Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Tõlk Dmitri Iljinski Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-10-16446 Tsiviilasi Irina Tšiži hagi Alla Chizhi vastu kaasomandi lõpetamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Irina Tšiž, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxx xx-xx, hageja esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova, kostja Alla Chizh, sünd xx.xx.xxxx, elukoht xxxxx-xxxxxxxxx, xxxxxxxxxx xx-xx, xxxxxxx, xxxxxxx x/x-x Kohtuistungi toimumise aeg 03.11.2010 Resolutsioon Lõpetada menetlus Irina Tšiži hagis Alla Chizhi vastu kaasomandi lõpetamiseks. Kinnitada Irina Tšiži ja Alla Chizhi vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: Tunnistada Irina Tšiži omandiõigust Alla Chizhile kuulunud 1⁄2 mõttelisele osale kinnistule xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx, katastriüksuse tunnus: xxxxx:xxx:xxxx, registriosa nr xxxxxxx. Irina Tšiž ja Alla Chizh on kokku leppinud Alla Chizhile kuulunud 1⁄2 mõttelise osa kinnistu xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx, katastriüksuse tunnus: xxxxx:xxx:xxxx, registriosa nr xxxxxxx, omandiõiguse üleminekus Irina Tšižile. Teha kinnistusraamatusse registriossa nr xxxxxxx muudatus: Irina Tšiž ja Alla Chizh käsitlevad käesolevat kokkulepet asjaõiguslepinguna Asjaõigusseaduse § 120 tähenduses, s.o Irina Tšiži palvel ja Alla Chizhi nõusolekul kanda kinnistu,
kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx, aadressiga xxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, ainuomanikuks Irina Tšiž. Kohustada Alla Chizhi andma üle 1⁄2 mõttelise osa kinnistu valdus Irina Tšižile 2 päeva jooksul, arvates kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Irina Tšiži tasuma Alla Chizhile 97 500.- krooni, arveldusarve nr xxxxxxxxxxxx Swedbank AS, 2 päeva jooksul, alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooled loobuvad edasikaebeõigusest. Tagastada Eesti Vabariigil Irina Tšižile, arveldusarve nr xxxxxxxxxxxx, 4250.- krooni riigilõivu. Õigusbüroo Ante OÜ tasus 07.04.2010 riigilõivu 8500.- krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx, viitenumber xxxxxxxxxx. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Poolte kaasomandis on kinnistu. Kostja sai kinnistul asuva hoone kaasomanikuks xx.xx.xxxx sõlmitud kinnisasja mõttelise osa kinkelepingu tulemusel, millega hageja kinkis poole temale kuuluvast kinnistul asuva hoone osas kostjale. Hiljem erastati hoone juurde maad. Kinnistusraamatu kanne poolte kaasomanikena sissekandmise kohta on kinnistusraamatusse sisse kantud 22.01.2007. Vaidlusalust kinnistut kasutab ainult hageja, kostja külastab kinnistut kahel-kolmel korral aastas, viibides seal korraga üksnes kuni ühe tunni vältel. Vaatamata sellele, et kostjal on kinnistule vaba juurdepääs, kostja külastab kinnistut vaid siis, kui seal viibib hageja selleks, et elada hageja peal välja oma isiklikku viha tema vastu. Vajadusel võib hageja tõendada seda asjaolu tunnistajate ütlustega kohtus. Hageja on üksinda kandnud erinevaid kulutusi, et kinnistut ja sellel asuvaid ehitisi korras hoida ja säilitada. Kostja ei ole nimetatud ehitiste säilitamiseks või parendamiseks mingisuguseid kulutusi teinud, v.a tasunud maamaksu pooles ulatuses. Samas on viimasel ajal tekkinud kaasomani9ke vahel olulisi lahkarvamusi nii kinnistu hooldamist puudutavates kui ka muudes kinnistut mittepuudutavates küsimustes: kostja helistab hagejale tööle, laimab teda kolleegide, alluvate ja sõprade ees ning esitab põhjendamatuid pretensioone. Lahkarvamuste tulemusena ei soovi hageja enam jätkata kaasomandit ning omada kostjaga juriidilist seost kinnistu kaudu. Siiski soovib hageja märkida, et tema jaoks omab kinnistu sentimentaalset ja seetõttu erilist väärtust, kuna kinnistul paiknevad hageja isa poolt, kellega tal olid lähedased suhted, väljaehitatud ehitised, hageja poeg on veetnud kinnistul oma lapsepõlve ning hageja ja tema lähedased on juba pika aja vältel pidanud ülal ja hoolitsenud kinnistu ja sellel asuvate ehitiste eest. Seetõttu hageja primaarseks sooviks on jätta kinnistu enda omandisse. 2009.a suvel pöördus kostja hageja poole ettepanekuga müüa kinnistu ning jagada müügist saadav tulu poolte vahel. Ostja olevat leitud, kes oleks nõus maksma kinnistu eest kokku 300 000.- kr. Kui hageja võttis lepingulise esindaja kaudu kostjaga ühendust, vastas viimane väga umbmääraselt ega soovinud tutvustada allakirjutanule ei ostjat ega maaklerit, kes väidetavalt ostja leidis. Lahkarvamuste lahendamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks
leidis hageja omalt poolt ostja, kes oli hagejaga seotud isikuks. Selleks, et säilitada kinnistut perekonnale oli hageja nimetatud ostja kaasabil valmis ostma mõlemad kaasomandi osad hinnaga 320 000.- kr ning saatis kostjale ettepaneku kinnistu müügilepingu sõlmimiseks koos lepingi projektida. Kostja vastas ettepanekule eitavalt ega nõustunud oma osa kinnistust müüma. Seejärel tegi hageja kostjale ettepaneku osta välja kostjale kuuluva mõttelise osa hinnaga 240 000.- kr. Kuna kostja pole huvitatud kaasomandi lõpetamisest ja otsib omal arusaamatul moel hagejaga kontakti, selleks et elada välja oma viha, lükkas kostja selle ettepaneku tagasi ja tänase hetke seisuga hageja pakkumine ei ole enam jõus. Seejuures ei ole hagejal õnnestunud seni korraldada mistahes konstruktiivset dialoogi kostjaga, sest kostjal ilmselt lihtsalt puudub huvi kaasomandit lõpetada. Kuna kostja väljub suhtluses hagejaga alatihti viisakuse piiridest, siis selline olukord on hageja jaoks lihtsalt väljakannatamatu, mistõttu hageja soovib kaasomandi lõpetamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub AÕS §-de 76 lg 1; 77 lg 1; 77 lg 2 alusel lõpetada kaasomand jagamise teel selliselt, et jätta kinnistu, reg.nr xxxxxxx, xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx hageja ainuomandisse; kohustada hagejat tasuma kostjale kompensatsiooni 75 000.- kr; alternatiivnõudena kohustada hagejat maksma kostjale kompensatsiooni kinnistu turuväärtuses vastavalt kaasomandi suurusele. Pooled sõlmisid kompromissi. Maakohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hagejale kuulub tagastamisele 50% riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, kuna pooled sõlmisid kokkuleppe. Hageja on teinud kohtule vastava taotluse.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.