2-10-47419
Kohtuasja number
2-10-47419
Määruse tegemise aeg ja koht
10. november 2010, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
L K hagi R K vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
Kostja:
RK
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 (nelisada) krooni. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
L K esitas 28. septembril 2010 Viru Maakohtule hagiavalduse R K vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnistamiseks. Kohus jättis 18. oktoobri 2010 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o kostja ja nõude täpsustamiseks ning riigilõivu summas 4800 krooni tasumiseks 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. 1(3)
2-10-47419 Hageja tasus 06. novembril 2010 riigilõivu summas 4 800 krooni, muud puudused jättis hageja kõrvaldamata.
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et hagiavalduses taotlevat eesmärki pole hagiga võimalik saavutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitas 18. oktoobri 2010 käiguta jätmise määruses, et vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) §-le 13 otsused võtab vastu kas korteriühistu liikmete üldkoosolek või korteriühistu juhatus. Antud juhul vaidlustas hageja korteriühistu 06. detsembri 2009 üldkoosoleku otsuse kehtivust. KÜS § 1 lg 2 alusel rakendatakse KÜS-is reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. MTÜS § 24 lg 1 järgi vaidlustatakse üldkoosoleku otsust hagi esitamisega mittetulundusühingu vastu, s.t et korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks tuleb esitada hagi korteriühistu vastu, mitte aga üldkoosoleku või juhatuse või juhatuse liikme vastu. Kohtule jäi ebaselgeks, miks hageja esitab hagi otseselt juhatuse liikme vastu. MTÜS § 32-s on küll sätestatud juhatuse liikme vastutus, kuid hagiavaldusest ei selgu, mida juhatuse liige konkreetselt on rikkunud, ning samuti ei ole hagiavaldusele lisatud selle kohta ühtegi tõendit ega kirjeldatud faktilisi asjaolusid. Hageja leidis, et kostja on tahtlikult esitanud väärandmed riigiregistrisse kasumi saamise eesmärgil, millega rikkus karistusseadustiku (KarS) § 280 ja 281. Kohus selgitab, et tsiviil- ja kriminaalvastutusele kohaldatakse erinevaid seadustikke ning kriminaalmenetluse algatamiseks tuleks hagejal pöörduda politsei poole, mitte aga hagiavaldusega kohtusse. Kostja tsiviilõiguslikku vastutust tuli hagejal põhjendada, lisades hagiavaldusele vajalikud tõendid. Vastuseks hageja väitele, et korteriühistu juhatuse liikmeks ei või olla isik, kes ei ole korteriühistu liige, selgitab kohus, et MTÜS §-st 24 ei tulene, et juhatuse liige peaks olema korteri omanik. Õige on hageja väide, et korteriühistu liikmeteks saavad olla ainult korteriomanikud (KÜS § 5 lg 1), kuid sellist nõuet ei ole sätestatud korteriühistu juhatuse liikmete puhul. Hagiavalduses viitas hageja MTÜS §-le 25, kus on tõesti öeldud, et volinikeks saavad olla ainult mittetulundusühingu ehk antud juhul korteriühistu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Kohus selgitab, et volinike koosolek ei ole samastatav korteriühistu juhatusega ning viidatud paragrahv juhatuse puhul ei kohaldu. Kuna hageja esitas hagiavalduse juhatuse liikme vastu, nõudis kohus hagejalt täpsustamist, millist kohustust on juhatuse liige rikkunud ning mida hageja seoses selle rikkumisega juhatuse liikmelt nõuab. Hageja kohtu nõuet ei täitnud. Kohus rõhutab veel kord, et korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda esitades hagi korteriühistu juhatuse liikme vastu. Juhatuse liige ei võta vastu üldkoosoleku otsuseid ega saa nende eest vastutada, seda ka juhul, kui juhatuse liige on rikkunud mingit oma kohustust.
2(3)
2-10-47419 Eeltoodu alusel järeldab kohus, et esitades korteriühistu juhatuse liikme vastu hagi nõudega korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamiseks pole hagejal võimalik hagis taotletud eesmärki, s.o korteriühistu 06. detsembri 2009 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saavutada põhjusel, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Kohus selgitas hagejale seadust ja küsis hagejalt seisukohta kostja osas. Hageja, vaatamata kohtu selgitustele, kostjat asendada ei soovinud. Samuti ei põhjendanud hageja, miks on korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamise nõudega hagi esitatud korteriühistu juhatuse liikme vastu. Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 372 lg 4 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 6, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. See tähendab, et hagejal on õigus uuesti pöörduda kohtusse hagiavaldusega. Kohus selgitab veel kord, et üldkoosoleku otsuse tühistamiseks tuleb hagi esitada korteriühistu vastu ning kui hageja esitab nõude juhatuse liikme vastu seoses juhatuse liikme kohustuse rikkumisega, siis tuleb hagejal täpsustada, millist kohustust on juhatuse liige rikkunud ning mida ta juhatuse liikmelt nõuab. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. Hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist.
Aarne Lõhmus Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.