Santex Pluss OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Trossi hagi O Si ja A Hi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
334 960 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Santex Pluss OÜ (pankrotis, registrikood 12880868) pankrotihaldur Urmas Tross (e-post: xxx) Kostja I O S (isikukood xxx) Kostja II A H (isikukood xxx) Kostja II riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Meelis Masso (e-post: xxx).
Asja läbivaatamine
26. juuni 2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt 1 O S ja kostjalt 2 A H solidaarselt välja hageja Santex Pluss OÜ (pankrotis) kasuks 265 00 eurot.
3.Mõista kostjalt 1 O S hageja Santex Pluss OÜ (pankrotis) kasuks välja intressid 23 813,7 eurot.
4.Mõista kostjalt 1 O S ja kostjalt 2 A H solidaarselt välja Santex Pluss OÜ (pankrotis) kasuks sissenõutavaks muutnud viivised summas 23 004,01 eurot ja alates 24.08.2024 viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 265 000 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
5.Tsiviilajas kantud menetluskulud jätta 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
6.Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Santex Pluss OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Tross esitas Harju Maakohule hagi O Si ja A H vastu, milles palus kohtul: -
mõista O S’l ja AA Hilt solidaarselt välja Santex Pluss OÜ (pankrotis) kasuks 312 760 eurot, milles põhivõlg summas 265 000 eurot ja intressid summas 48 760 eurot;
-
mõista O S’l ja AA H’lt solidaarselt välja Santex Pluss OÜ (pankrotis) kasuks seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahju summalt 313 760 eurot iga viivitatud päeva eest hagiavalduse esitamisest kuni rahalise nõude tasumiseni;
-
jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate O Si ja A H kanda ja mõista kostjatelt välja hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis, alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud (seadusjärgses) määras.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 04.01.2018. a tegid hageja, keda esindas kostja 2 ja kostja 1 kirjaliku tehingu, nimetades ühelehelist dokumenti laenulepinguks (edaspidi tehing), mille kohaselt hageja andis kostjale 1 ajavahemikus 05.01.2018 kuni 17.10.2018 kassast sularahas summas 265 000 eurot. Tehingus märgituna oli tagasimakse kohustus hiljemalt 31.12.2020 (tehingu punkt 3.1), intressiga 4% aastas (tehingu p 4.1).
3.Kostja 2 on selgitanud, et kostjal 1 mingit äriplaani ei olnud, oli hageja väärtuslik töötaja, tundis oma töövaldkonda ja pädev suurte trasside ehitusel. Kostjal 1 olid väidetavalt võlad ja lepiti kokku, et kostja 2 aitab võlgasid tasuda. Kostja 1 poolt raha tagastamine pidi toimuma klientide toomisega hagejale. Pooled olid arvestanud, et 2020 aasta lõpuks võlg saab täielikult tasutud.
4.Tehingu tagatiseks lepinguid ei sõlmitud. Hageja haldurile teadaolevalt kostja 2 hageja juhatuse liikmena laenu kasutamise eest intresse ajavahemikus 04.01.2018 või alates 17.10.2018 kuni 29.09.2020 ei nõudnud, kostja 2 võõrandas oma hageja osaluse ja astus tagasi juhatuse liikmest. Alates 29.09.2020 juhatuse liige on vastanud haldurile, et laenu on keeruline tagasi saada, kuna kostjal 1 ei ole raha. Haldurile teadaolevalt ei ole hageja poolt tehingut lõpetatud, tehingu alusel kostjalt 1 täitmist nõutud, kostjalt 1 raha kasutamise eest intressi nõutud, kohtumenetlust algatatud. Kostja 1 ei ole hageja haldurile kättesaadav.
5.Kostja 1 vastutab hageja ees 04.01.2018 laenulepingu alusel. Hageja ja kostja 1 vahel on sõlmitud tehing, hageja on täitnud lepingujärgse põhikohustuse, andes, vähemalt dokumentide alusel, kostjale 1 üle rahalised vahendid sularahas ajavahemikus 05.01.2018 kuni 17.10.2018. Kuigi leping on muutunud sissenõutavaks maksetähtpäeva saabumisega 31.12.2020 ei ole kostja 1 lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud. Seega on kostja 1 rikkunud poolte vahel sõlmitud tehingut. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Peale 31.12.2020 kohustuste sissenõutavaks muutumist ei ole pooled sõlminud maksetähtaja pikendamise vms kokkulepet.
6.VÕS § 94 lg 3 ja ka § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses väljastatud rahaliste vahendite kasutamise eest maksta intressi. Laenulepingus olid kostjad leppinud kokku kokkuleppelises intressis 4% aastas. Hagi esitamise seisuga on kogunenud tasumata
intressi kogusummas intress 4,6 aasta eest (04.01.2018 kuni 01.07.2022) kokku ca 48 760 eurot (265 000 x 4% x 4,6).
7.Kostja 2 vastutab hageja ees juhatuse liikmena hoolsuskohustuse rikkumise ja võlausaldajatele kahju tekitamise alusel.
8.Kostja 2 on osaühingu juhatuse liikmena on kohustuste rikkumisega tekitatud kahju 265 000 eurot ja lisaks võimalikud intressid summas 48 760 eurot.
9.Hageja oli 2018 majandusaasta ja 2019 aasta majandusaasta aruande kohaselt kahjumis, mis jätkus 2019 aastal. Kostja 2 hageja juhatuse liikmena kõrvaldas käibest 2018 aastal 265 000 eurot koos kostjaga 1, mille tagajärjel hageja võlausaldajate nõuded jäid rahuldamata ja hageja majandustegevus muutus kahjumlikuks 2018 aasta lõpuks ning muutus püsivalt maksejõuetuks sisuliselt 2019 aastal. Joonistub välja kostja 2 selgelt kahjulik tehing, tehingu tagajärg ja põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Kostja 2 juhatuse liikmena andis kostja 1 välja rahalised vahendid, äriplaanita ja tagatiseta, mis põhjustas võlausaldajate nõuete mitterahuldamise 2018 aastal ja hageja majandustegevuse kahjumi 2018 aasta lõpuks on põhjuslikus seoses vähemalt 265 000 eurot summas kahju tekkimise vahel.
10.Kostja 1 ja kostja 2 vastutavad võrdselt solidaarselt summas 265 000 eurot ja tegelikkuses ka tasumata intresside eest. Kostja 1 seisukoht
11.Kostja 1 ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu. Kostja 1 leidis, et hagejal ei ole õiguslikku alust esitada hagi kostja 1 vastu. Laenuleping on õiguspärane. Kostja 1 vastu esitatud hagi on ebaselge ja alusetu ning ei kuulu hagis väljatoodud alusel rahuldamisele. Kostja 2 seisukoht
12.Kostja 2 hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.
13.Hageja on seisukohal, et kostja 2 on tekitanud osaühingule kahju summas 265 000 eurot ja võimalikud intressid summas 48 760 eurot. Kostja 2 seda nõuet ei tunnista. Tegemist on kostja 1 laenuga, mille tagasimaksmise tähtaeg on saabunud ja kostja 1 on kohustatud selle laenu tagasi maksma ning kostja 1 selle kohustuse täitmata jätmise eest ei vastuta.
14.Hageja nõue põhineb sellel, et kostja 1 ja kostja 2 sõlmisid laenulepingu, mille kohaselt maksti alates 05.01.2018 kuni 17.10.2018 kostjale 1 laenu kogusummas 265 000 eurot, tagasimaksmise kohustusega 31.12.2020 ja intressiga 4% aastas.
15.Kostja 2 kinnitab, et ta on täitnud oma juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, s.t ta on olnud hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega ei ole võtnud äriühingule põhjendamatuid riske. Kostja 2 poolt hoolsuskohustuse nõuetekohast täitmist kinnitab ka asjaolu, et kostja 2 on isiklikult täitnud Santex Pluss OÜ (pankrotis) rahalisi kohustusi, mistõttu ongi 29.07.2022 kohtumäärusega Santex Pluss OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse järelevalve tsiviilasjas nr 2-21-17222 kinnitatud üheks võlausaldajaks ka kostja 2 ise ja seda summas 66 551,47 eurot. Sellises summas osaühingu kohustuste täitmist saab ja tuleb pidada tegutsemiseks korraliku ettevõtja hoolsusega.
16.Kostja 2 oli Santex Pluss OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks 17.07.2015 kuni 29.09.2020.a. Üldteadaolevalt oli 2018. aasta ehitusbuumi aasta ja tööpuudust ei olnud. Kostjale 2 ei saa ette heita laenulepingu sõlmimist osaühingu jaoks väga olulise töötajaga ja seda olukorras, kus tellimustest puudust ei olnud.
17.Kostja 2 tegutses hageja juhatuse liikmena teadmises, et tellimusi ja töid on majandamiseks piisavalt ning osaühingu rahalised nõuded tellijate vastu saavad rahuldatud ehk siis ei olnud kostja 2 süüdi selles, et saabus majanduslangus ja üleilmne finantskriis.
18.Mis puudutab kostjate solidaarvastutust, siis kostja 2 sellega ei nõustu. VÕS § 137 lg 1 kohaldamise eelduseks on, et iga kostja vastutaks ka eraldi sama kahju hüvitamise eest, kuid mitte oma rikkumisega põhjustatud kahjust suuremas ulatuses (vt näiteks Riigikohtu 02.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-10, p-d 17 ja 18). Kostja 2 ei vastuta selle eest, et kostja 1 on jätnud talle antud laenu tagastamata. Veelgi enam ei vastuta kostja 2 selle eest, et laekumata on jäänud ka laenulepingus kokkulepitud intressid.
19.Juhul, kui kohus asub teistsugusetele seisukohtadele, siis taotleb kostja 2 temalt väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 140 lg 1 alusel. Kostja on nõus hagi rahuldamise korral tasaarvestuse tegemisega kohtuotsuses oma nõudega pankrotivaras. Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
21.Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
Santex Pluss OÜ (edaspidi hageja) ja O S (edaspidi kostja 1) vahel on 04.01.2018 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt Santex Pluss OÜ annab ajavahemikul 04.01.201803.10.2018 kostjale 1 laenu summas 265 000 eurot. Laenusaaja kohustub laenusumma tagastama hiljemalt 31.12.2020 (I kd tl 6);
05.01.2018-17.10.2018 on hageja kassast kostjale tehtud sularahas väljamakseid kokku summas 265 000 eurot (I kd tl 7-21);
A H (edaspidi kostja 2) oli Santex Pluss OÜ (pankrotis) juhatuse liige ajavahemikus 17.07.2015-29.09.2020 (I kd tl 22-23);
Harju Maakohtu 30.12.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-17222 on välja kuulutatud Santex Pluss OÜ pankrot ja nimetatud pankrotihalduriks Urmas Tross (I kd tl 106-109).
22.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 312 760 eurot, millest põhivõlg summas 265 000 eurot ja intressid summas 48 760 eurot ning mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahju summalt 313 760 eurot iga viivitatud päeva eest hagiavalduse esitamisest kuni rahalise nõude tasumiseni.
23.Kõigepealt lahendab kohus kostja 1 vastu esitatud nõude.
24.Hageja on esitanud kostja 1 vastu hagi laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on hageja ja kostja 1 vahel 04.01.2018 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt hageja annab ajavahemikul 04.01.2018-03.10.2018 kostjale 1 laenu summas 265 000 eurot, laenusumma on välja makstud sularahas hageja kassast. Hageja kassa väljaminekuorderistest nähtuval on hageja teinud kostjale ajavahemikus 05.01.201817.10.2018 väljamakseid kokku 265 000 eurot. Vastavalt laenulepingu punktile 3.1 kohustus kostja 1 laenusumma tagastama hiljemalt 31.12.2020. Kostja 1 laenusummat kokkulepitud tähtajaks ei tagastanud. Kostja 1 lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on 265 000 eurot, millele lisandub intressivõlgnevus summas 48 760 eurot.
25.Kostja 1 tema vastu esitatud nõuet ei tunnista.
26.Kohus leiab, et kostja 1 kohustus tuleneb lepingust. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 396 lg 1 kohaselt
kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
27.VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel.
28.Hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal 1 raha maksmise kohustus, mida kostja 1 on rikkunud. Laenulepingu punkt 3.1 kohaselt kohustus kostja 1 laenusumma 265 000 eurot tagastama hiljemalt 31.12.2020. Kostja 1 nimetatud summat hagejale ei ole tasunud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt 1 põhivõlgnevuse summas 265 000 eurot tasumist.
29.Kostja 1 kohustus laenulepingu punkti 4.1. kohaselt tasuma intressi 4% aastas tagastamata laenujäägilt. Hageja on palunud mõista kostjalt välja intressid summas 48 760 eurot. Hageja nõude kohaselt hagi esitamise seisuga on kogunenud tasumata intressi 4,6 aasta eest (04.01.2018 kuni 01.07.2022) kokku ca 48 760 eurot (265 000 x 4% x 4,6). Kostja 1 ei ole hageja intressinõudele sisulisi vastuväiteid.
30.Kohus hageja intressiarvestusega ei nõustu. Kohus märgib, et vastavalt laenulepingule kuulus intress 4% aastas tasumisele tagastamata laenujäägilt ja laenu tagastamise tähtaeg oli 31.12.2020. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 05.11.2008 tehtud otsuses leidnud järgmist. „Kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).“ Seega saab hageja nõuda intressi kostjalt 1 üksnes kuni laenu tagamise ajani so 31.12.2020 ja pärast seda saab hageja nõuda kostjalt 1 üksnes viivist.
31.Kuigi vastavalt laenulepingu punktile 4.1. oli kostja 1 kohustatud tasuma intressi 4% aastas laenujäägilt ja laenusumma on antud kostja 1 kasutusse erinevate kassast tehtavate väljamaksetega, siis ei ole hageja kohtule sellist intressiarvestust esitanud, mille puhul oleks lähtutud intressi arvestamisel laenujäägist, vaid on lähtunud sellest nagu oleks kogu laenusumma kostja 1 kasutusse antud juba laenulepingu sõlmimisel. Kuna laenusumma 265 000 kostja 1 kasutusse andmine toimus ajavahemikus 04.01.2018 kuni 03.10.2018, siis arvestab kohus laenusummalt 265 000 intressi määraga 4% aastas ajavahemiku 03.10.2018 kuni 31.12.2020 eest ning kohus on arvestanud antud ajavahemiku eest intressi summas 23 813,7 eurot (vt viivisekalkulaator.ee).
32.Eeltoodust tulenevalt tuleb intressid summas 23 813,7 eurot kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista.
33.Järgnevalt lahendab kohus kostja 2 vastu esitatud nõude.
34.Hageja leiab, et kostja 2 on rikkunud võlgniku juhatuse liikme kohustusi sellega, et hageja andes kostjale 1 ajavahemikus 05.01.2018 kuni 17.10.2018 rahalisi vahendeid summas 265 000 eurot ilma äriplaanita ja tagatiseta, kostja 2 olles hageja juhatuse liige ei nõudnud kostjalt 1 laenud tagastamist ja intresse, mille tagajärjel hageja võlausaldajate nõuded jäid rahuldamata ja hageja majandustegevus muutus kahjumlikuks 2018 aasta lõpuks ning muutus püsivalt maksejõuetuks sisuliselt 2019 aastal.
35.Hageja leiab, et eelnevaga on kostja põhjustanud võlgnikule kahju 313 760 000 euro ulatuses ÄS § 187 alusel.
36.Kostja 2 on hagile vastu vaielnud ja väidab, et täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsuga.
37.Hageja nõue kostja 2 vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud sama lõike teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
38.ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: • juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); • osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); • juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
39.Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 14 ja aktsiaseltsi kohta analoogselt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 13; 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11).
40.Riigikohus on oma praktikas leidnud, et kahju hüvitamise nõude esitamisel äriühingu juhatuse liikme vastu tuleb arvestada ka seda, kas hageja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada. Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-09, p 11; 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 55)
41.Kohtul tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada kõigepealt kas kostja 2 on tegutsenud kostjale 1 laenu andmisel korraliku ettevõtja hoolsusega.
42.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vastavalt hageja ja kostja 1 vahel 04.01.2018 sõlmitud laenulepingule on hageja andnud ajavahemikus 05.01.2018 kuni 17.10.2018 kostjale 1 laenu summas 265 000 eurot. Vastavalt laenulepingule kostja 1 kohustus laenusumma 265 000 eurot hagejale tagastama 31.12.2020, kuid kostja ei ole laenusummat hagejale tagastanud. Samuti ei ole kostja 1 tasunud intresse.
43.Kohus tuvastab, et 18.03.2022 vastuses Santex Pluss OÜ (pankrotis) pankrotihalduri poolt kostjale esitatud küsimustele on kostja 2 selgitanud, et kostjal 1 mingit äriplaani ei olnud, kostja 1 oli väärtuslik töötaja ja tundis oma töövaldkonda. Kostjal 1 olid väidetavad võlad ja lepiti kokku, et kostja 2 hageja esindajana aitab kostjal 1 võlgasid tasuda. Kostja 1 poolt võlgade tasumine pidi toimuma klientide toomisega hagejale. Kuna kostjal 1 oli palju kontakte, kliente ja tõi sisse tööd, siis eelduslikult oleks selle raha tagasi teeninud ettevõttele lühikese ajaga. Selle arvestusega oleks 2020 lõpuks võlg olnud täielikult tasutud (II kd tl 24 pöördel). Eeltoodud kostja 2 selgitusest võib järelda, et kostja 1 hagejale raha tagasi maksma ei pidanudki.
44.Kohtus leiab, et kostja 2 hageja juhatuse liikmena ajavahemikus 05.01.2018-03.10.2018 kostjale 1 laenu andes ei tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Vaidlust pole sellele üle, et 265 000 euro suuruse laenu andmisel ei olnud sõlmitud kostjaga 2 tagatislepingut, laenu oli antud töötajale, kellel olid võlad, seega majanduslikud raskused. Hoolas juhatuse liige ei tegutse märkimisväärselt suure summavõlgades töötajale laenamisel ilma igasuguse tagatiseta korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti ei tegutsenud kostja 2 korraliku ettevõtja hoolsusega jättes kostjalt 1 laenusumma ja intressi sisse nõudmata. Sellise laenu andmine kostjale 1 ja selle tagasinõudmisest loobumine näol tegemist sisuliselt kingitusega. Hoolas äriühingu juhatuse liige ei kingi oma töötajale 265 000 eurot.
45.Kohtule esitatud Santex Pluss OÜ (pankrotis) 2019 majandusaasta aruandest nähtuvalt oli hageja 2018. ja 2019. aastal kahjumis (I kd tlk 86-92). Kohus leiab, et laenates 2018 aastal kostjale 1 265 000 eurot vähendas kostja 2 märkimisväärselt hageja rahalisi vahendid ja selle tulemusena 2018. aasta lõpuks muutus hageja majandustegevus kahjumlikuks ja 2019. aastal muutus hageja püsivalt maksejõuetuks. Seega tegi kostja 2 vaieldamatult hageja jaoks kahjuliku tehingu, selle tehingu tagajärjel vähenes hageja vara 265 000 euro võrra, hageja ei suutnud tasuda oma võlausaldajate nõudeid, mis tõi kaasa hageja maksejõuetuse. Seega esineb kohtu hinnangul kahju poolt tehtud kahjuliku tehingu ja selle tagajärje vahel põhjuslik seos.
46.Hageja poolt kohtule esitatud hageja võlausaldajate nimekirja kohaselt kümnest võlausaldajast seitsme ees on hagejal tekkinud kohustused enne 2019 aastat ning nimetatud kohustused kattuvad ajavahemikuga, mille jooksul kostja 2 tegi hageja esindajana väljamakseid kostjale 1 summas 265 000 eurot. Kostjaga 1 laenulepingu mittesõlmimisel oleks hageja saanud oma kohustused enamuse võlausaldajate eest täita ja hagejal ei oleks tekkinud makseraskuseid.
47.Kohus leiab, et kostja 2 ei ole tõendanud, et ta tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja 2 on tõenditena esitanud Santex Pluss OÜ poolt tehtud hinnapakkumised, mis on koostatud kostja 1 ja kostja 2 poolt (II kd tl 101-113). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et nimetatud hinnapakkumise aluseks oleks hageja lepingu sõlminud. Kuigi kostja 2 on väitnud, et sellel ajal tellimustest puudu ei olnud, siis ei ole hageja siiski sõlminud piisavalt lepinguid oma klientidega, et oleks saanud maksejõutust vältida.
48.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja 2 vastutab juhatuse liikme kohustuste rikkumise eest ja tekitanud hagejale kahjus summas 265 000 eurot.
49.Kostja 2 on palunud temalt väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 140 lg 1 alusel. VÕS § 140 lg 1 sätestab, et lohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostja 2 ei ole esile toonud asjaolusid, mis oleks VÕS § 140 lg 1 alusel kahju hüvitamise vähendamise aluseks. Kohus pea selliseid asjaolusid ise tuletama hakkama. Seega jätab kohus VÕS § 140 lg 1 alusel kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamata.
50.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt 2 välja hageja kasuks kahju hüvitise summas 265 000 eurot.
51.Hageja on käsitlenud kostja 2 poolt temale tekitud kahjuna kostja 1 poolt tasumata intresse. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Hagejale tekkinud kahju on tema vara vähenemine summas 265 000 eurot. Kohtu hinnangul ei vastuta kostja 2 hageja ees kostja 1 poolt laenulepingust tulenevate intresside tasumise eest. Kohus jätab rahuldamata hageja intressinõude summas 48 760 eurot.
52.Järgnevalt lahendab kohus küsimuse kas kostja 1 ja kostja 2 vastutavad solidaarselt hageja ees.
53.VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erineval alusel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud kahju eest, vastutavad nad solidaarselt. Riigikohus on oma 08.12.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16 asunud seisukohale, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kannatanul on VÕS § 137 lg-st 1 2-22-10090 9 / 10 tulenevalt õigus nõuda kogu kahju hüvitamist kõigilt kahju tekitamise eest vastutavatelt solidaarvõlgnikelt sõltumata sellest, missugune on kahju tekitajate vastutuse osa nende omavahelises suhtes VÕS § 137 lg 2 järgi (vt ka Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 14). VÕS § 137 lg 1 kohaldamise eelduseks on aga see, et iga kostja vastutaks ka eraldi sama kahju hüvitamise eest. VÕS § 137 lg 1 järgi võivad kostjad vastutada kahju eest solidaarselt, kuid mitte oma rikkumisega põhjustatud kahjust suuremas ulatuses (vt ka Riigikohtu 2. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-10, p-d 17, 18).
54.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja 1 on kohustatud tagastama hagejale põhivõlgnevuse summas 265 000 eurot ja tasuma intressid summas 23 813,7 eurot ning kostja 2 vastutab hagejale tekkinud kahju eest summast 265 000 eurot. Kostja 1 ja 2 kostja kohustus hageja eest tuleneb hageja poolt kostjale 1 antud tagastamata laenust summas 265 000 eurot, mille võrra on hageja vara vähenenud. Seega on kohus tuvastanud, et mõlemad kostjad vastutavad eraldi hagejale 265 000 eurot tasumise eest ning nende vastutus tuleb samast õigussuhtest (kostjale 1 265 000 euro laenamine hageja poolt).
55.Kohus leiab, et kostja 1 ja 2 vastutavad solidaarselt hageja ees summas 265 000 eurot, mistõttu tuleb 265 000 eurot mõista solidaarselt kostjalt 1 ja 2 hageja kasuks välja.
56.Hageja on esitanud kostjate vastu viivisenõude. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras kahju summalt 265 000 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni rahalise nõude tasumiseni.
57.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
58.Kohus on rahuldanud hageja põhinõude kostjate vastu summas 265 000 eurot. Seega saab hageja nõuda kostjatelt viiviseid üksnes põhinõudelt summas 265 000 eurot. VÕS ei võimalda nõuda viivist intressi tasumisega viivitamisel. Hageja on esitanud viivisenõude 12.12.2023 menetlusdokumendis. Seega hageja ei ole esitanud viivisenõuet hagiavalduses. Selles johtuvalt ei saab kohus rahuldada viivisenõude alates selle esitamisest, mitte tagasiulatuvalt.
Eeltoodust tulenevalt on hagejal VÕS § 113 lg 2 tulenevalt kostjate vastu viivisenõue alates 12.12.2023.
60.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajal (23.08.2024) sissenõutavaks muutunud viivised 23 004,01 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 24.08.2024 viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 265 000 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
59.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
60.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus on hagi kostja 1 ja 2 vastu rahuldanud osaliselt, kuid kummagi kostja suhtes erinevas ulatuses. Sama ei ole kohus hagi rahuldanud kostja 1 ja 2 oluliselt erinevas ulatuses, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks lähtuda kulude jaotusel kostja 1 ja kostja 2 vastu hagi rahuldamise ulatusest, vaid leiab, et kuna hagi rahuldati osaliselt mõlema kostja vastu, siis lähtudes hagi rahuldamise ulatusest tuleb menetluskulud jätta 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
61.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul kohtotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2025 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.