Swedbank Liising AS-i hagi Romale Restoran OÜ vastu võlgnevuse 33 762,16 krooni ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
33 762,16 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.12.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Romale Restoran OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 10, Tallinn), esindaja Sigrid Pullõnen; Kostja Romale Restoran OÜ (registrikood 11078764, asukoht Rüütli 28/30, Tallinn), esindaja Andres Shapura.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 01.12.2009 otsus Swedbank Liising AS-i hagis Romale Restoran OÜ vastu 33 762,16 krooni suuruse võlgnevuse ja kuni põhinõude täitmiseni viiviste välja mõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Romale Restoran kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.20.06.2008 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 33 762,16 krooni ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Hansa Liising Eesti AS ja kostja sõlmisid 14.04.2005 liisingulepingu nr 0098487L, mille esemeks oli kaubik FORD TRANSIT 300L. Kostja jättis tasumata maksegraafiku ettenähtud maksed. Liisingulepingust tulenev debitoorne võlgnevus on 21 743,98 krooni. Kuna kostja vara ei tagastanud, andis hageja vara tagastamise ülesandeks koostööpartnerile OÜ-le Reeborn. Vara valdus õnnestus taastada 23.11.2007. Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamisprotsessi läbiviimiseks üle AS-ile Saksa Auto, kellel õnnestus vara 08.01.2008 realiseerida hinnaga 76 483,05 krooni.
3.Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli 110 245,21 krooni, seega on hüvitamata 33 762,16 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista liisingulepingutest tulenev võlgnevus 33 762,16 krooni koos viivisega alates 19.06.2008. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja.
5.Hagejal puudub nõue kostja vastu ning hageja nõue on täielikult tõendamata. Kostjal puudub kohustus kahju hüvitada, kuna kostja ei ole käitunud vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Vara on hagejale tagastatud 28.11.2007, seega on kostja täielikult täitnud oma 14.04.2005 lepingust tuleneva kohustuse hageja ees. Hageja kannab riisikot tagajärgede eest, et vara müüdi alla harilikku väärtust. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 01.02.2009 hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 33 762,16 krooni ja viivise alates 20.06.2008 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse täieliku täitmiseni hageja kasuks. Menetluskulud jäid kostja kanda.
7.Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid 14.04.2005 liisingulepingu nr 0098487L, mille esemeks oli kaubik FORD TRANSIT 300L (tl 5). Seoses kostja poolse võlgnevusega luges hageja tuginedes pooltevahelise lepingu üldtingimuste p-le 7.1.3 lepingu erakorraliselt ülesöelduks. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 7.5 kohustus kostja andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Vara valdus taastati 23.11.2007 (tl 18). 28.11.2007 andis hageja vara võõrandamiseks üle Saksa Auto AS-ile (tl 19).
8.Kostja leiab, et võlasuhe on lõppenud kohase täitmisega ja hagejal puudub nõue kostja vastu, kuna vara on hagejale tagastatud (tl 62). Kohus kostjaga ei nõustunud. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on kostja poolt hagejale tasumata kostjale esitatud arved kokku summas 21 743,98 krooni. OÜ Reeborn ja Saksa Auto AS esitasid hagejale osutatud teenuste (vara tagastusteenus, müügieelne tehniline ülevaatus, sõiduki reliseerimise eest makstav tasu) eest arved nr A07660, nr 282600053, nr 282600052 kokku 7488,77 krooni (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud.
9.VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei
ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Müügilepingu kohaselt on kaubik FORD TRANSIT 300L väärtuseks 76 483,05 krooni, vara väärtus tagastamise hetkel ei kata nõuet kostja vastu, mistõttu on hageja nõude suuruse kujundanud arvestades maha tagasisaadud vara turuväärtuse hageja liisingulepingust tulenevast nõudest. VÕS § 367 lg 3 kohaselt juhul, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandjale jääva liisingueseme väärtus maha arvata liisingumaksete põhi- ehk kapitaliosast, mida liisinguvõtja pole liisingulepingu lõpetamise hetkeks tasunud, aga peaks sama paragrahvi lõike 1 järgi liisinguandjale maksma (Riigikohtu lahend 3-2-1-5608, p 14). Käesoleval juhul vara võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud kõiki kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, mistõttu on kohtu hinnangul alusetu kostja väide selle kohta, et kohustus on lõppenud kohase täitmisega ning kostja on kohtu hinnangul kohustatud tasuma hagejale lepingust tuleneva võlgnevuse 110 245,21 krooni ja vara realiseerimisest saadud 76 483,05 krooni vahe.
10.Kostja vastuväite kohaselt on vara müük viidud läbi kiirustades ja ebaefektiivselt ning hageja oleks tunduvalt soodsamas olukorras siis, kui kostja oleks tagastanud vara alles käesoleva menetluse raames ja mitte 28.11.2007. Kohtu hinnangul on kostja vastuväide asjakohatu. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 1.3. oli kostja kohustatud teostama makseid liisingueseme kasutamise eest. Kostja ei eita maksete tasumata jätmist. Samas leiab kostja, et on õigustatud tasuta vara kasutuseks. Kohtu hinnangul on kostja selline seisukoht vastuolus pooltevahelise lepinguga, kostja varakasutusel puuduks õiguslik alus.
11.Kohus nõustus hagejaga selles, et väär on kostja väide, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktiliste asjaoludele tuginedes üldse võimalik ning hagejal puuduvad kostja vastu nõuded. Kostjal oli kohustus VÕS § 361 ja liisingulepingu p 1.3 järgi tasuda graafikujärgseid makseid. Kostja makseid ei tasunud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. Liisinguvõtja on VÕS § 367 lg 4 kohaselt kohustatud hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Vara võõrandati hinnaga 76 483,05 krooni (käibemaksuta). Kohtule on esitatud väljavõte vara müügilepingust, kust nähtub ka ostuhinna tasumine ostja poolt (tl 84). Seega oli vara müügihind eseme väärtus selle hagejale tagastamise hetkel. Kohtu hinnangul on müügiprotsessi pooleteisekuune kestus mõistlik. Kohus asus seisukohale, et hagejal ei ole kohustust anda vara müüki kostjale meelepärasele, kuid hageja jaoks tundmatule isikule. Kohus asus seisukohale, et Saksa Auto AS oli müügitegevuseks piisavalt pädev ettevõtja ning hageja on teinud kõik endast oleneva, vältimaks vara võõrandamisel müügikahju tekkimist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt
hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest alates 20.06.2008 kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
13.Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 01.12.2009 otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda.
14.Maakohus on jätnud kostja 29.01.2009 vastuses TsMS § 333 lg 1 alusel esitatud vastuväite kohtu tegevuse peale seoses asja menetlusse võtmisega läbivaatamata ja lahendamata.
15.Maakohus ei ole kostja väiteid hinnanud ega ümber lükanud, kuna puudub nõue (võlanõue) kostja vastu, sest võlasuhe on lõppenud kohase täitmisega. Puudub kõrvalnõue (viivisnõude näol) kostja vastu, sest võlasuhe on lõppenud kohase täitmisega. Puudub alus hagi esitamiseks kostja vastu, sest hageja ei ole esitanud tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks ning hagejal puudub ka võimalus esitada vastavasisulist hagi, sest võlasuhe on lõppenud. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Hageja poolt taotletavat eesmärki ei ole võimalik hagiga saavutada.
16.Puuduvad tõendid hagi põhjenduste kohta ja puudub ettekujutus asjaolude kohta, millest tulenevalt on hagiavalduses esitatud nõue ebamäärane ja tõendamata. Sealhulgas ei ole kohtule ja kostjale esitatud 14.04.2005 liisingulepingu nr 009848L alusel kostja valdusse ja kasutusse antud kaubiku FORD TRANSIT 300L, 2.0. tehasetähisega WFOVXXGBFV1R16091, ehitusaasta 2001 (edaspidi vara) hindamisakti; vara maksumust, millega vara anti hageja poolt 23.11.2007 kolmanda isiku (AS Saksa Auto) valdusse; hageja ja kolmanda isiku (AS Saksa Auto) vaheline ostu-müügileping nr 266355, mis on arve nr 282600053 väljastamise aluseks; vara üleandmise-vastuvõtmise akt nr 0098487L on koostatud 23.11.2007, aga kostja on vara tagastanud hagejale alles 28.11.2007, seega viis päeva hiljem, kui hageja andis vara kolmanda isiku (AS Saksa Auto) valdusesse; hageja ja kolmanda isiku (AS Saksa Auto) vahelise lepingu asjaolud nende seas, millest lähtuvalt otsustas hageja müügiprotsessi läbiviijaks kolmanda isikuna AS Saksa Auto mitte Rotal-Kaubanduse OÜ, kelle käest vara endine kasutaja OÜ PARKOON ostis. Puuduvad tõendid ja asjaolud, mismoodi korraldati vara ostumüügitehing ja millest lähtuvalt määrati vara müügihind.
17.Maakohus on tegelikkuses rahuldanud üheaegselt nii hageja nõude liisingulepingutest tuleneva võlgnevuse väljanõudmiseks, mille eelduseks on, et kostja on vara kasutaja ja valdaja, kui ka hageja nõude kostjalt kasutusse antud vara jääkmaksumuse väljanõudmiseks, mille eelduseks on, et hageja on kaotanud omandiõiguse liisingulepingu alusel kostja kasutusse antud varale. Kostja faktilist väidet, et kostja ei olnud alates 28.11.2007 liisingulepingu alusel kasutusse antud vara valdaja ega kasutaja, kuna kostja oli vara tagastanud hagejale ning sellest tulenevalt on kostja täielikult täitnud oma 14.04.2005 liisingulepingust nr 009848L tulenevad kohustused hageja ees.
18.Kostja ei ole kohustatud hagejale vara müügiprotsessis tekitatud kahju hüvitama, kuna kostja ei ole käitunud vastuolus hea usu ega mõistlikkuse põhimõttega. Kostja ei ole hagejat mingilgi viisil takistanud vara müügilepingu sõlmimist tema poolt soovitud hinnaga.
19.Hageja kannab riisikot tagajärgede osas, mille põhjustas hageja tegevusest tulenev asjaolu, st et vara müüdi alla hariliku väärtust, kuna vara müügiprotsess on viidud läbi kiirustades ja ebaefektiivselt. Vara tänane omanik AS SEB Liising on vara omandanud tunduvalt kõrgema hinnaga, kui isik, kellele hageja vara müüs. Hageja ei ole tõendanud, et ta on teinud endast kõik sõltuva efektiivse müügiprotsessi läbiviimiseks. Isegi kui eeldada, et hagejal oleks kostja vastu nõudeõigus ja kostja peaks kõrvalekaldumatult täitma kohustuse (võlgnevuse), eeldaks see kohustuse täitmisel (võlgnevuse tasumisel) kostja
poolt hagejalt vara omandiõiguse üleandmist kostjale, mida antud hetkel ei ole võimalik teha, kuna vara ei ole hageja omanduses, vaid on hageja tegevuse tulemusel kolmanda isiku (AS SEB Liising) omanduses, valduses ja kasutuses ning sellega kahjustataks kolmandate isikute lepingulisi õigusi ja piiratakse nende ettevõtlusvabadust.
20.Hageja ei ole esitanud AÕS §-s 80 sätestatud vindikatsiooninõuet. Käesoleval juhul on hageja tunduvalt soodsamas olukorras, kui ta oleks olnud siis, kui kostja ei oleks vara 28.11.2007 tagastanud, vaid oleks vara tagastanud käesoleva tsiviilasja raames. Eelkõige arvestades asjaolu, et üldine majanduskliima on tunduvalt halvenenud ning on tõenäoline, et vara müügist käesoleval ajahetkel ei oleks hagejale laekunud niigi palju kui jaanuaris 2008.a.
21.Kostja esitas 29.01.2009 vastuses kohtule taotlused, mida kohus ei ole läbivaadanud ning millest ta ei ole loobunud: taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks ja eelistungi määramiseks; taotlus dokumentaalsete tõendite välja nõudmiseks Eesti Riikliku Autoregistrikeskuselt ja Rotal-Kaubanduse OÜ-lt kohtu abil, seoses kostja poolse vastuhagi esitamisega ja vastuhagi põhistamisega, mille rahuldamine välistab hageja hagi täieliku rahuldamise osas, mis puudutab VÕS § 367 lg 1 tulenevaid hageja poolt kantud kulusid seoses liisingulepingu ülesütlemisega ning VÕS § 367 lg 4 lähtuvalt hageja poolt kantud lisakulutusi seoses liisingulepingu ülesütlemisega; taotlus alternatiivnõudena juhul, kui hageja ei nõustu kostja taotlusega dokumentaalsete tõendite välja nõudmisega kohtu abil, taotles hageja oma õiguslike huvide kaitse raames, kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist, milles tuvastataks: vara seisund ja vara väärtus seisuga 28.11.2007 ja käesoleval ajahetkel; hageja kahju seoses vara omandiõiguse puudumisega ning hageja kahju kõrvaldamiseks seoses vara omandiõiguse puudumisega vajalikud kulud ja abinõud.
22.Kostja teatas, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil ja nõustub tõendite kogumisega seotud kulude ettemaksmisega. Maakohus on kõik kostja taotlused jätnud läbivaatamata, pidanud kohtuistungi ilma kostja kohtusse kutsumata ja kohtukutset saatmata. Kohtuotsus kuulub seetõttu tühistamisele ja esimese astme kohtule uueks arutamiseks tagasi saatmisele, puuduste kõrvaldamiseks ja kostja poolt esitatud taotluste lahendamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
25.Kaebuse põhjendustes on kostja korranud hagile esitatud vastuväidetes väljendatud seisukohti. Maakohus on kostja kõikidele seisukohtadele piisava põhjalikkusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
26.Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus oma otsuses kolleegiumi hinnangul õigesti leidnud, et pooltevahelise liisinglepingu esemeks olnud sõiduki realiseerimise eest saadud summa ning lepingust tuleneva kostja võlgnevuse vahe 33 762,16 krooni kuulub poolte vahel sõlmitud 14.04.2005 sõlmitud liisingulepingu nr 0098487L üldtingimuste p-i 3.7 ja VÕS § 367 lg 1 kohaselt kostja poolt hagejale hüvitamisele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule ning lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada võlgniku suhtes kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS §-d 100 ja 101). Samuti on õige
maakohtu seisukoht, et vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt mõista kuni põhikohustuse täitmiseni hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 silmas peetud määras.
27.Erinevalt kaebajast leiab kolleegium, et maakohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nende pinnalt maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja tegevus on olnud pärast lepingu ülesütlemist sõiduki valduse taastamisel ja müügiks ettevalmistamisel põhjendatud ning seetõttu on liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes mõistlikud. Samuti on olnud põhjendatud auto müümisel kasutada tuntud ja asjatundliku müügiettevõtte teenuseid ning ligi pooleteist kuu pikkune müügiperiood on olnud kostja huvide tagamiseks piisavalt pikk. Kuna hageja väited, et sõidukile oleks leidunud ostja kõrgema hinnaga, on jäänud paljasõnalisteks, ei ole põhjust arvata, et sõidukit oleks saanud realiseerida hageja poolt saavutatud hinnast kallimalt või väiksemate kuludega. Vaidlust ei ole selles, et kostjale on hageja poolt antud korduvalt võimalusi lepingust tulenenud võlgnevus tasuda ja vältida sellega lepingu lõppemisega kaasnenud kulude kandmise kohustust.
28.Kaebuse väide, et maakohus on vaidluse lahendamisel rikkunud menetlusõigusenorme, ei ole paikapidav. Kostja seisukoht, et kohus on jätnud põhjendamatult lahendamata tema taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks ei ole asjakohane. Kostja ei ole mõistnud eeltõendamismenetluse kui instituudi sisu ega põhjendanud vajadust seda läbi viia. Kostja nimetatud taotlus on lähtunud soovist saada infot temalt äravõetud sõiduki edasise saatuse kohta, ning selle kohta on hageja kohtule müügilepingute näol tõendid esitanud (tl 83-84).
29.Kostja väide, et maakohus ei ole lahendanud tema protesti kohtu tegevusele hagi menetlusse võtmise osas, on ainetu, kuna sellekohase määruse on kohus teinud 08.04.2009 (tl 67). Muud, kui hagi menetlusse võtmist kostja oma protestis ei puudutanud (tl 61). Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on selgesti seostatavad pooltevahelisest lepingust tulenevate hageja õiguste riivega ning seetõttu puudus maakohtul alus hagi mitte menetleda.
30.Muudele kaebuses esile toodud maakohtu poolsetele väidetavatele menetlusnormide rikkumistele ei ole kostja TsMS § 333 lg-s 1 ja 2 sätestatud korras vastuväiteid esitanud ning seetõttu ei saa ringkonnakohus nendega apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 333 lg-st 3 ja § 652 lg-st 6 tulenevalt arvestada. Viimatiöeldu hõlmab ka kaebuse väidet, et kohus oleks pidanud vaatama vaidluse vastavalt kostja poolt 02.02.2009 ühes hagi vastusega esitatud taotlusele (tl 65) läbi kohtuistungil. Maakohus on pärast poolte kõigi seisukohtade väljaselgitamist otsustanud TsMS § 404 lg-st 1 juhindudes 19.10.2009 tehtud määrusega lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud (TsMS § 404 lg 3 ja § 333). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kõnealusel juhul ei olnud asjaolude selgitamiseks kohtuistungi korraldamine möödapääsmatu. Erinevalt kaebuses väidetule ei ole tsiviilasjas kohtuistungit toimunud ja seetõttu on kostja etteheide, et teda ei ole kohtuistungile kutsutud, ainetu ja vastuolus pahameelega, mida kostja on kaebuses väljendanud kirjaliku menetluse läbiviimise osas.
31.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.