Ühinguõigus › Sundlõpetamine

2-10-45675 03.11.2010 esitas äriühingu seaduslik esindaja kohtule avalduse, milles taotleb enda määramist osaühingu likvideerijaks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, vaadanud läbi registripidaja avalduse ja tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et OÜ L tuleb sundlõpetada, läbi viia tuleb likvideerimismenetlus. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija. Kohtule esitatud äriregistri toimikust ja registriosakonna kaaskirjast nähtub, et osaühingu netovara ei vasta seaduses sätestatud suurusele, registripidaja poolt antud tähtaja jooksul osaühing ÄS § 176 sätestatut ei täitnud. ÄS § 136 sätestab osaühingu osakapitali suuruse. Kooskõlas § 176 peavad osanikud võtma vastu ühe nimetatud paragrahvis nimetatud otsustest, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist. ÄS § 203 lg 1p 1 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. § 203 lg 2 alusel võib kohus sundlõpetamise otsustada omal algatusel. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 602 alusel määrab kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral (ÄS § 206 lg 3). TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingute likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Puudutatud isiku juhatuse liige RBon andnud nõusoleku likvideerijaks määramiseks. Kohtu hinnangul on osaühingu juhatuse liige võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Seega määrab kohus likvideerijaks osaühingu juhatuse liikme. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-des 209-220. Juhindudes TsMS § 179 lg 1 ja RLS § 56 lg 2 teisest lausest tuleb osaühingult välja mõista menetluskuluna 200 kroonine riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu tasumist tõendav dokument tuleb esitada kohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Juhul kui osaühing riigilõivu määratud tähtpäevaks ei tasu, saadetakse kohtumäärus täitmiseks kohtutäiturile. Riigilõivu (200 kr) tasumisega viivitamise korral tuleb osaühingul tasuda TsMS § 179 lg 9 alusel viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 606 lg 1 järgi kuulub kohtumäärus täitmisele alates selle juriidilisele isikule.

kättetoimetamisest

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.