Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kostjate tegevuses. Avariiga tekkis hagejal kahju, mis koosneb avariiga hoonele tekitatud kahjustuste kõrvaldamise kuludest, gaaskustutussüsteemi uuesti gaasiga täitmise kuludest, gaaskustutussüsteemi auditeerimise kuludest ja eksperdiarvamuse tellimise kuludest. Kostja I rikkus projekteerimislepingut, sest projekti järgi ei olnud gaaskustutussüsteemi kasutamisel vaja kasutada ülerõhuklappe, kuid tootja oli need ette näinud. Projekteerimise alusena märgitud siseministri määrus oli enne projekteerimise alustamist kehtivuse kaotanud. Aluseks võetud ruumide pindalad ei vastanud tegelikkusele ja jäeti arvesse võtmata, et ruumide sihtotstarbelisel kasutamisel väheneb nende ruumala. Kostja II paigaldatud gaaskustutussüsteem ei vastanud projektile. Projektis ettenähtud andurid olid asendatud ainult optiliste suitsuanduritega, mis vähendas süsteemi töökindlust. Teostusjoonis ei kajastanud ruumide ruumalade muutusi. Paigaldamata jäid üherõhuklapid, mida nägi ette tootja juhend. Kostja II jättis süsteemis tehtud muudatused kooskõlastamata ega andnud hagejale üle asjakohast dokumentatsiooni. Kostja III ei juhtinud hageja tähelepanu ülerõhuklappide puudumisele ning jättis pärast avariid fikseerimata süsteemis rakendunud andurite ja keskseadmete olekud, hävitades seeläbi olulist informatsiooni. Kostja III ei koostanud piisavalt detailseid hooldusprotseduure. Andurite puhastamine oli ebapiisav. Kostjate seisukohad

Ülerõhuklappide puudumine projektis ei kujutanud endast ühegi normi rikkumist. Kostja I lepingurikkumine ei ole tõendatud. Hageja ei ole esitanud nõuet ka õigel ajal, sest lepingu järgi vastutas kostja I projekti eest 24 kuu jooksul alates ehitusprojekti eesmärgipärasest kasutusele võtmisest, välja arvatud juhul, kui tegemist oli varjatud puuduste või kostja tahtlikust tegevusest tulenevate puudustega. Nõuet kostja I vastu ei ole võimalik rahuldada ka VÕS § 138 alusel. Ei ole kindlaks tehtud, et kahju võis põhjustada kostja I. Eelneva tõttu jääb rahuldamata ka leppetrahvi nõue kostja I vastu. Nõue kostja II vastu ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja II ei rikkunud lepingut, kui ei paigaldanud ülerõhuklappe ja kaht erinevat tüüpi andureid. Hageja ei ole selgitanud, millise dokumentatsiooni jättis kostja II üle andmata ja kuidas see võis põhjustada süsteemi käivitumise. Üheski arvamuses ei ole hinnatud, kas või kuidas oli süsteem ebaõigesti seadistatud ja millise mõjuga võis see olla süsteemi käivitumisele. Uste osas tehtud muudatused olid hagejaga kooskõlastatud. Hageja ei ole ühegi rikkumise puhul tõendanud, et see tõi kaasa gaaskustutussüsteemi käivitumise. Automaatsete sulgemisseadmete ja kummist põrandatappide paigaldamata jätmine ei ole varjatud puudusteks ning need oleksid pidanud olema hagejale teada juba ehitise vastuvõtmisel. Viidates kõigile puudustele esimest korda alles 4.01.2013 menetlusdokumendis, on hageja minetanud oma õiguse puudustele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Hageja ei teavitanud puudustest õigel ajal ja nõuetekohaselt. Nõuet ei saa rahuldada ka VÕS § 138 alusel. Tõendamata on väited kostja III lepingurikkumise kohta ning väidetava rikkumise ja süsteemi käivitumise põhjusliku seose kohta. Hageja spetsialistid ei tuvastanud süsteemi käivitumise tegelikku põhjust. AS Optimus Systems arvamuses ei ole põhistatud, kas või milline seos on kostja III väljastatud vastavusdeklaratsiooni ja süsteemi käivitumise vahel. Etteheited hooldusprotseduuride puudulikkuse kohta on üldsõnalised ja oletuslikud. Välistada ei saa süsteemi õiget käivitumist ruumides esinenud suitsu tõttu. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, milliseid märkusi oleks kostja III pidanud lisaks hoolduspäevikutesse tegema ja kuidas see oleks vältinud süsteemi käivitumist. Kostja III teavitas hagejat ülerõhuklappide paigaldamise küsimusest. Ustel automaatsete sulgemisseadmete ja kummist põrandatappide puudumisest ei teatanud hageja õigel ajal, kui võttis ehitise vastu juba 15.06.2009. Need ei olnud varjatud puudused. Isegi kui nõue oleks põhimõtteliselt õigustatud mõne kostja suhtes, ei oleks seda võimalik rahuldada, sest nõude suurus ei ole tõendatud ning hageja jättis tegemata vajalikud toimingud kahju ärahoidmiseks (VÕS § 139 lg 2). Viivise nõue on esitatud ebamõistlikult hilja (VÕS § 159 lg 2). Apellatsioonkaebus

pidanud lähtuma eelkõige GE ja EP poolt ühiselt koostatud arvamusest (V kd, tl 98-113). Maakohus on AR arvamust pidanud ebausaldusväärseks ebaõigetel põhjendustel. Puudus vajadus küsida AR-lt, kas ülerõhk tekkis. Ülerõhu tekkimine oli teada. AR ei pidanud hindama ka seda, miks ülejäänud ruumides gaaskustutussüsteem samal ööl ei rakendunud. Gaas võib ülerõhu korral levida kaugele, kui selleks on tee. Gaaskustutussüsteemid ei või olla ohtlikud ka tulenevalt ehitusseaduse § 3 lg-test 3, 4 ja 5. AR arvamuses on põhjendatult märgitud, et eritüübiliste andurite kasutamine oleks võimaldanud valehäiret vältida. AR on hinnanud, et ruumis tekkis lubamatult kõrge ülerõhk. Oht inimestele ei tekkinud sellest, et taolised gaaskustutussüsteemid peavadki olema inimestele eluohtlikud, vaid sellest, et süsteem rajati antud juhul ebaõigesti. Maakohus on GE ja EP arvamust pidanud ebausaldusväärseks ekslike hinnangute põhjal. Kuna kohe pärast avariid tuvastati kohapeal, et ruumides ei esine tulekahju jälgi, on võimalik järeldada, et tulekahju ruumides ei olnud. Süsteemi rakendamine ei saanud olla põhjendatud. Viide kuskilt väljastpoolt ruumi sattunud suitsule on alusetu. Asjatundjate seisukoht, et lühikese ajavahemiku järel ei saanud tekkida süsteemis kaks valehäiret, on loogiline. Arvamusest on järeldatav, et erinevat tüüpi andurite kasutamine koos aitab vältida valehäireid. Asjatundjad on andnud hinnangud oma erialastele teadmistele ja kogemustele tuginedes. Arvamuse aluseks on tootja juhend, mille kohaselt rõhutasandus on kohustuslik. Maakohtu kaalutlused seoses uste avamisega on vastuolus tuleohutuse põhimõtetega. Asjatundjad on selgitanud, et ruumide projekteerimisel tuleb lähtuda õigest kubatuurist. Asjatundjad ei pidanudki käsitlema, milline seos on ruumide ruumala väidetaval ebaõigel arvestamisel süsteemi käivitumisega. Maakohus on ebaõigesti pidanud tunnistaja VH ütlusi usaldusväärsemaks kui AR, EP ja GE ütlusi. VH oli Päästeameti inspektor, kes vaatas vaidlusalused gaaskustutussüsteemid üle (kd II tl 155). Puuduste tuvastamine kajastaks negatiivselt tema tegevust. Maakohus on jätnud arvestamata asjatundja arvamusega, aga jättis samas ka kohtuliku ekspertiisi määramata. Selline tegevus ei ole kooskõlas TsMS §-ga 2. Maakohus on alusetult jätnud arvestamata kostja III tehniku kirjaliku kinnitusega, mille kohaselt gaaskustutussüsteemides esinevad puudused. Ruumide 02-013 ja 02-202 hooldusaktides (VII kd, tl 136, 137) on kostja III tehnik puudusi kirjeldanud. Asudes asjatundjate asemel ise gaaskustutussüsteemide tehnilist toimimist hindama, on maakohus ületanud oma pädevust ja eksinud süsteemide tööpõhimõtetes. Maakohtul ei olnud alust asuda seisukohale, et ülerõhku ei saanud tekkida seetõttu, et gaasi kontsentratsioon pidi olema 16,5%. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja 28.10.2013 dokumendis on hagi muudetud, ja alusetult jätnud arvestamata dokumendis esitatu. Tegemist ei olnud hagi aluse muutmisega, vaid hageja üksnes selgitas gaaskustutussüsteemide puudusi. Maakohus on ebaõigesti hinnanud kahju hüvitamise eeldusi. Projekteerimislepingu p 5.9 reguleeris vastutust teisiti kui üldtingimuste p 3.3.1, s.t kostja I kannab „täielikku ja tingimusteta“ varalist vastutust materiaalse kahju eest. Hageja ei kaotanud nõuet kostjate II ja III vastu. Kostjad II ja III said gaaskustutussüsteemis puuduste esinemisest teada hiljemalt siis, kui kostjad II ja III allkirjastasid dokumendi avarii sündmuskohaga tutvumise kohta ( II kd, tl 26). Hageja töötaja VV kinnitas 3.03.2014 kohtuistungil (protokolli lk 6 lg 5), et temale ei edastatud teavet ülerõhuklappide paigaldamise vajalikkuse kohta. Hageja valvetöötaja ülesanne ei saa põhimõtteliselt olla automaatse kustutussüsteemi väljalülitamine.

Tekkinud on kahju: gaaskustutussüsteemi puuduste kõrvaldamise kulud 305 856 eurot (sh käibemaks), siseviimistluse parandamise kulude hüvitamata omavastutuse osa 1278 eurot ja ekspertidele makstud tasud 9024 eurot (sh käibemaks). Kostjad on rikkunud oma kohustusi. Lepingute olemusest tulenevalt on mõeldamatu, et poolte tahe oleks olnud luua ebaturvalised ja mittetöökorras süsteemid. Lisaks lepingutele on kostjad rikkunud ka ehitusseaduse § 3 lg-d 1, 3, 4 ja 5, mis on ehitusettevõtjale kohustuslikud tellijatega sõlmitavatest lepingutest sõltumata. Esineb põhjuslik seos kahju ja kohustuste rikkumise vahel. Maakohtu põhjendused, mille kohaselt kahju nõue ei ole tõendatud, on ekslikud. Vastused apellatsioonkaebusele

ainult tulekahjudele ning toiminud ohutult. Ehituslepingus ei olnud ette nähtud gaaskustutussüsteemi tehnilist lahendust. Hageja sõlmis kostjaga III hoolduslepingu (I kd, lk 64-67, lisad 1 ja 2 lk 68-70), mille p 2.1 kohaselt olid hoolduslepingu objektiks tellija turvasüsteemide hooldustööd hageja turvasüsteemidele Tallinnas, Mustamäe tee 51. Kostja III kohustuste hulka kuulusid hoolduslepingu p 3 kohaselt muu hulgas süsteemide rikete parandamine, süsteemide regulaarne hooldus, hoolduspäeviku pidamine, tehniliste rikete väljaselgitamine ning tellija teavitamine neist jne. Lepingu lisa 2 kohaselt oli kostjal III kohustus kontrollida kord kuus gaaskustutussüsteemi komponente vastavalt tootja juhendile ja gaasiballoonide kaalu ja rõhku vastavalt tootja juhendile. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostjate töös esinevate puudustega seonduvat, tuvastamaks, kas ja millised puudused iga kostja töös esinesid. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt kostjate töös ei esinenud lepingutingimustele mittevastavusi. Maakohtu otsuse põhjendus ei ole kooskõlas asja materjalidega. Riigikohus on eelnimetatud otsuse p-s 12 märkinud, et kolleegiumi arvates saab tulekustutussüsteemi tavalisele kasutusotstarbele vastavaks pidada, kui see käivitub vaid põlengu korral. Tulekahju ehk põlengut hoones 21.08.2010 ei toimunud, kuid gaaskustutussüsteem käivitus, mis viis liigsest ülerõhust tingitud plahvatuseni. Nõustuda saab hagejaga, kes väidab, et avarii toimumise fakt iseenesest tähendab, et kostjate töö ei vastanud nendega sõlmitud lepingutele, et kas gaaskustutussüsteem ei sobinud otstarbekohaseks kasutamiseks, kuna käivitus olukorras, kus tulekahju ei esinenud või ei olnud gaaskustutussüsteem ohutu, kuna tekitas ohtliku ülerõhu, mis tekitas kahju hageja varale ning ohu hoones viibinud isikute tervisele. Mõlemal põhjusel ei olnud gaaskustutussüsteem vastav ka vähemalt keskmisele kvaliteedile. Järgnevalt analüüsib kohus puudusi kostjate töös. Olukorras, kus gaaskustutussüsteem käivitus iseeneslikult ja põhjuseta ning tekitas lisaks kahju ja ohu varale ja inimestele, ei saanud maakohus leida, et nii süsteemi projekteerija (kostja I), ehitaja (kostja II) kui ka hooldaja (kostja III) on oma lepingulisi kohustusi korrektselt täitnud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja kohustuseks oli tõendada avarii põhjused ja tõendada puudused kostjate töös. AS Optimus Systems eksperdiarvamuses (edaspidi AR arvamus) seoses avariiga (I kd, lk 76) tuvastati puudusi kõigi kostjate töös ning leiti, et avarii toimumisele ja selle tagajärgedele aitas kaasa kõigi kostjate tegevus. Lisaks esitas hageja GE ja EP arvamuse (V kd, lk 98-118), milles eksperdid leidsid, et gaaskustutussüsteemid rakendusid valehäire tõttu ja valehäire tekkimise tegid võimalikuks puudused kõigi kostjate poolt teostatud töödes. Eksperdid on selgitanud, et igal juhul ei ole mõeldav et korrektselt projekteeritud, ehitatud ja hooldatud gaaskustutussüsteemis võiks korraga esineda 2 valehäiret. See, et antud juhul nii juhtus, oli ekspertide arvates ilmne märk sellest, et gaaskustutussüsteemi ehitamisel ja projekteerimisel esinesid tõsised puudused (V kd, lk 104). Eksperdid pidasid puuduseks kostja I töös, et projektis oli peetud lubatavaks ainult ühte tüüpi andurite kasutamist (AR arvamus). Mõlemas ekspertiisiaktis peeti valehäirete vältimiseks vajalikuks kasutada erinevat tüüpi andureid. (AR arvamuse lk 20, V kd, lk 92, GE ja EP

arvamuse lk 9). Eksperdid tuvastasid, et kostja I ei pidanud projekti kohaselt vajalikuks kasutada ülerõhuklappe. Projekt on selles osas puudulik. Eksperdid märkisid aktis, et tootja ise nägi antud toote puhul ette ülerõhuklapid ilma gaasi kontsentratsiooni protsenti arvestamata. Eksperdid tuvastasid veel, et projekteerimisel aluseks võetud ruumide ruumalad ei vastanud tegelikkusele ning kostja I oli jätnud arvesse võtmata, et ruumide sihtotstarbelisse kasutusse võtmisel väheneb nendes olev vaba ruumala. Eksperdid tuvastasid, et projektis oli automaatse tulekahjusignalisatsiooni projekteerimise ja paigaldamise aluseks märgitud „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemidele (siseministri 1.07.1998 määrus nr 24)“. See määrus oli juba enne projekteerimistööde alustamist kehtivuse kaotanud. Et projektis lubati ainult ühte tüüpi andureid, oli põhjuslikus seoses tulekustutussüsteemi vale käivitumisega, sest kui süsteemil oleksid olnud kahte tüüpi andurid, oleks iseenesliku käivitumise tõenäosus olnud palju väiksem. Et projekteerimisel aluseks võetud ruumalad ei vastanud tegelikkusele ja et puudusid ülerõhuklapid, oli põhjuslikus seoses ohtliku ülerõhu tekkimise ning plahvatuse toimumisega. Kui ruumide ruumala oleks määratud õigesti, ei oleks gaasi kogus olnud nii suur, et oleks tekkinud ohtlik ülerõhk ning kui ülerõhu klapid oleksid olnud paigaldatud, oleksid klapid liigse ülerõhu tekkimisel selle likvideerinud ning ohtu ei oleks tekkinud. Kostja II töös oli rida puudusi. Eksperdid tuvastasid, et optiliste suitsuandurite ja ionisatsiooniandurite asemel on kasutatud ainult optilisi suitsuandureid, mis vähendas süsteemi töökindlust ja suurendas valehäirete ohtu ning põhjustas kustutussüsteemi ebaõige käivitumise. Antud juhul jäeti ülerõhuklapid paigaldamata, kuigi gaaskustutussüsteemide tootjapoolne paigaldusjuhend nägi ette ülerõhuklappide paigaldamise, teostusjoonistel ei ole ära toodud ruumide ruumalade muutused, mis põhjustas ülerõhu tekke. Veel tuvastasid eksperdid, et kostja II oli ehitanud ruumid selliselt, et ruumid ei olnud õhutihedad ning esines avasid, mis projekti järgi olid lubamatud. See võimaldas ruumis nr 2-202 tekkinud ülerõhul paisata ebatiheduste ja avade kaudu ruumi nr 2-013 tolmu, mis vallandas ka selles ruumis gaaskustutussüsteemi. Tuvastamist leidis, et kostja II ehitas ruumid selliselt, et gaaskustutussüsteemi rakendumisel ei sulgunud kõik ruumides olevad ventilatsiooniavad, kuna neil puudusid motoriseeritud ajamiga klapid. Nimetatud puudused võimaldasid valehäire levimise ühest ruumist teise, nii et ühes ruumis kustutussüsteemi käivitumine käivitas süsteemi ilma põhjuseta ka teises ruumis, tekitades hagejale täiendavat kahju. Et kostja II ei järginud tootja juhendit, viitas kostja III kohtumenetluses, et kostja II ei paigaldanud gaaskustutussüsteemidele nõutavaid „hold“ ja „abort“ nuppe. Asjaolu, et kostja II jättis ehitamise käigus võrreldes projektiga tehtud muudatused kooskõlastamata nii hagejaga, kostjaga I kui ka Põhja-Eesti Päästekeskusega, tõendavad mh AR arvamus ja Põhja-Eesti Päästekeskuse paikvaatluse protokoll (II kd, lk 155). Eksperdid tuvastasid, et gaaskustutussüsteemide paigaldus ei vastanud projektile (muuhulgas keskseadmete ja avastavate andurite asendamine, muudatused tulenevalt ruumide ruumalast ja kujust, kustutusgaasi koguse ja torustiku ning torustiku isomeetria muudatused jne). Ehitamise käigus oli tehtud projektis muudatusi selliselt, et ei viidud ülejäänud teostusdokumentatsiooni kehtivate nõuetega vastavusse. Eksperdid tuvastasid, et kostja II väljastas gaaskustutussüsteemidele vastavusdeklaratsiooni, mida ta ei oleks tohtinud teha, kuna gaaskustutussüsteemid ei vastanud kõikidele nõuetele (AR arvamuse lk 22, GE ja EP arvamuse lk 10). Kostja III kohustuste oluline rikkumine väljendus selles, ta ei teavitanud hagejat gaaskustutussüsteemi puudustest, mis hiljem põhjustasid nii süsteemi ebaõige käivitumise kui ka ohtliku ülerõhu tekkimise. Tuvastamist leidis, et kostja III, olles teadlik üherõhuklappide puudumisest, ei juhtinud sellele hageja tähelepanu. Ülerõhuklappide paigaldamise vajadust

tunnistas oma ütlustes kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja TA, kes oli kostja III töötajana tööde teostamise ajal vastutav lepingu täitmise eest (VIII kd, lk 196-197). Samal istungil ütlusi andnud hageja töötaja VV kinnitusel keegi kostjatest enne avariid teda ülerõhuklappide paigaldamise vajadusest ei teavitanud. Ekspert AR arvamuses on märgitud, et kostja III oli probleemist teadlik. Lisaks ei teavitanud kostja III hagejat, et erinevat tüüpi andurite asemel kasutatakse ühte tüüpi andureid ja seega suureneb valehäirete oht, kuigi ka sellest oli kostja III teadlik. Ekspert AR arvamuse kohaselt ei fikseerinud kostja III hooldustehnik kustutussüsteemi taastamisel pärast avariid süsteemis rakendunud andurite ja keskseadmete olekuid, mistõttu hävis kostja III süsteemi taastamise protseduuriga keskseadmetelt olulist informatsiooni, mille põhjal oleks saanud tuvastada häire algsed tekkekohad (I kd, lk 97). Kostjal III ei koostanud piisavalt detailseid hooldusprotseduure, st hooldusprotseduuridest ei nähtunud tingimused, millal on vaja andureid puhastada. Eksperdi arvamuse kohaselt oli gaaskustutussüsteemi paigaldaja ja hooldaja kostja III, s.o sama isik. Ekspert on selgitanud, et süsteemi paigaldav ettevõte peab hoone kasutajale üle andma dokumentatsiooni, mille terviklikkust ja vastavust peab süsteemi hooldaja hoolduslepingu sõlmimisel kontrollima. Kuna paigaldaja ja hooldaja on sama isik, s.o kostja III, siis reaalset kontrolli ei ole toimunud ning samuti ei ole toimunud süsteemi vastavuse kontrolli seadusest tulenevatele nõuetele, tootja poolt esitatud projekteerimise ja paigaldusnõuetele ega standardile. Kostja III ei kontrollinud gaaskustutussüsteemide ja asjassepuutuva dokumentatsiooni terviklikkust ja vastavust seadusest tulenevatele nõuetele, tootja poolt esitatud nõuetele ega asjakohastele standarditele. Kuna hageja hoone kustutussüsteemid on muuhulgas paigaldatud arhiiviruumidesse, tuleb lähtuvalt ruumide kasutusotstarbest hinnata ka ruumis paiknevate andurite hooldusvajadust. Kuna arhiiviruumides käideldakse paberit, mis eritab tolmu, siis tuleb kindlasti käsitleda andurite saastumise suuremat tõenäosust ning lähtuvalt sellest ka sagedasemat hooldust. Seda kostja III ei teinud. Hooldusprotseduurid näevad ette vaid vajadusel korra aastas andurite puhastamise, kuid ruumide sihtotstarvet silmas pidades oli eksperdi arvates see ebapiisav. Andurite ebapiisav hooldus aitas kaasa süsteemi valekäivitumisele. Praeguse vaidluse lahendamisel on keskseks lähtekohaks asjaolu, et kõik gaaskustutussüsteemide rajamise ja hooldamisega seonduvad tööd teostati kostjate poolt. Seega on teada, et gaaskustutussüsteemides ilmnenud puudused pidid tulenema kostjate tegevusest. Ringkonnakohus on tuvastanud puudusi kõigi kostjate töödes ja iga kostjaga seonduvad puudused võisid kahju põhjustada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-160-15 p-s 13 kohustanud ringkonnakohut selgitama, kas hageja on lepingule mittevastavusest kostjaid teavitanud õigel ajal VÕS § 644 lg 1 tähenduses. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hagejal oli kohustus tehtud töö üle vaadata või lasta see üle vaadata. Seega üldreegli kohaselt hakkab töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise mõistlik aeg kulgema alates töö ülevaatamisest. Samas ei hakka teavitamise mõistlik tähtaeg kulgema töö ülevaatamisest juhul, kui tegemist on varjatud puudustega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et hageja pidi avastama puudused kostjate töös juba tööde vastuvõtmisel, kuna vaatas need üle ning lasi need üle kontrollida ka eriala spetsialistil. Riigikohus on eelnimetatud otsuse p-s 13 märkinud, et puudusest teavitamise

mõistlik tähtaeg ei hakka kulgema töö ülevaatamisest juhul, kui tegemist on varjatud puudustega. Hagejalt sai pärast töö ülevaatamist oodata vaid käibes vajalikku hoolsust järgides välisel vaatlusel avastatud puudustest teavitamist. Juhul, kui töö vaatab üle asjatundja, tuleb tellijal siiski töövõtjat teavitada üksnes välisel vaatlusel äratuntavatest puudustest. Ka majandustegevuses tegutsev tellija ei pea eeldama, et talle tarnitav asi on puudusega ning tellijal puudub kohustus lasta asi asjatundjal üle vaadata. Kui tellija siiski täidab asja ülevaatamise kohustuse seaduses sätestatust suurema hoolsusega, ei vabasta see töövõtjat vastutusest lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise eest. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et avarii põhjustanud puuduste näol oli tegemist varjatud puudustega, mida ta ei saanud asja ülevaatamisel tavapärast hoolsust rakendades tuvastada. Riigikohus on 12.06.2006 otsuses nr 3-2-1-50-06 p-s 19 märkinud, et ülevaatusel on tellijal võimalik avastada väliselt äratuntavad lepingutingimustele mittevastavused ehk sellised puudused, mille tellija oleks tavalist hoolsust rakendades võinud töö ülevaatamisel avastada. Varjatud puuduste mitteavastamine ei anna reeglina tunnistust ülevaatuse mittenõuetekohasest läbiviimisest. Praegusel juhul lasi hageja objekti vastuvõtmisel selle üle vaadata eriteadmisi omavatel isikutel. Riigikohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja lasi objekti üle vaadata ka spetsialistil, ei muuda „varjatud puuduse“ definitsiooni ega hageja õigust tugineda puuduste varjatusele. Seega täitis hageja ülevaatamiskohustuse, kuid objekti üle vaadanud eriteadmistega isikud ei suutnud tuvastada puudusi, mis hiljem ilmnesid. Asjaolu, et puudusi ei tuvastanud objekti ülevaatusel eriteadmistega isikud, tõendab ja kinnitab, et tegemist oli varjatud puudustega, mida ei olnud võimalik töö ülevaatamise kohustust täites tuvastada. Hageja, kes on ilma eriteadmisteta isik, ei saanud objekti ülevaatusel tuvastada, et kustutussüsteemil peaksid olema ülerõhuklapid ja kahte sorti andurid ning et gaasi oli balloonides ruumi ruumalaga võrreldes liiga palju. Ükski avarii põhjustanud puudustest ei olnud selline, millest eriteadmisteta isik oleks pidanud asja ülevaatamisel aru saama. Seega tuleb pidada puudusi varjatud puudusteks. VÕS § 645 lg 1 punkti 2 kohaselt võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Ringkonnakohtu hinnangul pidi kostjad olema puudustest töös teadlikud. Tõendeid hinnates saab ringkonnakohus teha järelduse, et kostjad I ja II jätsid teadlikult projekteerimata ning ehitamata kahte sorti andurid ning ülerõhuklapid. Kostja III pidi olema regulaarselt süsteemi osi kontrollides teadlik, et süsteemil puuduvad kahte sorti andurid ning ülerõhuklapid, millest kostja III jättis hageja teadlikult teavitamata. Kostjad eriala asjatundjatena pidid olema teadlikud, et kahte tüüpi andurite ja ülerõhuklappide olemasolu on kustutussüsteemi ohutuks ja eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalik. Tegemist ei olnud puudustega, millest kostjad ei oleks olnud teadlikud. Riigikohus on praeguses asjas tehtud otsuses nr 3-2-1-60-15 p-s 14 selgitanud, et VÕS § 644 lg 2 järgi ei ole vajalik puuduse põhjuse väljatoomine, vaid selle iseloomu kirjeldamine ulatuses, milles see on võimalik pärast eriteadmisi mitte eeldavat töö välist ülevaatust. Ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsev tellija ei pea puuduste kirjeldamiseks tegema ekspertiisi, st ka professionaalselt tellijalt saab eeldada puuduste kirjeldamist vaid üldiselt.

Kuivõrd kostjate töös esinevate puuduste näol oli tegemist varjatud puudustega, ei saanud hageja avastada neid tööde vastuvõtmisel. Hageja avastas, et gaaskustutussüsteem on defektne – aktiveerub valehäire peale ning on ohtlik - avarii toimumisel ning konkreetsed puudused iga kostja töös, mis gaaskustutussüsteemi defektsuse põhjustasid, sai hageja teada AR arvamuse kättesaamisel. Vaidlust ei ole, et kostja III esindaja käis avariiga tutvumas avarii toimumise päeval vahetult pärast avarii toimumist ning kostjate II ja III esindajad käisid koos hageja esindajaga sündmuskohal olukorda fikseerimas ülejärgmisel päeval peale avarii toimumist. Hageja teavitas kostjaid ekspertiisi tellimise faktist ning hiljem, saanud ekspertiisi tulemused teada, teavitas kostjaid ekspertiisi tulemustest. Maakohus on vastuoluliselt leidnud, et hageja sai puudustest teada avarii toimumise hetkel ja sellest ajast hakkas kulgema ka teavitamise mõistlik tähtaeg, kuid puuduste kirjeldamine pidi sisaldama avarii põhjuste kirjeldamist. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et hageja teavitas kostjaid puudustest tähtaegselt. Maakohus on segi ajanud avariist teadasaamise ja avarii põhjustest teadasaamise. VÕS § 644 lg 2 järgi ei ole vajalik puuduste põhjuse väljatoomine, vaid selle iseloomu kirjeldamine ulatuses, milles see on võimalik pärast eriteadmisi mitte eeldavat töö välist ülevaatamist. Ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsev tellija ei pea puuduste kirjeldamiseks tegema ekspertiisi, st ka professionaalselt tellijalt saab eeldada puuduste kirjeldamist vaid üldiselt. Olukorra sündmuskohal, st et gaaskustutussüsteem on põhjustanud kahjustusi ja läinud tööle valehäire peale, fikseerisid hageja koos kostjatega II ja III ühiselt ning sellest teavitati ka 24.08.2010 kostjat I. Ringkonnakohus leiab, et puudustest teavitamiskohustuse saab lugeda täidetuks kostjate teavitamisega toimunud avariist. Avarii põhjustest ja spetsiifilistest puudustest iga kostja töös sai hageja teada eksperdi AR arvamusest, millest ta teavitas kostjaid. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja kahju hüvitise nõuet. Hageja esitas kostjate vastu kahju hüvitamise nõude summas 316 158 eurot, mis koosnes gaaskustutussüsteemi parandamise kulust 305 856 eurot, ekspertiisikulust 9024 eurot ja avariiga põhjustatud siseviimistluse kahjustuste parandamise kulust 1279 eurot. VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Kuna pooled leppisid kokku toimiva kustutussüsteemi üleandmises, siis tuleb kostjatel hüvitada kulud, mis on vajalikud toimiva kustutussüsteemi rajamiseks. Hageja ja kostjate vahel sõlmitud lepingud ei näinud ette konkreetset tehnilist lahendust, milline kustutussüsteem tuleb hoonesse rajada, vaid kostjatel I ja II oli kohustus projekteerida ja ehitada sihipäraselt kasutatav, vähemalt keskmisele kvaliteedile vastav ning ohutu kustutussüsteem ning kostjal III lasus kohustus kontrollida regulaarselt kustutussüsteemi nõuetekohasust ning tagada selle nõuetekohane seisukord. Seega on kahju hüvitamisel lähtekohaks lepinguga kokkulepitud tulemus. Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja nõuda kostjatelt gaaskustutussüsteemi rajamise kulu, mis sisaldab muuhulgas ülerõhuklappide paigaldamise maksumust. Kuigi lepingu sõlmimise ajal ei näinud kehtivad eeskirjad ette ülerõhuklappide projekteerimise ja paigaldamise kohustust, siis on need nõutavad praegusel ajal. Kostjatel tuleb hüvitada ka ülerõhuklappidega seotud kulu, kuna kostjate projekteeritud ja ehitatud gaaskustutussüsteem ei saa asjas tõendeid hinnates otstarbekohaselt toimida ülerõhuklappideta. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-60-15 p-s 16 selgitanud, et tuleb arvestada, et kahju tekitajat ei vabasta hüvitamiskohustusest see, et sama tulemust ei ole võimalik samal viisil enam saavutada. Riigikohus on 3.04.2013 otsuse nr 3-21-19-13 p-s 13 leidnud, et VÕS § 132 lg-st 1 tulenev hüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi, st kohtumenetluses tuleb lähtuda uue samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

Ekspertide GE ja EP eksperdiarvamuses on märgitud, suur ülerõhk tekkis seetõttu, et ei olnud kasutatud rõhutasandusklappe, milliste olemasolu nägi ette kohustuslikult tootja juhend. Seega leidis piisavalt tõendamist, et ka tööde teostamise ajal oli kostjatel kohustus tagada ülerõhuklappide olemasolu kustutussüsteemis. Hageja esitas kahju hüvitise nõude kostjatelt välja mõistmiseks kas võrdsete osadena või solidaarselt, tuginedes nii VÕS §-le 137 kui ka VÕS §-le 138. Kui ringkonnakohus on välja selgitanud, millised puudused iga kostja töös esinesid, kuid kohtule esitatud asjaoludel ei ole võimalik välja selgitada, millise konkreetse kostja tegevus tõi kaasa hagejale kahju tekkimise, on kohtul vajadusel võimalik kohaldada VÕS § 138, mille kohaselt vastutaksid kostjad ühiselt ning kahju hüvitamist võiks nõuda kõigilt. VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kuna on tuvastatud, et kõigi kolme kostja töös esines lepingutingimustele mittevastavusi, mis aitasid kaasa avarii toimumisele ja selle tagajärgedele, on antud sättele tuginemine põhjendatud. Antud nõude puhul mõistab ringkonnakohus hageja kogu avarii tagajärjel tekkinud kahju kostjatelt välja solidaarselt. Samas jaguneb kostjate omavahelises suhtes VÕS § 137 lg 2 järgi vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õiguslikku laadi, mille eest iga isik vastutab (Riigikohtu 2.10.2010 otsus nr 3-2-1-93-10, p 17). Hageja leppetrahvinõue Hageja on nõudnud kostjalt I leppetrahvi 15% projekteerimislepingu hinnast 252 944 eurost. Projekteerimislepingu p 7.2 kohaselt, kui kostja I ei ole projekteerimislepingus sätestatud teenust või selle osa tähtaegselt hagejale üle andnud, on ta kohustatud maksma hagejale leppetrahvi 0,5% projekteerimislepingu hinnast ehk 1264,72 eurot iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 37 941 eurot. Hageja leidis, et kostja I ei ole kõrvaldanud projekteerimislepingu alusel teostatud töödes esinevaid puudusi ja ega hüvitanud hagejale puuduste kõrvaldamisest tulenevat kahju. Hageja leiab, et tal ei saanud tekkida leppetrahvi nõude esitamise kohustust enne maksimumsumma täitumist Maakohus jättis nõude rahuldamata, leides, et kostjate töös ei esinenud lepingutingimustele mittevastavusi ja et hageja on minetanud mittevastavustele tuginemise õiguse puudustest hilise teavitamise tõttu. Hageja, esitades leppetrahvi nõude hagiavalduses, teavitas ka kostjat I leppetrahvinõude esitamisest mõistliku aja jooksul. Apellatsioonkaebuses kordas hageja maakohtu menetluses esitatud väiteid. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue leppetrahvi saamiseks on maakohtu poolt õigesti jäetud rahuldamata. Muuta tuleb aga selles osas otsuse motiive, sest ringkonnakohus nõustub kostjaga I selles, et projekteerimislepingu p-s 7.2 sätestatud leppetrahvi nõue ei ole kohaldatav keeldumisele projektis väidetavate puuduste kõrvaldamiseks ja sellest tulenevalt hageja poolt ühepoolselt määratud tähtajaks parandatud projekti üleandmata jätmisele. Lisaks nõustub ringkonnakohus kostjaga I ka selles, et hageja teatas nõudest hilinenult, nõudes leppetrahvi esmakordselt hagiavalduses. Kostja I andis hagejale projekti üle 15.03.2007. Hageja esitas leppetrahvi nõude hagiavalduses 30.11.2011. Ringkonnakohus nõustub kostjaga I, et leppetrahv tagas projekti tähtaegse üleandmise kohustust 15.03.2007.

Hageja viivisenõue Hageja esitas kostjate vastu ka viivise nõude alates hagi esitamisest 30.11.2011 kuni põhinõude 307 134 eurot täitmiseni. Hageja palus kostjatelt I ja III välja mõista viivis seadusjärgses määras ja kostjalt II määras 0,05% päevas ehituslepingu p 8.3 alusel. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ringkonnakohus rahuldab hageja viivise nõude alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 la 1 teises lauses nimetatud määras kuni kohase täitmiseni ja täiendavalt kostjalt II seadusjärgset viivise määra ületavas osas, kuid mitte rohkem kui 0,05% päevas põhivõlalt hageja kasuks. Menetluskuludest Hageja apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel ja maakohtu otsuse osalisel tühistamisel tuleb teha uus menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 alusel. Kohus jätab kostja II ja kostja III maa - ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda. Kostja I maa - ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud, lähtudes hagi rahuldatud põhivõla ja viivise osast, jätta 91% ulatuses tema enda kanda ja 9% ulatuses hageja kanda. Hageja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta solidaarselt kostja II ja kostja III kanda 100% ulatuses ja 91% ulatuses kannab solidaarselt hageja menetluskulud ka kostja I. TsMS § 174 lg 4 tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Tulenevalt Riigikohtu 11.02.2015 lahendi nr 3-2-1-147-14 p-s 22 toodud seisukohtadest määrab käesolevas tsiviilasjas kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 08.12.2016 otsusega

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.