Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS kehtiva redatsiooni § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS kehtiva redaktsiooni § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud ja avaldus 30.07.2010.a. esitas OÜ AG juhatuse liige avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. 26.08.2010. a kõrvaldas võlgnik avalduses puudused. Avalduse kohaselt võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 14.09.2010.a nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Oliver E . Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 340 000 krooni, teadaolev vara puudub. Majandustegevus puudub. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. PankrS § 28 lg 1 kohaselt kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib olla maksejõuetuse põhjustanud pankrotikuritegu, kuna juhatus ei ole taganud äriühingu dokumentide ja varade säilimist. Võlgniku viimase 2007. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2007.a. seisuga varasid kogusummas 1 232 742 krooni (raha ja pangakontod 939 382 kr, nõuded ja ettemaksed 218 416 kr, materiaalne põhivara 74 944 kr), kuid varade edasise saatuse kohta puuduvad dokumendid. Seega jääb selgusetuks kas vara on kasutatud võlgniku või kellegi kolmanda isiku huvides. Võlgniku tegevuses võivad esineda KarS § 3811 sätestatud kuriteo (raamatupidamise kohustuse rikkumine) ja KarS § 384 lg 1 sätestatud kuriteo (maksejõuetuse põhjustamine) koosseisule vastavad tunnused. Kohtu hinnangul on AG endised juhatuse liikmed EV ja AK on rikkunud Äriseadustiku § 183 ja 187 sätestatud kohustusi. ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Seega äriühingu juhatuse liige peab olema hoolas, 2(4)

otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Nõutava hoolsuse all ei mõelda mitte keskmise inimese tavapärast hoolsust, vaid kõrgemat standardit – hoolsust, mida ilmutaks a) mõistlik inimene; b) taolises ametis; c) sarnastel tingimustel. VÕS § 104 lg 4 järgi raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku endised juhatuse liikmed EV ja AK on rikkunud äriseadustiku § 183 ja 187 lg 1 sätestatud kohustusi tahtlikult, kuna ei ole taganud äriühingu dokumentide ja vara säilimist, samuti ei ole peetud raamatupidamist kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatuga. Endiste juhatuse liikmete tegevus on viinud äriühingu pankrotistumiseni ning kahjustanud ühtlasi võlausaldajate huve. Võlgniku endised juhatuse liikmed on jätnud täitmata ka PankrS § 85 lg 3 sätestatud kohustused. Ajutine haldur on ajutises menetluses tuvastanud, et OÜ-l AG oli seisuga 31.12.2007. a varasid summas 1 232 743 krooni. Vahetult enne osa võõrandamist MMK on 11.03.2009. a võõrandatud sõidukid Audi A8 sedaan (reg märk XXX) ja kaubik Mercedes-Benz Vito 108D (reg märk XXX) SZ. Endised juhatuse liikmed ajutisele haldurile äriühingu varade ega 11.03.2009. a tehingu asjaolude, samuti tehingust saadud rahaliste vahendite kohta mingit teavet ei andnud. Kohtu hinnangul annab eeltoodu alust arvata, et OÜ AG on muutunud maksejõuetuks äriühingu endise juhtkonna teadliku tegevuse tulemusena ja ajutisele haldurile äriühingu dokumentide mitteesitamine võib olla seotud äriühingu endiste juhtide sooviga seda varjata. Äriühingu endiste juhatuse liikmete tegevus vastab ka KarS §§ 3811 ja 384 lg 1 sätestatud teo tunnustele. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta ei saa haldur dokumentide puudumise tõttu pädevat hinnangut anda. Tagasivõitmise võimalused võivad esineda märtsis 2009.a. müüdud kahe sõiduki osas. Samuti puuduvad andmed võlgnikul olnud raha kasutamise kohta. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul likviidne vara puudub. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 15 600 krooni ja kulutuste hüvitiseks 1 220 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, 3(4)

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust ning lähtuvalt PankrS § 23 lg 4 kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu 15 600 krooni ja kulutuste hüvitis 1 220 krooni ajutise pankrotihalduri Oliver Ei kasuks. Kuna võlgnikul vara puudub, tuleb tasu summas 6 200 krooni, hüvitada riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku olemasolev dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule MMK.

Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.