Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Tsiviiasi nr 2-10-50669

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Hele Ilisson

Otsuse tegemise aeg ja koht

Riigi õigusabi asja nr

2-10-50669

Riigi õigusabi asi

R. (isikukood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxx-xxxxxxx: telefon xxxxxxx) taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses Kirjalik menetlus.

RESOLUTSIOON

Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 463-466 ja 475 lg 1 p 16 kohus m ä ä r a s:

Kohtumäärus saata teadmiseks taotluse esitanule, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud R. esitas 14.10.2010.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Taotleja soovib esitada kohtule hagiavalduse abielu lahutamise nõudes, kuid tal puuduvad hagi koostamiseks ja kohtus esinemiseks vajalikud teadmised. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu andmed, ka taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Taotleja sissetuleku moodustab töötasu xxxxxxxxxxxxxxxx AS-s xxxx krooni ja peretoetus 600 krooni /tl. 17/. Taotleja kasvatab kahte alaealist last. Äriregistris pole kandeid R. kohta. Autoregistri andmetel omab taotleja sõiduautot Audi 80 Avant, ehitusaasta 1993 /tl. 10-11/. Kinnistusameti andmetel omab taotleja korterit xxxxxxxxxxx Valga linnas, kinnistu nr xxxx /tl. 8/. Maksu- ja Tolliameti teatisest isiku sissetuleku kohta nähtub, et avaldaja deklareeritud tulu 2009 aastal on xxxxx krooni, seega xxxx krooni kuus /tl 15/. Kohtule taotluse esitanud isik vastab Riigi õigusabi seaduse § 6 lg-s 1 sätestatud nõuetele, õigusabi taotlus vastab nõuetele, ning arvestades taotleja majanduslikku seisundit, tuleb taotlejale anda riigi õigusabi. Samas, arvestades seda, et R. on töökoht ning tal on olemas igakuine sissetulek, ei ole põhjendatud tema riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielik vabastamine. Kohus on seisukohal, et vastavalt riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 8 p 3 tuleb R. anda riigi õigusabi kohustusega hüvitada 1 aasta jooksul riigi õigusabi kulud 25% ulatuses. Kohus leiab, et selline õigusabikulude hüvitamine ei pane isikut olukorda, kus ta satuks majanduslikult raskesse ja igapäevast toimetulekut takistavasse olukorda. Vastavalt RÕS § 18 lg 2 määrata riigi õigusabi osutajaks advokaat, kelle nimetab advokatuur.