Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

ASJAOLUD

R.T. esitas kohtule hagiavalduse Osaühingu Palu Grupp vastu 50 000.- krooni hüvitise ja kohtukulude nõudes põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, oli 01.veebruaril 2007.a. Osaühingu Palu Grupp ja R.T. ́i vahel sõlmitud tööleping nr.138. Osaühing Palu Grupp lõpetas 08.jaanuaril 2009.a. töölepingu tööandja algatusel, TLS §86 p.6 ja p.7 alusel. R.T. vaidlustas töölepingu lõpetamise ja pöördus avaldusega Ida – Virumaa Töövaidluskomisjoni poole nõudega tunnistada kehtetuks töölepingu lõpetamine tööandja algatusel ning kohustada Osaühingut Palu Grupp maksma R.T. ́ile hüvitist summas 50 000.- krooni. Ida – Virumaa Töövaidluskomisjon (töövaidlusasjas nr.9.1-2/294 – 2009) otsusega 09.aprillist 2009.a. tunnistati ebaseaduslikuks Osaühingu Palu Grupp algatusel töölepingu lõpetamine R.T. ́iga 08.jaanuarist 2009.a. TLS §86 p.6 ja .7 alusel. Töövaidluskomisjon luges töölepingu nr.138 01.veebruarist 2007.a. lõppenuks R.T. ́i algatusel TLS §79 lg.1 alusel, alates 08.jaanuarist 2009.a.. Samuti kohustas töövaidluskomisjon Osaühingut Palu Grupp maksma R.T. ́ile TLS §117 lg.2 alusel hüvitist 20 000.- krooni. Hagiavalduse kohaselt, ei nõustunud R.T. töövaidluskomisjoni otsusega selles osas, et tema kasuks mõisteti Osaühingult Palu Grupp välja väiksem hüvitis, summas 20 000.- krooni. R.T. asus hagiavalduses seisukohale, et hüvitis peab olema vähemalt 50 000.- krooni, mis moodustab R.T. ́i 6 – kuu palga. R.T. asus hagiavalduses veel seisukohale, et oma ebaseadusliku tegevusega põhjustas Osaühing Palu Grupp R.T. ́ile materiaalset kahju. Töövaidluse lahendamise ajal otsis R.T. tööd ja proovis asuda tööle, kuid potentsiaalsed tööandjad ei soovinud R.T. ́i tööle võtta põhjusel, et temaga oli eelmine tööleping lõpetatud TLS §86 p.6 ja p.7 alusel. Hagiavalduse esitamise hetkega oli R.T. olnud Osaühingu Palu Grupp süül töötu juba kolm kuud. Palus hagi rahuldada ja kõik kohtulud panna Osaühingu Palu Grupp kanda. 09.aprillil 2010.a. esitas R.T. kohtule kirjaliku avalduse, milles loobus osaliselt haginõudest ning palus Osaühingult Palu Grupp mõista R.T. ́i kasuks välja hüvitist 30 000.- krooni. Haginõuet vähendas R.T. põhjusel, et Osaühing Palu Grupp täitis vabatahtlikult töövaidluskomisjoni otsuse 09.aprillist 2009.a. ning maksis R.T. ́ile hüvitist 20 000.- krooni vabatahtlikult. Palus hagi rahuldada summas 30 000.- krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule kostja, Osaühing Palu Grupp, (tl.33-34) vaidles hagile vastu ja palus R.T. ́i poolt esitatud hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Samuti palus Osaühing Palu Grupp jätta kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas R.T. ́i enda kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt oli R.T. hagiavalduses arvestanud ebaõigesti oma keskmise palga summa, arvestades keskmise palga arvestuse hulka ka puhkusetasu. Osaühing Palu Grupp arvestuse kohaselt moodustus R.T. ́i keskmine palk 8 759.-mkrooni (mitte aga 10 551.- krooni nagu arvestas R.T.). Osaühing Palu Grupp asus kirjalikus vastuses seisukohale, et paljasõnaline oli R.T. ́i väide nagu keeldunuksid potentsiaalsed tööandjad R.T. ́i selle pärast tööle võtmast, et temaga oli tööleping lõpetatud TLS §86 p.6 ja p.7 alusel. Osaühing Palu Grupp asus veel seisukohale, et R.T. on käitunud töösuhtes pahauskselt ja varjanud tööandja eest R.T. ́i ülalpidamisel olevat alla kolme aastase lapse (Erik Tsiunel ́i, sündinud: 16.juunil 2007.a.) olemasolu, mille tõttu ei olnud Osaühing Palu Grupp tööandjana teadlik lapse olemasolust ning ei saanud andmeid lapse kohta kanda R.T. ́i isikukaardile. Arvestades, et R.T. ́i oli korduvalt karistatud distsiplinaarkorras mitmete töökohustuste rikkumiste eest, siis oleks Osaühing Palu Grupp taotlenud kindlasti tööinspektorilt nõusolekut R.T. ́iga töölepingu lõpetamiseks, kui Osaühing Palu Grupp oleks olnud teadlik alla kolme aastase lapse olemasolust R.T. ́il.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, R.T., taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist arutamist ilma mitteilmunud R.T. ́i lepingulise esindajata jurist Roman Golovenko ́ta, aga samuti taotles R.T. kohtuistungil tsiviilasja sisulist arutamist ilma kohtuistungile mitteilmunud kostja, Osaühingu Palu Grupp, lepingulise esindaja, jurist Sirje Veiman ́ita. Juristil Sirje Veiman ́il kohtukutse käes. Kohus rahuldas R.T. ́i taotluse. Hageja, R.T., palus kohtuistungil hagi rahuldada ja mõista Osaühingult Palu Grupp välja R.T. ́i kasuks 30 000.- krooni hüvitist. R.T. asus kohtuistungil seisukohale, et ta oleks saanud selle summa, kui ta oleks Osaühingus Palu Grupp tööl käinud. R.T. soovis saada raha kompensatsiooniks selle eest, et ta pidi töötuna tööbüroos arvel olema. R.T. töötas Osaühingus Palu Grupp keevitajana ja sai palka 10 000.- krooni kuus. R.T. asus kohtuistungil seisukohale, et Osaühing Palu Grupp lõpetas temaga töölepingu ebaseaduslikult, kuna ta kasvatas alla kolme aastast last. Lapse ema läks tööle ja R.T. hakkas ise last kasvatama. R.T. keeldus Osaühingusse Palu Grupp tööle tagasi minemast ja soovis saada kompensatsiooni kokku 50 000.- krooni. 20 000.- krooni oli R.T. juba Osaühingult Palu Grupp kätte saanud, mille tõttu ta loobus osaliselt hagist

ja palus hagi rahuldada summas 30 000.- krooni. Kõik kohtukulud palus R.T. panna Osaühingu Palu Grupp kanda.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks, osaliselt põhjendatuks ja osaliselt rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. R.T. ́i hagiavaldusega (tl.1-4). Töölepinguga nr.138 01.veebruarist 2007.a. (tl.5-8). Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsusega 09.aprillist 2009.a. (töövaidlusasjas nr.9.1-2/294 – 2009) (tl.9-11). R.T. ́i konto väljavõttega (tl.12-18) ajavahemiku, alates 01.august 2008 – 31.jaanuar 2009, eest. Fotoärakirjaga Erik Tsiunel ́i sünnitunnistusest (tl.19). Viru Maakohtu 13.mai 2009.a. määrusega (tl.20). Osaühingu Palu Grupp 15.juuli 2009.a. kirjaliku vastusega hagile (tl.33-35), milles Osaühing Palu Grupp palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning kõik kohtukulud palub panna R.T. ́i kanda. Fotoärakirjaga R.T. ́i isikukaardist (tl.36). Osaühingu Palu Grupp poolt kohtule esitatud õiendiga R.T. ́i palga kohta (tl.37), mille kohaselt moodustus R.T. ́i keskmine palk Osaühingus Palu Grupp töötamise ajal 8 759.- krooni. Osaühingu Palu Grupp enda poolt väljastatud õiendiga luges kohus tõendatuks, et R.T. ́i 6 – kuu keskmine palk moodustus 52 554.- krooni (8 759.- krooni ühe kuu keskmine palk X 6 – kuud = 52 554.krooni keskmist palka). R.T. ́i palgateatistega (tl.38-43). R.T. ́i 2008.a. palgakaardiga (tl.44). OÜ Aibicilia tõendiga 02.juulist 2009.a. (tl.45) Ingrid Tsiunel ́i töötamise kohta. Osaühingu Palu Grupp poolt esitatud taotlusega 25.juunist 2009.a. täitemenetluse peatamise kohta koos lisadega (tl.47-53). Viru Maakohtu vastusega 09.septembrist 2009.a. täitemenetluse peatamise taotlusele (tl.54). R.T. ́i kirjaliku taotlusega 14.detsembrist 2009.a. (tl.62). Osaühingu Peipus tõendiga 22.oktoobrist 2009.a. (tl.63). Osaühingu Allium Est tõendiga 30.novembrist 2009.a. (tl.64). R.T. ́i enda poolt koostatud keskmise palga arvestusega (tl.72), mille kohaselt moodustus R.T. ́i keskmine palk töötamise ajal Osaühingus Palu Grupp 10 537.- krooni. Osaühingu Palu Grupp konto väljavõttega (tl.73). Fotoärakirjaga tööraamatu lehtedest (tl.74). Osaühingu Palu Grupp kirjaliku taotlusega 22.veebruarist 2010.a. (tl.75) kohtuistungi edasilükkamise kohta. 22.veebruaril 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.76-78). Viru Maakohtu 17.märtsi 2010.a. määrusega (tl.80-81), milles sisaldus hoiatus Osaühingule Palu Grupp, et nende esindaja kohtuistungile mitteilmumise korral oli kohtul õigus lahendada tsiviilasi sisuliselt ilma mitteilmunud Osaühingu Palu Grupp esindaja kohtuistungist osavõtuta, juba olemasolevate tõendite alusel. Osaühingu Palu Grupp esindaja e-kirja teel saadetud kinnitusega 18.märtsist 2010.a. (tl.85) Viru Maakohtu 17.märtsi 2010.a. määruse kättesaamise kohta. R.T. ́i poolt kohtule esitatud hagist osalise loobumise kirjaliku avaldusega 08.aprillist 2010.a. (tl.87-88), milles R.T. loobub hagist osaliselt summas 20 000.- krooni, kuna Osaühing Palu Grupp on selle summa temale tasunud vabatahtlikult enne kohtuistungit ning palus Osaühingult

Palu Grupp ülejäänud summa (30 000.- krooni) välja mõista. Osaühingu Palu Grupp õiendiga 13.aprillist 2009.a. (tl.91), mille kohaselt oli Osaühing Palu Grupp rahuldanud R.T. ́i nõude osaliselt, tunnistanud töölepingu lõpetamise R.T. ́iga TLS §86 p.6 ja p.7 alusel ebaseaduslikkust ja vabatahtlikult luges Osaühing Palu Grupp töölepingu nr.138 (sõlmitud R.T. ́iga 01.veebrusrist 2007.a.) lõppenuks R.T. ́i algatusel TLS §79 lg.1 järgi alates 08.jaanuarist 2009.a.. 04.oktoobril 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. Ida Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni töövaidlusasja nr.9.1-2/294 – 2009 materjalidega (tl.1-47), millega luges kohus tõendatuks, et töövaidluskomisjon oma otsusega 09.aprillist 2009.a. õigesti tunnistas ebaseaduslikuks Osaühingu Palu Grupp algatusel töölepingu lõpetamise R.T. ́iga 08.jaanuarist 2009.a., TLS §86 p.6 ja p.7 alusel ning luges töölepingu nr.138 01.veebruarist 2007.a. lõppenuks R.T. ́i algatusel, TLS §79 lg.1 alusel, alates 08.jaanuarist 2009.a.. Kohus luges tõendatuks, et töövaidluskomisjon oli omal algatusel ebaõigesti vähendanud TLS §117 ettenähtud hüvitise summat 30 000.- krooni võrra. Kohus asus seisukohale, et hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest tuleb välja mõista maksimaalsuuruses, kuna hüvitise väljamõistmine maksimaalmääras avaldab tööandjale, Osaühingule Palu Grupp, profülaktilist ja ennetavat mõju, vältimaks, Osaühingu Palu Grupp poolt, töölepingute ebaseaduslikke lõpetamisi tulevikus. Samuti ei ole töövaidluskomisjon esile toonud ühtegi asjaolu, miks tuleks Osaühingu Palu Grupp poolt väljamaksmisele kuuluva hüvitise summat vähendada.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TLS §131 rakendussätteid, mille kohaselt enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. TLS §131 lg.1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kui töölepingu tingimus on pärast töölepingu seaduse jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut. TLS §86 kohaselt võib tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist: 1) ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse raugemisel pankrotiseaduses sätestatud korras; 3) töötajate koondamisel; 4) töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu; 5) katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu; 6) töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel; 7) töötaja suhtes usalduse kaotamisel;

8) töötaja vääritu teo tõttu; 9) töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu; 10) kehtetu; 11) põhikohaga töötaja töölevõtmisel; 12) töötaja korruptiivse teo tõttu. TLS §92 kohaselt on tööandjal keelatud lõpetada tööleping raseda või isikuga, kes kasvatab alla kolmeaastast last, välja arvatud TLS §86 p.1-2, p.5-8 ja p.11 ettenähtud alusel. Töölepingu lõpetamine TLS §92 lg.1 mainitud töötajatega §86 p.1-2 ja p.5-8 ettenähtud alustel on lubatud üksnes tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul. TLS §117 sätestab, et töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kui töötajate esindaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma hüvitust tema kuue kuu keskmise palga ulatuses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et R.T. ́i hagi Osaühingu Palu Grupp vastu on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele, summas 30 000.- krooni. Ülejäänud nõuete osas jättis kohus hagi rahuldamata. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna Osaühingu Palu Grupp kanda. Kohus luges tõendatuks, et käesolevas asjas kuulusid rakendamisele TLS §131 rakendussätted, mille kohaselt enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. TLS §131 lg.1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis olid tekkinud enne 2009. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis olid tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Palu Grupp lõpetas ebaseaduslikult töölepingu R.T. ́iga TLS §86 p.6 ja p.7 alusel, mille eest sätestab TLS §117 sanktsioonina, et töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel, tööandja poolt, on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohus luges tõendatuks, et R.T. nõudis töövaidluskomisjonis töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist, millises osas töövaidluskomisjon 09.aprilli 2009.a. otsusega R.T. ́i

nõude Osaühingu Palu Grupp vastu ka rahuldas. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Palu Grupp oli töövaidluskomisjoni otsuse töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmise kohta ka vabatahtlikult täitnud, tunnistades sellega ka ise, et töölepingu R.T. ́iga lõpetamine TLS §86 p.6 ja p.7 alusel oli ebaseaduslik. Kohus luges tõendatuks, et R.T. loobus enda tööle ennistamisest, mille tõttu tekkis Osaühingul Palu Grupp kohustus maksta R.T. ́ile hüvitist kuni R.T. ́i kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Palu Grupp tunnistas ka ise hüvitise maksmise kohustust, kui ta rahuldas R.T. ́i hüvitise nõude osaliselt ja maksis R.T. ́ile 20 000.- krooni, millise summa mõistis töövaidluskomisjon 09.aprilli 2009.a. otsusega Osaühingult Palu Grupp välja R.T. ́i kasuks. Kohus luges tõendatuks, et töövaidluskomisjon oli omal algatusel ebaõigesti vähendanud TLS §117 ettenähtud hüvitise summat 30 000.krooni võrra. Kohus asus seisukohale, et hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest tuleb välja mõista maksimaalsuuruses, kuna hüvitise väljamõistmine maksimaalmääras avaldab tööandjale, Osaühingule Palu Grupp, profülaktilist ja ennetavat mõju, vältimaks, Osaühingu Palu Grupp poolt, töölepingute ebaseaduslikke lõpetamisi tulevikus. Samuti ei olnud töövaidluskomisjon esile toonud ühtegi asjaolu, miks tuli Osaühingu Palu Grupp poolt väljamaksmisele kuuluva hüvitise summat vähendada. Töövaidluskomisjon ei ole välja toonud asjaolu, et 50 000.- krooni suuruse hüvitise väljamaksmine oleks Osaühingule Palu Grupp ebamõistlikult koormav, seoses halva finantsmajandusliku olukorraga. Mitte ühtegi hüvitist täies ulatuses mitteväljamõistmist põhjustavat asjaolu ei ole Osaühing Palu Grupp esitanud ka kohtule, mille tõttu pidas kohus vajalikuks mõista Osaühingult Palu Grupp välja hüvitis 6 – kuu R.T. ́i keskmise palga ulatuses, kuid mitte rohkem, kui R.T. ise seda hagis nõuab st. kokku mitte üle 50 000.- krooni. R.T. ́i keskmise palga suuruse luges kohus tõendatuks Osaühingu Palu Grupp poolt koostatud õiendiga R.T. ́i palga kohta, mille kohaselt moodustus R.T. ́i keskmine palk Osaühingus Palu Grupp töötamise ajal 8 759.- krooni. Osaühingu Palu Grupp enda poolt väljastatud õiendiga luges kohus tõendatuks, et R.T. ́i 6 – kuu keskmine palk moodustus 52 554.- krooni (8 759.- krooni ühe kuu keskmine palk X 6 – kuud = 52 554.- krooni keskmist palka). Kuid, et R.T. nõudis nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtus ainult 50 000.- krooni, siis kohus ei ületanud R.T. ́i poolt esitatud nõude piire ja vähendas Osaühingult Palu Grupp väljamõistetava hüvitise suurust. Kohus luges tõendatuks, et R.T. ́i vastuväited selles osas, et töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega tekitas Osaühing Palu Grupp R.T. ́ile kahju, kuna teised tööandjad ei võtnud teda tööle, tuleb jätta tähelepanuta. Kohus luges tõendatuks, et töölepingu ebaseadusliku lõpetamise juhtumitel ei tule rakendada VÕS – i sätteid, kuna nimetatud küsimus on eriseaduses (TLS §117) piisavalt

täpselt ja küllaltki karmilt tööandja suhtes reguleeritud. Kohus luges tõendatuks, et VÕS – isi sisalduvad sätted on üldseaduse sätted ja TLS sisalduvad sätted on eriseaduse sätted ning kohaldamisele kuulvad käesoleval juhtumil eriseaduse sätted st TLS §117 sätted. Kohus asus seisukohale, et muudel juhtumitel, kus eriseaduse (TLS) regulatsioon on puudulik kuuluvad rakendamisele ka üldseaduse (VÕS) sätted.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.