lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-94625/22

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-08-94625/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1689
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. november 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-94625

Tsiviilasi

Lindorff Eesti AS hagi Nikolai Tsimbota vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

9 756.20 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Tsimbota apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Nikolai Tsimbota

esindajad

Vastustaja (hageja): Lindorff Eesti AS (registrikood: 10231048), esindaja Virge Murak Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 5. aprilli 2010 otsus muutmata.

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 5. aprilli 2010 otsus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Nikolai Tsimbota kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
Lindorff Eesti AS esitas 19.11.2008 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Nikolai Tsimbota vastu 6299 krooni väljamõistmiseks ja menetluskulu 250 krooni hüvitamiseks ja 22.12.2008 maksekäsu kiirmenetluse avalduse N. Tsimbota vastu 3457.20 krooni väljamõistmiseks ja menetluskulu 250 krooni hüvitamiseks. Nikolai Tsimbota esitas mõlemale nõudele vastuväited ning asjad anti üle hagimenetlusse. Lindorff Eesti AS esitas hagi N. Tsimbota vastu põhivõla 4879.10 krooni ja viivise 4877.10 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt osutas Elisa Eesti AS (endise nimega Radiolinja Eesti AS) kostjale mobiilsideteenust vastavalt poolte vahel 03.12.2004 sõlmitud liitumislepingule. 10.12.2004 sõlmiti lepingule lisa, mille kohaselt ostis kostja mobiiltelefoni Nokia 3220 järelmaksuga. Mobiiltelefoni maksumuseks oli 3151 krooni, millest kostja tasus 1 krooni. Järelmaksugraafiku osamaksu suurus oli 175 krooni kuus. Kostja järelmakseid ei tasunud ning samuti jättis ta tasumata tarbitud sideteenuste eest 1729.10 krooni. Sideteenuste kohta on kostjale esitatud arved. Kokku on kostja võlgnevus mobiiltelefoni ja tarbitud teenuste eest 4879.10 krooni. Vastavalt lepingule on hageja arvestanud ka viiviseid summas 4877.10 krooni. Elisa Eesti AS loovutas 30.06.2008 nõude kostja vastu hagejale. Leping kostjaga lõpetati aprillis 2005 ja kostjal jäi tasumata kolme kuu kõned ja telefoni järelmaks. Ühelgi arvel pole teenuste summa suurem kui 800 krooni. Hageja leidis, et nõue ei ole aegunud. Vastavalt lepingule pidi kostja tasuma mobiiltelefoni järelmaksu osamaksed iga kuu 18.-ndal kuupäeval alates 18.01.2005. Seega tekkis kostjal järelmaksuvõlgnevus alates 18.01.2005, millal oli esimese osamakse maksetähtaeg. Samal kuupäeval oli ka telefoniteenuste eest esitatud esimese arve tasumise maksetähtaeg. Seega hakkas aegumine kulgema alates 01.01.2006 ja selle kulgemine lõppes 31.12.2008. Hageja esitas nõuded maksekäsu kiirmenetluses 19.11.2008 ja 22.12.2008 ja tulenevalt TsÜS § 160 lg 2 p-st 3 aegumine peatus.
2.N. Tsimbota vaidles hagiavaldusele vastu ja palus menetlus lõpetada, kuna nõue on aegunud. Vastuse kohaselt leppisid pooled lepingus kokku kõnelimiidi 800 krooni, kuid esimene arve oli 1700 krooni ning seepärast ta arvet ei tasunud. Kostja kinnitas, et sai mobiiltelefoni 1 krooni eest, kuid teenusepakkuja seda tagasi võtta ei tahtnud, kui kostja võlgu jäi. Kostja vaidles vastu viiviste suurusele põhjendusel, et need on liiga suured.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus 5. aprilli 2010 otsusega rahuldas hagi ja mõistis N. Tsimbotalt Lindorff Eesti AS kasuks 9756.20 krooni, millest põhivõlg on 4879.10 krooni ja viivis 4877.10 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt pooled ei vaidle selle üle, et kostja sõlmis Radiolinja Eesti AS-iga (uue nimega Elisa Eesti AS) kaks lepingut: 1) 03.12.2004 liitumislepingu; 2) 10.12.2004 liitumislepingu lisa, mille kohaselt ostis kostja Radiolinja Eesti AS-lt järelmaksuga mobiiltelefoni Nokia 3220 hinnaga 3151 krooni. Esimese sissemakse suuruseks oli 1 kroon. Maksekohustuse pikkuseks oli 18 kuud ja järgmine osamakse tuli tasuda 18.01.2005. Radiolinja Eesti AS on esitanud liitumislepingu alusel kostjale arved: 04.01.2005 mobiilside teenuste eest summas 582.10 krooni, maksetähtaeg 18.01.2005; 04.02.2005 mobiilside teenuste eest summas 49 krooni, maksetähtaeg 18.02.2005; 01.03.2005 mobiilside teenuste eest summas 49 krooni, maksetähtaeg 18.03.2005, nimetatud arvel oli märgitud ka võlgnevus eelmistest perioodidest 631.10 krooni; 02.04.2005 mobiilside teenuste eest summas 1049 krooni, maksetähtaeg 19.04.2005, nimetatud arvel oli märgitud ka võlgnevus eelmistest perioodidest 680.10 krooni. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi. Kohus leidis, et vastuväide nagu telefoniteenuste eest esitati talle suurem arve, ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest. Liitumislepingus on krediidipiiriks märgitud 800 krooni, kuid täpsustusena seisab lepingus, et krediidipiiri ületamine annab Radiolinja Eesti AS-le õiguse piirata ja peatada kliendile mobiiltelefoniteenuste osutamist. Sama sätestab ka Radiolinja Eesti AS kasutamise eeskirja p 5.1.7. Lepingut allkirjastades on klient nõustunud nimetatud üldeeskirja kohaldamisega enda suhtes. Seega andis krediidipiir teenuse pakkujale õiguse aga ei pannud kohustust kõned sulgeda. Samas jäävad kostjal esitatud arved ka kogusummas alla nimetatud krediidipiiri. Võlgnevuse summa kasvas tunduvalt viimase esitatud arvega (02.04.2005) seoses lepingu ülesütlemise käsitlustasuga. Pooled olid mobiiltelefoni järelmaksu lepingus kokku leppinud tasumise osamaksetena, kusjuures esimene osamakse tuli tasuda 18.01.2005. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3 esimesele lausele, hakkas aegumine kulgema 01.01.2006. Teenuste osutamise eest esitas teenusepakkuja arved, millele oli igakord märgitud tasumise tähtaeg. Nimetatud tähtaja saabumisel muutub arve sissenõutavaks. Seega muutus esimene arve sissenõutavaks pärast 18.01.2005 ja aegumine hakkas tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 teisest lausest kulgema samuti 01.01.2006. Kuna kõik järgnevad arved muutusid sissenõutavaks vastavalt pärast 18.02, 18.03 ja 19.04.2005, hakkas ka nende puhul aegumine kulgema 01.01.2006. Aegumine oleks kõigi arvete ja järelmaksu osas lõppenud seega 31.12.2008. Aegumist saaks kohaldada, kui hageja ei oleks esitanud enne aegumise lõppu avaldusi maksekäsu kiirmenetluses (vastavalt 19.11.2008 ja 22.12 2008). Nimelt sätestab TsÜS § 160 lg 1, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ja lg 2 kohaselt võrdsustatakse hagiga ka avaldus maksekäsu kiirmenetluses. Asjaolu, et kostja avalduse materjale kätte ei saanud, ei muuda aegumise peatumist, sest peatumiseks piisas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kohtule. Seega asus kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud nõuded ei ole aegunud. Kostja on Radiolinja Eesti AS-ga lepingut sõlmides nõustunud ka Radiolinja Eesti AS kasutamise eeskirja kohaldamisega enda suhtes. Eeskirja p 4.2.2. kohaselt oli kostjal kohustus tasuda õigeaegselt esitatud arved. Kostja on jätnud oma kohustuse täitmata, mistõttu on hageja nõue põhivõla osas summas 4879.10 krooni põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeskirja p. 6.9 kohaselt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud perioodil 20.04.2005 – 10.12.2009 teenuste osutamise eest tähtaegselt tasumata summalt viiviste suuruseks 4396.24 krooni ja mobiiltelefoni ostu-müügilepingu alusel perioodil 19.06.2006 –

10.12.2009 viiviste suuruseks 6000.75 krooni. Hageja palus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt aga välja mõista viivised vaid osaliselt summas 4877.10 krooni. Kostja vaidles viivistele vastu põhjusel, et need on liiga suured. Kohus märgib, et kuna kostja on olnud teadlik tasumisele kuuluvatest arvetest ja ei ole neid siiski tasunud, pidi ta arvestama ka mittetasumise tagajärgedega, s.o viiviste tasumise kohutuse tekkimisega. Hageja on niigi viiviseid vähendanud enam kui poole võrra. Kohus leidis, et viiviste summa on õiguslikult põhjendatud ja nõue tuleb rahuldada.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.N. Tsimbota esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 5. aprilli 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kohaldada aegumist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli apellandi ja Radiolinja Eesti AS vaheline leping sõlmitud 03.12.2004 ja lepingu lisa 10.12.2004. Elisa Eesti AS loovutas nõude kostja vastu Lindorff Eesti AS-ile alles 30.06.2008. Seega nõue oli loovutatud ajal, millal see oli juba aegunud TsÜS § 146 lg 1 kohaselt ja hagejal ei ole kehtivat nõuet kostja vastu; 2) ei nõustu apellant esitatud arvete summaga, kuna lepingus oli sätestatud krediidipiiriks 800 krooni. Seega krediidipiirang oleks pidanud rakenduma kohe, kui krediit oli täis ja kui ei ole toimunud tehnilistel põhjustel kõnede blokeerimist, ei saa seda lugeda kostjapoolseks eksimuseks.
5.Lindorff Eesti AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
5.aprilli 2010 otsus muutmata. Kuna Tartu Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ning kohaldanud materiaalõiguse normi ning ükski apellandi poolt apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale.
7.Ebaõige on apellandi väide, et kuna apellandi ja Radiolinja Eesti AS vaheline leping on sõlmitud 03.12.2004 ja lepingu lisa 10.12.2004, siis nõude loovutamise ajal 30.06.2008 oli nõue juba TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 146 lg 1 sätestab nõude aegumistähtaja, kuid ei reguleeri aegumistähtaja algust. Apellant on jätnud tähelepanuta, et aegumistähtaja algus on sätestatud TsÜS §-s 147, mille lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks; kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Maakohus on õigesti kohaldanud TsÜS § 147 lg-t 3 nõude aegumistähtaja alguse kindlaksmääramisel, ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ja ei korda neid.

Maakohus on õigesti leidnud, et mobiilside teenuse eest esitatud arvete osas algas nõude aegumistähtaeg 1. jaanuaril 2006 kell 0:00 (lõppes 31. detsembril 2008 kell 24.00). Samuti on õige maakohtu seisukoht, et hageja nõue mobiiltelefoni maksumuse osas ei ole aegunud, sest esimese osamakse summas 1 kroon tasus kostja telefoni ostmisel ning järgmine osamakse tuli vastavalt järelmaksugraafikule tasuda 18.01.2005. Arvestades järelmaksugraafikut algas mobiiltelefoni eest 2005 tasumisele kuulunud maksete osas aegumistähtaeg 1. jaanuaril 2006 kell 0:00 (lõppes 31. detsembril 2008 kell 24.00) ja 2006 tasumisele kuulunud maksete osas

1.jaanuaril 2007 kell 0:00 (lõppes 31. detsembril 2009 kell 24.00). Olukorda ei muuda ka asjaolu, et 15. märtsi 2010 istungiprotokolli kohaselt (tl 56-57) on hageja esindaja selgitanud, et kostjaga lõpetati leping aprillis 2005. Siinkohal ei ole hageja esindaja täpsustanud, milline leping lõpetati. Liitumislepingu lõpetamine ei muuda arvete osas aegumistähtaja algust. Seda, et järelmaksuga mobiiltelefoni müügileping oleks erakorraliselt üles öeldud, asja materjalidest ei nähtu ning ka apellant ei ole ise seda väitnud, et järelmaksuga müügi leping öeldi erakorraliselt üles. Kuna avaldused maksekäsu kiirmenetluses esitati 19.11.2008 ja 22.12.2008, siis vastavalt TsÜS § 160 lg 2 p-le 3 aegumine peatus ning nõue ei ole aegunud.
8.Alusetu on apellandi väide, et kuna lepingus oli sätestatud krediidipiiriks 800 krooni, siis on arved ebaõiged. Maakohus on nimetatud apellandi väitele vaidlustatud otsuses vastanud, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.
9.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja