Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-10-50826
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. november 2010. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
Swedbank AS hagi I.T.i vastu võlgnevuse 3203,49 krooni ja lisanduva viivise nõudes.
Hagihind
2 953 krooni
Menetlusosalised
Hageja:
Swedbank AS ( RK 10060701)
Hageja esindaja:
Silva Kark ( volikirja alusel) e-post: [email protected]
Kostja:
I.T. ( IK xxx, elukoht; xxx)
Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Viru Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi I.T.i vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, sõlmisid 13.11.2007 hageja ja kostja tudengikaardi ja arvelduskrediidi lepingu, mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 5 000 krooni kostja arvelduskontol. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud. 23.03.2010 esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse ja menetluskulude väljamõistmiseks. 02.10.2010 jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud kätte toimetada. 14.10.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 3203,49 krooni millest põhiosa on 2 953 krooni, intress 65,15 krooni ajavahemiku 15.12.2009 kuni 01.01.201 eest ja põhiosa viivis 185,34 krooni perioodil 01.01.2010 kuni 14.10.2010 eest. Kohtule 02.11.2010. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi nõuet ja võtab hagi õigeks ( tl 20).
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kohtule 02.11.2010. a esitatud vastuses hagi õigeks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 394 lg 2 p 2, TsMS § 440 lg 1; § 444 lg 1.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja I.T.. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1750 krooni.
Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 750 krooni. Viru Maakohtu 02. oktoobri 2010 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kohtumäärus jõustus 02. oktoobril 2010. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 14.oktoobril 2010. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 14. oktoobril 2010, s.o vähem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-10-13552 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 750 krooni riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud alljärgnevalt: välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 1 750 krooni ja viivis menetluskuludelt ( 1750 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 1 750 krooni (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 750 krooni), samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (1750 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega juhindudes TsMS § 440 lg 1.
Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.