2-07-48864
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Määruse tegemise aeg ja koht
1.novembril 2010 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-48864
Menetluse ese
L. V. hagi P. L. vastu kaasomandi lõpetamiseks
Menetlustoiming
kohtuotsuses vea parandamise taotluse kohta
Pooled ja nende esindajad
hageja L.
V.
(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht
xxxxx 8A-28 Võru linn Võrumaa); kostja P. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx 9 Võru linn Võrumaa) Kohtuistungi aeg
kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata L. V. taotlus vigade parandamiseks Tartu Maakohtu 22.mai 2008.a. tagaseljaotsuses tsiviilasjas nr 2-07-48864. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav
Tartu Maakohus rahuldas 22.mai 2008.a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-07-48864 hageja hagi kostja vastu. Hagis taotles hageja varem jaotamata jäänud Võrus Tallinna mnt (siis Antsla mnt) 46 asuva ehitise osa jagamist reaalosadeks sarnaselt varasemale otsusele, seejuures viisil, et reaalosad oleksid omavahel ühenduses. Vastav hagiavalduse määratlus on kajastatud ka kohtuotsuses. Kahjuks koostas Agnes Joala ühele lehele kaks plaani, mis kajastasid kahte erinevat jagamise viisi lähtudes kaasomandiosade proportsioonidest. Hagiavalduses esitatud konkreetses taotluses on ruumide jagamise aluseks ekslikult võetud see variant, mille kohaselt nn uued reaalosad ei ole vanade reaalosadega ühenduses. Vastav asjaolu selgus, kui Võru Linnavalitsuse ametnik kohapeal plaaniga tutvus. Eeltoodust lähtudes on ilmne, et hagiavalduse põhjendused ja taotlus ei lange omavahel kokku, sest eksiti plaanidele märgitud ruumidele viitamisel. Viga oleks tulnud välja asja sisulisel arutamisel, kuid asi lahendati tagaseljaotsusega. Probleemiks on ka asjaolu, et tähistusega 1A on märgitud
erineva suurusega koridori osad. Hageja palub kohtul menetlusosalised ära kuulata ning võimalusel parandada viga määrusega. Tegemist on juba peetud vaidlusega ning vigade parandamise korral ei kaasneks kellelegi täiendavat kohtukulu. Samuti on otstarbekas vältida kahe kaasomaniku puhul kolme kinnistu tekkimist, mis segaks eelkõige kostjat, sest tema kinnistuosade vahele moodustuks hageja kinnistu. Hageja vabandab tehtud eksimuse pärast ning kinnitab, et nii nagu pärast kohtuotsuse tegemist, ei taotle hageja ka vigade parandamisega kaasnevate mistahes kulude hüvitamist kostjalt. Hageja taotleb vea parandamist 22.mai 2008.a. otsuses tsiviilasjas nr 2-07-48864 järgmiselt: Hageja omandisse jätta ruumid 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 ning koridor lA 20,8 m ulatuses hageja ruumidega külgnevas osas. Kostja omandisse jätta ruumid 9,10,11,12,13,14,15,16,17,18,19,20,21,22,23,24 ning koridor 37,09 m ulatuses kostja ruumidega külgnevas osas.
Kostja vaidleb hageja taotlusele vastu. Antud taotlusega soovib hageja jagada reaalosaks üldkasutatava koridori ja arvestada see osa oma ruumide teenindamiseks. Vaidlusaluses hoones asuvad nii hagejale kui kostjale kuuluvad autode remontimise/ tehnilise hoole töökojad/ ruumid. Kahjuks jäävad hageja poolt nõutud koridori osasse autode sissesõitmiseks (remontimise ja teenindamise) ettenähtud suured uksed ja asfalteeritud plats. Jättes kostja omandisse teise, 37,09 m2 suuruse koridori poole, blokeerib hageja kostja ruumide kasutamise ja muudab mõttetuks autoremondi töökoja pidamise. Samuti pole kostjale jääval poolel juurdepäästeed ruumidele ja selle rajamine oleks kulukas ja majanduslikult ebaotstarbeline. Kostja leiab, et hageja taotlus muudab sisuliselt tsiviilasjas nr 2-07-48864 22.mail 2008.a. tehtud otsust ning halvendab tema võimalust oma vara kasutada ja tagada juurdepääs oma ruumidele. Sisulise muudatuse tegemine on vastuolus TsMS § 447 lg 1 ning hageja taotlust ei saa lugeda arvutus- või kirjavea parandamiseks. Võttes ülaltoodut arvesse palub kostja jätta hageja taotlus 22.mail 2008.a. tsiviilasjas nr 2-07-48864 tehtud otsus parandamata ja hageja taotlus rahuldamata.
Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
TsMS § 447 lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. Enne määruse tegemist võib kohus menetlusosalised ära kuulata. Kostja leiab, et hageja taotlus muudab sisuliselt tsiviilasjas nr 2-07-48864 22.mail 2008.a. tehtud otsust ning halvendab tema võimalust oma vara kasutada ja tagada juurdepääs oma ruumidele. Kohus leiab, et neil asjaoludel ei taotle hageja otsuses kirja- ja arvutusvigade ning ilmsete ebatäpsuste parandamist, vaid taotleb ekslikult hagis märgitust teistsugust ruumide reaalosadeks jagamist, kui oli hagiavalduses. Selline hageja vea parandamine mõjutab otsuse sisu. Sellist otsuse muutmist ei ole võimalik teostada vigade parandamisena kohtuotsuses.
2 (3)
TSMS § 447 lg 4 kohaselt võib otsuse parandamise määruse peale esitada määruskaebuse. Seetõttu ei ole käesolev kohtumäärus, millega jäetakse kohtuotsus parandamata, edasikaevatav. Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.