Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 06.10.2010 võlgniku avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt kandis võlgnik vabaduskaotuslikku karistust 03.09.2008 kuni 21.07.2009 ja see tekitas raskused enne seda perioodi võetud laenukohustuste täitmisel. Peale vabanemist on töö leidmine osutunud võimatuks. Võlgnik on ajutiselt käinud tööotsingutel ka Lis ja väga lühiajaliselt on seal tööd pakutud. Pöördunud on vähemalt 5-e agentuuri. Võlad on avalduse kohaselt suurusjärgus ca 250 000 krooni, varaks on kaasomandis olev korter, kus võlgnik koos alaealise lapsega elab. Võlgnik kinnitab istungil, et ajutise halduri aruandes esitatud andmed võlgade ja varade kohta on õiged ning et võlgnik on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Ajutise halduri aruanne Iseenda pankroti väljakuulutamiseks pankrotiavalduse esitanud J B on pedagoogilise haridusega naine, ent erialasel tööl ei ole ta viimastel aastatel töötanud ning erialast tööd leida ei ole J Bl võimalik, kuna tulenevalt 12.03.2009 kriminaalasjas nr 1-09-528 Viru Maakohtus tehtud otsusest mõisteti J B süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lõike 2 punktide 1 ja 2 järgi ning karistati teda nelja-aastase vangistusega, millest KarS § 73 lõigete 1 ja 2 alusel kuulus koheselt kandmisele üksteist kuud vangistust ning ülejäänud kolme aasta ja ühe kuu vangistuse kandmisest vabastati J B tingimisi viieaastase katseajaga, lugedes katseaja alguseks 12.03.2009. Tulenevalt kriminaalasjas nr 1-09-528 tehtud kohtuotsusest on J B’l praegu katseaeg kriminaalasjas. Võlgnikul on neli last: N B, sündinud xxxx, J B, sündinud xxxx, A B, sündinud xxxx, A B, sündinud xxxx. Võlgnikust eraldi iseseisvalt elab vanim poeg N, kes võlgniku sõnul on võimalust mööda võlgnikku toetanud, näiteks tasunud võlgniku korteri kommunaalmakseid ajal, mil võlgnik ise kinnipidamiskohas viibis. A B on alaealine, seega võlgniku ülalpeetav perekonnaseaduse tähenduses. Ai isa ei osale ei kasvatamisel ega ülalpidamisel, isa ei ole kantud ka sünniakti ning tema viibimiskoht ei ole võlgnikule teada, mistõttu ülalpidamise nõudmine oleks keerukas – alustada tuleks isaduse tuvastamisest, mis aga inimese asukohta teadmata ei oleks lihtne. Lisaks Aile elavad koos võlgnikuga xxxx asuvas korteris ka tütar A, kellele kuulub 1⁄2 korteri kaasomandist ning poeg J B. Ka J B on makseraskustes ning on esitanud kohtule pankrotiavalduse. Võlgnikule ja tema tütrele A võrdsetes osades kuuluv korter on koormatud hüpoteekidega kokku summas 520 000 krooni, korter on tagatiseks J B poolt Hansapangast võetud laenule. Korter, kus neljakesi elatakse, on 3-toaline ja üldpinnaga 63,50 m2. Võlgnik on töötu. Ajutises menetluses on kaardistanud ajutine haldur võlgniku tegevuse pankrotiavalduse esitamisele eelnenud viiel aastal. 2005. aastal oli J B füüsilisest isikust ettevõtja, pakkudes massaažiteenust. Maksu- ja Tolliametile esitatud tuludeklaratsiooni kohaselt ei olnud äri kuigi tulus: aastal 2005 on deklaratsiooni järgi saanud võlgnik 20 000 krooni ettevõtlusega seotud toetust ja muid tulusid 4 200 krooni, kulutustena on deklareeritud põhivara soetus 20 000 krooni ja ettevõtluse tulult makstud sotsiaalmaks 693 krooni. Aastal 2006 on võlgnik deklareerinud teenuste osutamisest saadud tulu summas 11 450 krooni, samas deklareerinud põhivara soetuse maksumusega 20 175 krooni, kulutused soetatud kaupadele ja teenustele summas 1 914 krooni ja ettevõtluses tasutud sotsiaalmaksu summas

5 544 krooni. Aasta 2006 lõppes deklaratsiooni järgi füüsilisest isikust ettevõtja J B (ärinimi xxxx, tegutsemisaadress xxxx) jaoks kahjumiga summas -16 183 krooni. Sel aastal sai ta mõningast tulumaksuga maksustatud tulu veel xxxx (tulu summa deklaratsiooni järgi 412 krooni) ja xxxx (tulu summa deklaratsiooni järgi 2 230 krooni). 2007. aastal J B ettevõtlusega enam ei tegelenud. Aastal 2007 sai J B töötasu xxxx (tulu summa 35 044 krooni), töötades xxxx, aastal 2008 on töötanud võlgnik xxxxx (tulu summa 22 911 krooni), xxxx (tulu summa 2 833 krooni) ja aktsiaseltsis xxxx (tulu summa 1 072 krooni). 2009. aasta tulusid ei ole võlgnik Maksu- ja Tolliametile deklareerinud, asjaolusid arvestades võib eeldada, et võlgnik sel aastal tulumaksuga maksustavat tulu ei teeninud. Võlgnik on selgitanud, et lisaks pedagoogilisele eriharidusele ja 20-aastasele pedagoogilise töö staažile on ta lõpetanud vagunisaatja ja massööri kursused. Samuti on võlgnik avaldanud, et on pärast vanglast vabanemist tegelenud lastehoidmisega ja käinud Lis sõbranna juures abis majapidamistöödel. Haldur möönab, et võlgnik võib Lis leida endale töö, mis aitab tal uuesti majanduslikus mõttes jalgu alla saada. Samas tuleks paralleelselt majanduslike probleemidega, mis on otseselt pankrotimenetluse teemaks, arvestada ka võlgniku muude kohustustega, eelkõige tema kohustusega hoolitseda oma alaealise poja eest (praeguseni on ajal, mil võlgnik oli kinnipidamiskohas ja on Lis sõbrannal abis ja tööd otsimas, hoolitsenud 10-aastase Ai eest tema õde A). Seega vaatamata asjaolule, et võlgnik on „libastunud“ ja kriminaalkorras karistatud, on tegemist siiski õppimisvõimelise ja tekkinud keerulisest olukorrast väljapääsu leida sooviva naisega, pankroti väljakuulutamise järel peab haldur oluliseks teha koostööd ka xxxx sotsiaaltööspetsialistidega – iseäranis arvestades, et võlgnik on leppinud sellega, et tema ja tema poja kohustuste katteks tuleb müüa nende praeguseks elukohaks olev korter xxxx. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on alaealise poja kasvatamiseks ettenähtud peretoetus, ent tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 131 lõike 1 punktist 1 ei saa seda sissetulekut arestida, seega ei ole tegemist pankrotivarana arvestatava sissetulekuga. Võlgnik on käesoleval aastal küll Lis töötanud sõbranna heaks majapidamistöödel, ent võlgniku väitel ei saa ta töö eest rahalist tasu, vaid saab vastutasuks peavarju ja toidu ning tema sooviks on leida Lis tasuvat tööd. Võlgnikule kuulub 1⁄2 kaasomand xxxx asuvast korterist. Kinnistusraamatu IV jaos on kaks hüpoteegikannet: hüpoteek summas 420 000,00 krooni Aktsiaselts Hansapank kasuks, kantud sisse 5.04.2007 ja hüpoteek summas 100 000,00 krooni Aktsiaselts Hansapank kasuks, kantud sisse 01.02.2008. Hüpoteegid on seatud võlgniku poja J B poolt võetud pangalaenu tagatiseks. Swedbank on andnud ajutisele haldurile teada, et J B on laenulepingu kohaselt kaaslaenaja. Korter ei ole heas seisukorras. Korteri kaasomanik võlgniku tütar A B on pankroti väljakuulutamise järel lubanud oma kaasomandi osast loobuda, et ema saaks võimalikult suures osas oma võlgasid tasuda. Vastasel korral oleks vara – 1⁄2 mõttelist osa 3-toalisest kehvas seisukorras korterist xxxx – väga vähese väärtusega ja ostjat poolele mõttelisele korteriosale oleks raske leida. Korterite müügitehinguid on xxxx käesoleval aastal toimunud 47, ühe tehingu keskmine väärtus on olnud (3 999 500/47) 85 096 krooni. Arvestades maa-ameti müügistatistikat, müügipakkumisi hetkel ja korteri seisukorda, on halduri hinnangul korteri maksimaalseks väärtuseks 150 000 krooni. J B jaoks on aga olukorra traagikaks see, et korter tagab teise isiku laenu, mis J B pankrotimenetluse jaoks tähendab seda, et Swedbank esitab menetluses tingimusliku esimese järjekoha nõude ja hüpoteegi suuruse järgi võib eeldada, et korteri müügist saadav raha tuleb J B menetluses hoiustada Swedbank’i kasuks.

Maanteeametilt saadud teabe kohaselt on võlgniku nimel sõiduk xxxx registrimärgiga xxxx, esmase registreerimise aasta 1993. J B on selgitanud, et tema auto aresiti kriminaalasja käigus, ent Maanteeametilt saadud info kohaselt oli sõiduk ilma käsutuspiiranguteta kuni ajutine haldur selle pankroti algatamise kohtumääruse alusel arestis. Sõiduk on 17 aastat vana ja võlgnik ei ole ajutisele haldurile sõiduki asukohta avaldanud, seetõttu ei oska haldur hinnata sõiduki seisukorda. Automüügiportaalides on 1993. aastal väljalastud sama margi sõidukite müügihinnaks 7 000 kuni 12 000 krooni. Võlgnik elab tagasihoidlikult. Korter, kus ta koos kolme lapsega elab, on lihtne, mingeid väärtesemeid ega luksuslikkust ei ole. Ka ei ole võlgnik ise avaldanud, et tal oleks realiseerimisväärtusega pankrotivara. Ajutine haldur, tutvunud võlgniku elukorralduse ja –tingimustega, on veendunud, et võlgnikul puuduvad vallasasjad, mida saaks arestida. Kõik võlgniku eluruumis olnud esemed on sellised, mida täitemenetluse seadustiku § 66 lõikest 1 tulenevalt arestida ega täitemenetluses müüa ei saa. Äriregistri teabesüsteemi andmetel ei ole J Bl ühtegi kehtetut seost ettevõtjatega. Maksu- ja Tolliameti päringu põhjal on teada, et kuni aastani 2007 oli J B registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. J Bl on kehtetu seos korteriühistuga xxxx, kus võlgnik kuni 04.09.2003 on olnud juhatuse liige. Võlgnik ei ole kohtule esitatud pankrotiavalduses ega ajutise menetluse ajal ajutise halduriga toimunud vestlustes avaldanud, et tal oleks rahalisi vahendeid. Ajutise halduri poolt krediidiasutustesse edastatud päringutele saadud vastuste kohaselt on võlgnikul küll kontod kolmes pangas, ent saldod kõikidel kontodel on nullis või negatiivsed. Kokkuvõtlikult Pankrotivarana arvestatav ja realiseerimisväärtusega varaks on xxxx asuv korteriomand, maksimaalne väärtus, mille haldur pakuks võlausaldajatele kooskõlastamiseks esimese enampakkumise alghinnana, on 150 000 krooni. Võlgnikul on sõiduauto xxxx hinnangulise turuväärtusega 9 000 krooni. Kokku hindab ajutine haldur pankrotivara väärtuseks 159 000 krooni. Võlgniku kohustusi hinnates võtab ajutine haldur aluseks võlgniku enda poolt antud informatsiooni ja dokumendid ning avalikesse registritesse, kohtutäituritele ja krediidiasutustesse tehtud päringute vastused. BIGPANK AS ei ole ajutise halduri päringule võlgniku kohustuste kohta kahjuks vastanud ja ajutine haldur, tutvunud võlgniku poolt esitatud laenudokumentidega, nõustub võlgniku poolt antud hinnanguga, et kohustus BIGBANK Asi ees on 210 000 krooni. Arvelduskontode ja/või kohustuste olemasolust on ajutist haldurit teavitanud Danske bank A/S Eesti filiaal, Swedbank AS ja SEB Pank AS . Kolmest krediidiasutusest kaks on omakorda andnud teada, et J Bl on nende ees kohustused: Swedbank’i ees summas 6 216,30 krooni ja SEB Panga ees 5 650,70 krooni. Swedbank AS annab päringu vastuses ka teada, et J B on kaassaajaks laenulepingus nr 07063098-EV. Condor Inkasso OÜ võlgnevus on nõutud sisse võlausaldaja poolt maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas 2-10-17197, praegu on nõude jääk kohtutäituri menetluses 15 662,96 krooni. Kohustus Elion Ettevõtted AS ees on 5 179,13 krooni. Kohustus Tele2 Eesti AS ees on 1 593,96 krooni. Kohustus Elisa Eesti AS ees on 1 517,30 krooni. Kohustusena tuleb arvestada ka J B igapäevast ülalpidamiskohustust oma alaealise poja ees.

Päring maksehäirete registrisse annab teada, et võlgnikul on olnud täitmata kohustus ka Raha24 OÜ ees, mille võlgnik on täitnud 30.10.2010. Kokkuvõte kohustustest J Bl on kohustused kokku 245 820.35 krooni. Võtmevõlausaldajaks ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on BIGBANK AS, ent väga oluliseks kujuneks pankroti väljakuulutamise järel ka see, kuidas hakkab kulgema J B pankrotimenetlus ja kui suures ulatuses soovib Swedbank AS panna maksma oma nõuet, mis on tagatud J B korteriga, J B pankrotimenetluses. Pankrotiseaduse § 31 lõikest 3 tulenevalt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. J B viibis kinnipidamiskohas 11 kuud, perioodil 03.09.2008 kuni 21.07.2009. Kõik praegused kohustused on tekkinud enne võlgnikule mõistetud vabaduskaotuslikku karistust. Ilmselgelt on vanglast vabanenud inimesel raske leida tööd, mis oleks sedavõrd tasuv, et võimaldaks tasuda suurt võlga BIGBANK ASi ees. Seejuures ei ole saanud võlgnik müüa ka oma ainsat märkimisväärset omavat vara – korterit xxxx -,sest sellele sätitud hüpoteek tagab võlgniku poja J Bi poolt võetud pangalaenu ning hüpoteegisumma ületab kordades korteri praegust turuväärtust. Ajutise halduri hinnangul ei ole J B püsiva maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Oma iseloomult on J B maksejõuetus suures osas sotsiaalse iseloomuga. Maksejõuetuse põhjusteks on: püsiva töökoha puudumine, oskamatu finantsplaneerimine terves võlgniku perekonnas, üldine majanduslangus ühiskonnas, millest omakorda on tingitud võlgniku kinnisvara väärtuse langus, võlgniku viibimine kinnipidamiskohas. Ajutine haldur peab vajalikuks märkida, et vaadates võlgniku vara ja kohustuste koosseisu oleks võlgniku jaoks alternatiiv pankrotimenetlusele professionaalne võlanõustamine, mille käigus oleks võimalik võlausaldajatega erinevaid lahendusi otsida. Võlanõustamisega xxxx tegeleb xxxx aadressil xxxx. Loomulikult saab leida aruka väljapääsu maksejõuetusest ka pankrotimenetluse käigus, ent J B peab arvestama, et äärmiselt olulised on sellisel juhul kaks asjaolu: võlgniku ja halduri vahel peab valitsema täielik üksmeel ja usaldus ning toimuma peab maksimaalne koostöö J B poja J Bi pankrotimenetlusega. Arvestades füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ning võlgnikule sellest menetluses pankrotiseadusest tulenevaid nõudeid, peab ajutine haldur võimalikuks J B kui füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist pärast lõpparuande kinnitamist pankrotimenetluses. Ühtegi asjaolu, mis võimaldaks praegu oletada, et võiks esineda pankrotiseaduse § 171 lõike 2 kohane alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse mittealgatamiseks, ajutises menetluses ilmnenud ei ole. J B pankrotiavaldus ei sisaldanud võlgniku kohustustest vabastamise avaldust, kuid ta on selle menetluse käigus esitanud, seega peab võlgnik olema valmis täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Käesoleval ajal on võlgnik maksejõuetu, ta ei suuda tasuda endale võetud kohustusi ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine, mistõttu ajutine haldur teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnikul on korteriomand, mille realiseerimise arvelt on võimalik kanda nii ajutise menetluse kulud kui ka edaspidi pankrotimenetluse kulud. Korteri kaasomanik – võlgniku tütar A B – on kinnitanud, et pankroti väljakuulutamise järel loobub oma kaasomandist ema kasuks.

J B maksejõuetus on tugeva sotsiaalse rõhuasetusega eelkõige kahel põhjusel: pankrotivarana arvestatud korteriomand on tema ja tema laste kodu ning üks tema lastest on alles alaealine – xxxx sündinud A. Mingil juhul ei tohiks saada kahjustatud alaealise lapse huvid ja seetõttu on oluline otsida koostöövõimalusi xxxx sotsiaaltööspetsialistidega – taotleda võimalikke sotsiaaltoetusi, kaaluda võimalust taotleda linnalt sotsiaalelupinda jms. Pankrotiseaduse § 23 lõikest 1 tulenevalt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajaarvestuses kulus ajutisel halduril oma ülesannete täitmisele antud menetluses 21 töötundi. PankrS § 23 lõike 6 kohaselt kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Riigi vahenditest on võimalik PankrS § 23 lõikest 4 tulenevalt taotleda teatud juhtudel ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist ja selles sättes toodud summa 6 200 krooni pluss 33% sotsiaalmaksu tasumiseks on praktikas kujunenud ajutise halduri tasu miinimummääraks. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks ja kulutuste katteks kokku 8 246 krooni + käibemaks (OÜ Ülli Adamson Õigusbüroo KMKR EE101400622) 20% 1 649 krooni, kokku 9 895 krooni. Ajaarvestuses teeb taotletav tasusumma koos käibemaksuga (9 895/21) 471 krooni tunnitasuna. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg.2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik ei suuda võlgnik katta oma varaga kohustusi, võlgniku tausta arvestades näib hetkel küll ebareaalne töökoha leidmise võimalus, kuid katseaja lõppemisel ei ole see enam ka võimatu. Kuna laenukohustused on võetud elamispinna remontimiseks ja võlgniku kinnitusel on seda laenu ka sihipäraselt kasutanud, siis ei saa väita, et võlgnik oleks tahtlikult enda maksejõuetuse tekitanud. See omakorda võimaldab suure tõenäosusega realiseerida võlgadest vabastamise menetlust. Esitatud arvandmete alusel ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et ta on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik on saanud oma seisukoha avalduse suhtes väljendada- võlgnik tunnistab alalist maksejõuetust. Võlgnik on kohustatud tegema halduriga igakülgset koostööd, on kohustatud andma võlgniku vande ja on kohustatud osalema esimesel võlausaldajate üldkoosolekul. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul.

Võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Ülli Adamson. Koos ajutise halduri aruandega on esitatud taotlus tasu ja kulude kinnitamiseks, mis kuulub rahuldamisele. PankrS § 23 lg.1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg.3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Kohtunik:

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 27. novembril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.