohus põhjendatuks arvestada viivist 6,90% aastas sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 4611.98 eurolt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni põhivõla täitmiseni. Põhjendatud on ka hageja viivise nõue tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast 6,90% aastas.
9.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 4611.98 eurot ja intress 551.76 eurot, viivis 6,90% aastas sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 4611.98 eurolt alates tagaseljaotsuse jõustumisest ning tulevikus sissenõutavaks 7
2-25-19568 muutuv põhivõlg 3220.74 eurot ja intress 69.25 eurot perioodil 15.04.2026-15.02.2028 ning viivis 6,90% aastas tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 1793.64 eurot, haldustasu 7.60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1648.82 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Hageja nõude suurus kokku oli 11 676.14 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja 8453.73 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 72%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 28% ulatuses hageja kanda ning 72% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 840 eurot ja õigusabikulu summas 507 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 840 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märgib, et on käibemaksukohustuslane ja ka hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 3 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (3 x 120) 360 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (840 + 360) 1200 eurot, millest kostja kanda jääb 72% ehk 864 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 8
2-25-19568 TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx.