Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks

Tsiviilasi nr 2-10-44100

leiab kohtutäitur, et tal on vaja siseneda võlgniku eluruumi võlgniku nõusolekuta, vabastada eluruumi jõuga, seejärel üle anda eluruumi sissenõudjale. Kohtutäitur tugineb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg-le 2, mille alusel võib kohtutäitur siseneda võlgniku valduses olevatesse eluruumidesse ja need läbi otsida ainult kohtumääruse alusel. Eeltoodu alusel palub kohtutäitur lubada tal siseneda täitetoimingute tegemiseks, s.h läbiotsimiseks ja valdaja väljatõstmiseks eluruumi asukohaga XXX. Viru Maakohus jättis 14. septembril 2010 avalduse käiguta ning andis kohtutäiturile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude täpsustamiseks ja põhjendamiseks. Kohus leidis, et väljatõstmiseks ei ole vaja kohtutäituril eraldi kohtu luba ning palus kohtutäituril põhjendada oma nõuet ning selgitada, milleks tuleb läbi viia läbiotsimine. Läbiotsimise vajadus ei selgunud kohtutäituri avaldusest ega kohtuotsusest, mis oli täitedokumendiks. Kohtutäitur esitas 30. septembril 2010 kohtule täpsustatud avalduse, milles kohtutäitur leidis, et kohtuotsusega kohustati võlgnikku ruumi vabastama ning vabastamisest keeldumisel võib võlgnikku ruumist välja tõsta. Kohtutäitur on seisukohal, et kohtutäituril ei ole seadusest tulenevat õigust ise siseneda võlgniku valduses olevale kinnistule, kui võlgnik seda ei luba. Kuna antud juhul ei luba võlgnik kohtutäituril väljatõstmiseks ruumi siseneda, palus täitur kohtul selleks luba. Läbiotsimise vajadust selgitas kohtutäitur sellega, et võlgniku väljatõstmiseks tuleb täituril avada kappe, hoiuruume jne ehk ruumi läbi otsida. Läbiotsimine on vajalik võlgniku asjade ruumist väljatõstmiseks. Kohus, tutvunud avaldusega ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Sama paragrahvi lõike kaks punkti kaks alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur ei ole avalduses esinenud puudusi kõrvaldanud ning esitatud avaldus on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri nõue ei ole piisavalt selge. Seetõttu leiab kohus, et kohus ei ole pädev asja lahendama. Vastavalt TMS § 11 lg 1 käesoleva seadustiku kohaselt on maakohtu pädevuses: 1) trahvi määramine; 2) isiku sundtoomise, kinnipidamise ja isikule aresti kohaldamise määruse tegemine; 3) läbiotsimisloa andmine; 4) kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine; 5) täitemenetlusega seotud hagide lahendamine; 6) sundvalitseja määramine ja vabastamine; 7) muude lahendite tegemine käesolevas seadustikus ettenähtud juhtudel. Eelnimetatud paragrahv ei anna kohtule pädevust väljastada kohtutäituritele lubasid võlgnike eluruumidesse sisenemiseks. TMS § 28 lg 2 räägib tõesti sellest, et kohtutäitur võib siseneda eluruumi ja need läbi otsida 2(4)

Tsiviilasi nr 2-10-44100

ainult kohtumääruse alusel. Kohus peab vajalikuks veel kord selgitada, et selle paragrahvi alusel teeb kohus määruse ruumi sisenemiseks, kui selle eesmärgiks on läbiotsimine. See tähendab, et kohus ei anna lubasid ruumi sisenemiseks, et võlgnikku ruumist välja tõsta. See on kohtutäiturile lubatud ka ilma kohtumääruseta täitedokumendi täitmiseks. Läbiotsimiseks tuleb kohtutäituril samuti siseneda eluruumi ning sel juhul toimub läbiotsimine ja sisenemine eluruumi ainult kohtumääruse alusel. Samale seisukohale on asunud ka Tartu Ringkonnakohus, kes on oma otsuses tsiviilasjas nr 208-22729 märkinud, et võlgniku eluruumist väljatõstmisel on tuginemine nimetatud menetlusnormile (TMS § 28 lg-le 2) on ebaõige, sest see ei reguleeri täitemenetluses kinnisasja väljaandmist, vaid võlgniku valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile sisenemist ja seal viibimist läbiotsimise eesmärgil, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Täitemenetluses korteriomandi väljaandmisega seonduvat reguleerib TMS § 180. Kõnesolevast paragrahvist tulenevalt kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks (lg 1), kohtutäitur toimetab võlgnikule kätte täitmisteate kinnisasja väljaandmise kohta vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sundtäitmist (lg 2) ja kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse, kusjuures vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei (lg 3). Viidatud TMS § 180 sätetest ei tulene, et kohus peab sanktsioneerima kohtutäituri toimingud kinnisasja võlgniku valdusest äravõtmisel, sh võlgniku valduses olevasse eluruumi sisenemisel ja seal viibimisel. Kõigi TMS §-s 180 nimetatud täitetoimingute (sh täitmisteate võlgnikele kättetoimetamine ja võlgnikelt korteriomandi valduse äravõtmine) tegemine on kohtutäituri enda pädevuses. Kohtult loa küsimine ruumi sisenemiseks võlgniku väljatõstmise eesmärgiga ei ole põhjendatud ning kohtutäituril ei ole vajadust pöörduda sellistes täiteasjades kohtu poole nimetatud toimingute tegemiseks loa saamiseks. TMS §-st 180 ei tulene aga võimalus ega vajadus võlgniku läbiotsimiseks. Väljatõstmisel ei otsi kohtutäitur mingit asja, vaid selle eesmärgiks on võlgniku väljatõstmine koos kõikide asjadega. Kohus on seisukohal, et väljatõstmiseks ei ole vaja võlgnikku läbi otsida, vaid tuleb võtta võlgniku asjad ja need ruumist välja tõsta. Väljatõstmine toimub täitedokumendi alusel, milleks on antud juhul kohtuotsus. Kohtuotsusega aga ei ole lubatud võlgnikku läbi otsida ega tulene otsusest ka selleks vajadus. Väljatõstmise eesmärgis on vabastada ruum, mitte otsida ruumis kõiki võlgniku asju. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohus ei ole pädev avaldust lahendama, kuna väljatõstmiseks pole kohtutäituril kohtu luba vaja. Läbiotsimiseks annab küll kohus täiturile loa, kuid läbiotsimine peab olema põhjendatud ning aitama täitedokumendi täitmist (eelkõige juhul, kui võlgnik varjab asju). Väljatõstmisel ei näe kohus vajadust võlgniku läbiotsimiseks. Läbiotsimine oluliselt rikub isiku õigusi, mistõttu läbiotsimise aluseks ei saa olla suvaline eesmärk ning läbiotsimise vajadus peab olema põhjendatud. Seega avaldus läbiotsimiseks ja ruumi sisenemiseks ei ole põhjendatud ega kuulu kohtu pädevusse. Kohtutäituri avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses.

3(4)

Tsiviilasi nr 2-10-44100

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jätab kohus menetluskulud kohtutäituri kanda. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.

Tamara Šabarova Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.