Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

OÜ Aktiva Finants esitas 01. märtsil 2010 hagiavalduse E. T.`e vastu 9 107.06 krooni võlgnevuse, 1 250 krooni riigilõivu ja 2 500 krooni menetluskulude nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt oli AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 29.03.2004 sõlmitud mobiiltelefoniteenuste osutamise leping 10274803. seisuga 01.09.2004 moodustas kostja võlgnevus hageja ees 4 554.03 krooni, millele lisandub viivis 13 668.92 krooni. hageja vähendab viivisenõuet 4 553.03 kroonini. Hageja esitas 26.12.2007 Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis jäeti 06.01.2010 määrusega rahuldamata. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 9 107.06 krooni, viivis 0,15% võlgnetavalt summalt päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni, menetluskulud 3 750 krooni (millest 250 krooni on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest, 1 000 krooni riigilõiv hagiavalduse esitamise eest, õigusabikulud 2 500 krooni); viivis menetluskuludelt alates menetluskulude kohta tehtud lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis 04. märtsil 2010, 08. aprillil 2010 ja 27. mail 2010 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduse kohaselt elab kostja aadressil Salu 13-8, Kohtla-Järve. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja aadressil Vahe 8-17, Jõhvi. Kostjale korduvalt saadetud hagimaterjalid on kohtule tagastatud märkega: „kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“. Ida Prefektuuri 06.05.2010 teate kohaselt elab kostja aadressil Salu 13-8, Kohtla-Järve. Maksu- ja Tolliameti väljatrüki kohaselt kostja ei tööta. Seoses sellega, et kostja E. T.`tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 21. juunil 2010.a. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

Hagiavalduses taotles hageja esindaja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 9 107.06 krooni, samuti kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest viivis 0,15% võlgnetavalt summalt päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni,

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad hagimenetluse kulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 250 krooni. Tartu Maakohtu määrus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise kohta on tehtud 06. jaanuaril 2010, hageja on selle samal päeval ka kätte saanud. Taru Maakohtu 06.01.2010 määrus on jõustunud 06. jaanuaril 2010. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse

rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 01. märtsil 2010, s.o rohkem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluste lõpetamise määruste kättetoimetamisest hagejale, siis ei saa maksekäsu kiirmenetluse kulusid lugeda tsiviilasja nr 2-10-9919 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 250 krooni riigilõivu väljamõistmise osas tuleb jätta rahuldamata. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 1 000 krooni ja kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 100 krooni, kokku 1 100 krooni ning õigusabikulud 2 500 krooni, kokku 3 600 krooni. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 3 600 krooni ja viivis menetluskuludelt 2 600 krooni alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulud – riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 1 000 krooni, riigilõiv kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 100 krooni ja õigusabikulud 2 500 krooni, kokku 3 600 krooni Riigilõivu 250 krooni väljamõistmise osas jätta hageja taotlus rahuldamata. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.