Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-08-94625 menetluskulu 250 krooni hüvitamiseks. Nxxxxxx txxxxxxx esitas mõlemale nõudele vastuväited ning asjad anti üle hagimenetlusse. Hageja esitas hagi mõlema nõude osas kohtule 15.12.2009.a. Kohus on liitis mõlemad nõuded menetlemiseks ühte menetlusse 21.12.2009.a määrusega. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 4879.10 krooni ja viivis 4877.10 krooni. Hagai ja selle lisade kohaselt osutas Elisa Eesti AS (endise nimega Radiolinja Eesti AS) kostjale mobiilsideteenust vastavalt poolte vahel 03.12.2004.a sõlmitud liitumislepingule. 10.12.2004.a sõlmiti lepingule lisa, mille kohaselt ostis kostja mobiiltelefoni Nokia 3220 järelmaksuga. Mobiiltelefoni maksumuseks oli 3151 krooni, millest kostja tasus 1 krooni. Järelmaksugaafiku osamaksu suurus oli 175 krooni kuus. Kostja järelmakseid ei tasunud ning samuti jättis ta tasumata tarbitud teleteenuste eest 1729.10 krooni. Teleteenuste kohta on kostjale esitatud arved. Kokku on kostja võlgnevus mobiiltelefonin ja tarbitud tenuste osas 4879.10 krooni. Vastavalt lepingule on hageja arvestanud ka viibviseid summas 4877.10 krooni. Elisa Eesti AS loovutas nõude kostja vastu hagejale 30.06.2008.a. Vastuseks kostja vastuväitele nõude aegumise kohta leidis hageja, et nõue ei ole aegunud. Vastavalt lepingule pidi kostja tasuma mobiiltelefoni järelmaksu osamaksed iga kuu 18.-dal kuupäeval alates 18.01.2005.a Seega tekkis kostjal järelmaksuvõlgnevus alates 18.01.2005.a, millal oli esimese osamakse maksetähtaeg. Samal kuupäeval oli ka telefoniteenuste eest esitatud esimese arve tasumise maksetähtaeg. Seega hakkas aegumine kulgema alates 01.01.2006.a ja selle kulgemine lõppes 31.12.2008.a. Hageja esitas nõuded maksekäsu kiirmenetluses vastavalt 19.11. ja 22.12.2008.a ja tulenevalt TsÜS § 160 lg 2 p3 aegumine peatus. Kohtuistungil selgitas hageja, et leping kostjaga lõpetati aprillis 2005.a ja siis jäi kostjal tasumata kolme kuu kõned ja telefoni järelmaks. Ühelgi arvel pole teenuste summa suurem kui 800 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus asjas menetlus lõpetada, sest nõue on aegunud. Kohtuistungil selgitas kostja täiendavalt, t leppis lepingus kokku kõnelimiidi 800 krooni, kuid esimene arve oli 1700 krooni ning seepärast arvet ei tasunud. Kostja kinnitas, et sai mobiili 1 krooni eest, kuid teenusepakkuja seda tagasi võtta ei tahtnud, kui kostja võlgu jäi. Kostja vaidles vastu viiviste suurusele põhjendusel, et need on liiga suured. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sõlmis Radiolinja Eesti AS-iga (uue nimega Elisa Eesti AS) kaks lepingut: 1) 03.12.2004.a liitumislepingu (t lk 22); 2) 10.12.2004.a liitumislepingu lisa (t lk 23), mille kohaselt ostis kostja Radiolinja Eesti AS-lt järelmaksuga mobiiltelefoni Nokia 3220 hinnaga 3151 krooni. Esimese sissemakse suuruseks oli 1 kroon. Maksekohustuse pikkuseks oli 18 kuud ja järgmine osamakse tuli tasuda 18.01.2005.a. Radiolinja Eesti AS on esitanud liitumislepingu alusel kostjale arved: - 04.01.2005.a mobiilside teenuste eest summas 582.10 krooni, maksetähtaeg 18.01.2005.a(t lk 24); - 04.02.2005.a mobiilside teenuste eest summas 49 krooni, maksetähtaeg 18.02.2005.a (t lk 25-26); - 01.03.2005.a mobiilside teenuste eest summas 49 krooni, maksetähtaeg 18.03.2005.a, nimetatud arvel oli märgitud ka võlgnevus eelmistest perioodidest 631.10 krooni (t lk 2728);

2-08-94625 -

02.04.2005.a mobiilside teenuste eest summas 1049 krooni, maksetähtaeg 19.04.2005.a, nimetatud arvel oli märgitud ka võlgnevus eelmistest perioodidest 680.10 krooni (t lk 3031). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi. Kostja esitas vastuväite, et telefoniteenuste eest esitati talle suurem arve, kui lepingus krediidipiiri kokku lepiti. Kohus leiab, et vastuväide ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest. Liitumislepingus on krediidipiirikas märgitud 800 krooni, kuid täpsustusena seisab lepingus, et krediidipiiri ületamine annab Radiolinja Eesti AS-le õiguse piirata ja peatada kliendile mobiiltelefoniteenuste osutamine. Sama sätestab ka Radiolinja Eesti AS kasutamise eeskirja (t lk 29, 33-35) p 5.1.7. Lepingut allkirjastades on klient nõustunud nimetatud üldeeskirja kohaldamisega enda suhtes. Seega andis krediidipiir teenuse pakkujale õiguse aga ei pannud kohustust kõned sulgeda. Samas jäävad kostjal esitatud arved ka kogusummas alla nimetatud krediidipiiri. Võlgnevuse summa kasvas tunduvalt viimase esitatud arvega (02.04.2005) seoses lepingu ülesütlemise käsitlustasuga. Kostja esitas vastuväite nõuete aegumise kohta, millele hageja vastu vaidles. Kohus leiab, et nõuded ei ole aegunud. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg hakkab vastavalt TsÜS § 147 lg 3 kulgema kokkulepitud tasu maksmise nõude puhul selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, kui aga nõue muutuks sissenõutavaks arve esitamisega, siis hakkab aegumine kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik sai arve esitada. Pooled olid mobiiltelefoni järelmaksu lepingus kokku leppinud tasumise osamaksetena, kusjuures esimene osamakse tuli tasuda 18.01.2005.a. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3 esimesele lausele, hakkas aegumine kulgema 01.01.2006.a. Teenuste osutamise eest esitas teenusepakkuja arved, millele oli igakord märgitud tasumise tähtaeg. Nimetatud tähtaja saabumisel muutub arve sissenõutavaks. Seega muutus esimene arve sissenõutavaks pärast 18.01.2005.a ja aegumine hakkas tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 teisest lausest kulgema samuti 01.01.2006a. Kuna kõik järgnevad arved muutusid sissenõutavaks vastavalt pärast 18.02, 18.03 ja 19.04.2005, hakkas ka nende puhul aegumine kulgema 01.01.2006.a. Aegumine oleks kõigi arvete ja järelmaksu osas lõppenud seega 31.12.2008.a. Aegumist saaks kohaldada, kui hageja ei oleks esitanud enne aegumise lõppu avaldusi maksekäsu kiirmenetluses (vastavalt 19.11. ja 22.12 2008). Nimelt sätestab TsÜS § 160 lg 1, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ja lg 2 kohaselt võrdsustatakse hagiga ka avaldus maksekäsu kiirmenetluses. Asjaolu, et kostja avalduse materjale kätte ei saanud ei muuda aegumise peatumist, sest peatumiseks piisas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kohtule. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud nõuded ei ole aegunud. Kosjal olid lepingud sõlmitud ja täitmata kohustus Radiolinja Eesti AS-le (hilisema ärinimega Elisa Eesti AS), kes loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale 30.06.2008 vastvalt VÕS § 164 ja lepingu p 5.1.8. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on Radiolinja Eesi AS-ga lepingut sõlmides nõustunud ka Radiolinja Eesti AS kasutamise eeskirja (edaspidi Eeskiri) kohaldamisega enda suhtes. Eeskirja p 4.2.2. kohaselt oli kostjal kohustus tasuda õigeaegselt esitatud arved. Kostja on jätnud oma kohustuse täitmata, mistõttu on hageja nõue põhivõla osas summas 4879.10 krooni põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eeskirja p 6.9 arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast

2-08-94625 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud perioodil 20.04.2005-10.12.2009.a teenuste osutamise eest tähtaegselt tasumata summalt viiviste suuruseks 4396,24 krooni ja mobiiltelefoni ostu-müügilepingu alusel perioodil 19.06.2006-10.12.2009.a viiviste suuruseks 6000.75 krooni. Hageja palub hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt aga välja mõista viivised vaid osaliseltsummas 4877.10 krooni. Kostja vaidles viivistele vastu põhjusel, et need on liiga suured. Kohus märgib, et kuna kostja on olnud teadlik tasumisele kuuluvatest arvetest ja ei ole neid siiski tasunud, pidi ta arvestama ka mittetatsumise tagajärgedega s.o viiviste tasumise kohutuse tekkimisega. Hageja on niigi viiviseid vähendanud enam kui poole võrra. Kohus leiab, et viiviste summa on õiguslikult põhjendatud ja nõue tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.