S.K. avaldus täiteasja nr 095/2006/4494 ajatamiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja S.K. (isikukood xxx, elukoht xxx) Avaldaja esindaja E. O. (volikirja alusel) Puudutatud isik sissenõudja Maksu- ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu (asukoht Endla 8, 15177 Tallinn) Puudutatud isiku esindaja I. G. (volikirja alusel) Puudutatud isik sissenõudja AS Kohtla-Järve Soojus (registrikood 10160791, asukoht Ritsika 1, Kohtla-Järve) Puudutatud isik kohtutäitur K. M. (asukoht Jaama 14 , 41533 Jõhvi) Puudutatud isiku esindaja M. T. (volikirja alusel)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata S.K. avaldus täiteasja nr 095/2006/4494 (koos liidetud täiteasjadega 095/2008/3085 ja 095/2007/2184) ajatamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik 1(7)
2-09-58816
1.10.11.2009.a esitas avaldaja S.K. Viru Maakohtule avalduse. Avalduse kohaselt algatas Jõhvi kohtutäitur K. M. täitemenetluse Maksu- ja Tolliameti (MTA) Ida Maksu- ja Tollikeskuse 18.08.2006 haldusakti alusel S.K. maksukohustuse täitmiseks summas 11 108 krooni, millele lisandub kohtutäituri tasu summas 4280,50 krooni. Selle nõude alusel arestis kohtutäitur avaldaja 3-toalise korteri asukohaga xxx ja alustas 10.04.2009 korteri enampakkumisega. Korter arestiti just MTA eelnimetatud maksunõude alusel. Hiljem lisandus 03.06.2008 veel avaldaja ema maksejõuetuse tõttu korteri küttekulude võlg. Võla tekkimine ei olnud avaldaja tahtlik tegevus. Ta oli 16-aastane, kui registreeris end MTA-s FIE-na, et müüa Narvas Kaubanduskeskuse juures kosmeetikatooteid. FIE-na töötas ta ühe päeva, kuna ostjaid ei olnud ja ta loobus müümisest. Avaldaja tegi oma nooruse ja ärikogenematuse tõttu vea, et ta ei teatanud Maksuametile, et on äritegevuse lõpetanud. Ta arvas, et kui tal ei ole tulu, mida deklareerida, siis ka Maksuamet teab, et ta ei tööta. Aastaid hiljem, s.o. mais 2009 sai avaldaja kutse tulla MTA Ida Maksu- ja Tollikeskusesse, kus ta sai teada, et tal on vaja esitada FIE 2006- 2009.a tuludeklaratsioonid. FIE-na registreerimisel polnud talle sellest teatatud. 18.08.1006 haldusakt oli tehtud MTA poolt eelnevalt avalik-õigusliku suhte – rahalise kohustuse olemasolu kontrollimata ning avaldajaga ühendust võtmata. Samuti ei ole avaldajale seda haldusakti üle antud. Kinnisasja arestimise akt koostati 09.07.2008. Täitetoimingust- väidetavalt 10.04.2009 toimunud korteri enampakkumisest polnud avaldaja teadlik. Avaldaja esindaja pöördus MTA poole ja taotles tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 lg1 p 1 menetluse peatamist. MTA töötajad leidsid, et esindaja peaks ühendust võtma kohtutäituriga. Kohtutäitur K.M. ei nõustunud avaldaja esindajaga mingeid läbirääkimisi pidama, mistõttu viimane oli sunnitud pöörduma kaebusega Justiitsministeeriumi poole. Samas teatas kohtutäitur avaldajale järjekordsest enampakkumisest, mis toimub 13.11.2009. Avaldaja leiab, et äärmiselt ebaõiglane on, kui alaealise 1 päeva äritegevuse tagajärg on eluaseme kaotus, mis on koduks ka tema 9-aastasele pojale. Võlgnevus MTA-le on 8 korda väiksem kui korteri maksumus. Võlgnik on mõistnud, et tagajärge pole võimalik kõrvaldada, kuid ta soovib, et sissenõue peatataks ja tasumine ajatataks kuni 6 kuuni. Avaldaja on hetkel töötu, kuid võimalused võla tasumiseks on tal nüüd olemas, kuna ta üüris 10.10.2009 oma Kohtla-Järve korteri välja. Avaldaja elab Tallinnas ühetoalises korteris, tal on elukaaslane, kes teda materiaalselt toetab ja on valmis teda ka võla tasumisel abistama. Avaldaja palus esialgse õiguskaitse korras peatada menetlus MTA 18.08.2006 haldusakti alusel maksuvõla 15 388,50 krooni sissenõudmiseks. Samuti palus avaldaja palub peatada täitemenetlus täiteasjas nr 095/2008/3085, mis on algatatud 03.06.2008 kohtuotsuse tsiviilasjas 2-06-37908 alusel, kuna täitur on selle juurde liitnud MTA nõudest tulenevale täitetoimingule. Samuti palub avaldaja ajatada täitemenetlus võimalusel kuni 01.05.2010.a. Avaldaja S.K. avaldusele olid lisatud Jõhvi kohtutäitur K. M.i täitetoimingust teatamised, täitekulu väljamõistmise otsused, kinnisasja arestimise akt, teade täitemenetluse kohta, saldokinnitus, kutse, täitemenetluse peatamise avaldused MTA-le ja kohtutäiturile, avaldaja poja M. K. sünnitunnistus, maksekorraldus. Avaldusele ei olnud lisatud nõuetekohast riigilõivu tasumist tõendavat maksekorraldust.
2.Viru Maakohtu 12.11.2009. a määrusega jättis kohus S.K. avalduse käiguta ja andis talle tähtaja riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
3.01.12.2010. a esitas avaldaja kohtule täiendava avalduse, milles avaldaja loobus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusest. Avalduse kohaselt on avaldaja leidnud töökoha Rokfort 2(7)
2-09-58816 OÜ-s turvateenistuses ja lisaks veel majahoidjana, töötasuga 6500 krooni. Peale tulumaksu mahaarvamist jääb sellest summas üle 5135 krooni. Kui arvestada sellega, et kuus kuluks täitemenetluses olevate võlgade katteks 3000 krooni, jääb avaldaja ja tema kooliskäiva poja ülalpidamiseks 2135 krooni. Väiksema summaga võlgade maksmise perioodil võimalik elada ei ole. Avaldaja palub tulenevalt TMS § 45 arvestada tema perekondlikku olukorda ja võimaldada tal võlg tasuda 1,5 aasta jooksul igas kuus 3000 krooni. Kuna kohtutäitur K.M. on pikema aja jooksul korduvalt ja edutult püüdnud võlgadega korteri müüa, siis on mõistlik arvata, et võlausaldaja saab kiiremini võla summa kätte ajatamise kaudu, kui täituri poolt teostatavate korduvate ja kulusid nõudvate enampakkumiste kaudu. Avaldaja palub ajatada täitemenetlus täiteasjas 095/2006/4494 (koos teiste liidetud kohtuasjadega) ja kohustada avaldajat tasuma igakuiselt 3000 krooni 1,5 aasta jooksul kuni võla tasumiseni. Avaldusel on lisatud 27.10.2009 täitetoimingust teatamine, tõend täiteasjade kohta ning maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.
4.Viru Maakohtu 18.12.2009. a määrusega võeti avaldus menetlusse ning edastati see koos lisadega kohtutäitur K. M.ile ning 07.07.2010 sissenõudjale Maksu- ja Tolliametile.
5.Kohtutäitur vastas S.K. avaldusele 19.01.2010. a. Kohtutäitur leidis, et täitemenetluse ajatamine või peatamine saab TMS § 45 alusel toimuda põhjendusel, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada võlgniku huvisid ja muid asjaolusid, muuhulgas võlgniku majanduslikku ja perekondlikku olukorda. Kohtutäitur K. M.i menetluses oli avaldajal seisuga 06.10.2009 tasumata nõudeid summas 49 625,35 krooni. Seisuga 04.10.2010 oli tema võlg suurenenud 74 127,85 kroonini. Seega ei ole avaldaja asunud võlgu kustutama ega ole sõlminud sissenõudjatega võlgade ajatamise kokkuleppeid. Kohtutäituri kohustuseks on vastavalt TMS § 8 võtta tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kuna avaldaja ei ole kohtutäiturile esitanud mingeid ettepanekuid võlgade kustutamiseks, oli kohtutäitur sunnitud avaldajale kuuluva kinnisasja arestima ja korraldama enampakkumise. Avaldaja väited tema ja ta poja raskest olukorrast eluaseme kaotuse puhul ei ole õiged ja on kohut eksitavad. Avaldaja ei ela xxx Kohtla-Järve asuvas korteris, vaid xxx asuvas eluruumis. Kohtutäiturile teadaoleval on avaldaja esindaja MTA-le teatanud, et xxx korter on antud üürile. Avaldaja väited selle kohta, et korteri hind ületab 8 korda MTA-le tasumisele kuuluvat võlgnevust on paljasõnaline, tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Avaldaja väited võimalikest kohtutäituripoolsetest TMS sätete rikkumisest ei ole antud juhul asjassepuuduvad, kuna kohtutäituri tegevusele kaebust esitatud ei ole. Antud menetluses saab olla arutuse esemeks ainult täitmise peatamine või ajatamine. Kohtutäitur on seisukohal, et avaldaja soovib täitemenetlust venitada ja hoidub kõrvale võlgnevuse tasumisest ning esitatud avaldus ei kuulu rahuldamisele.
6.29.01.2010 esitas avaldaja esindaja selgituse seoses kohtutäitur K. M.i vastusega. Selgituse kohaselt algatas kohtutäitur täitemenetluse MTA 18.08.2006 haldusakti alusel maksukohustuse 11108 krooni täitmiseks. Ilmselge on, et Kohtla-Järvel xxx asuva 3-toalise korteri müük enampakkumisel 11108 kroonise maksuvõla katteks on ebaproportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kuid võla sissenõudmiseks on ka teisi võimalusi, näiteks töötasu. Kuid selles asjas on kasutatud lihtsamat ja üldjuhul kiiremat viisi- sissenõude pööramist kinnisasjalekorteriomandile. Alles poolteist aastat hiljem, s.o. 03.06.2008 liitis täitur MTA nõudele veel Kohtla-Järve Soojuse nõude. Avaldaja ei saanud kuni 2009.aastani mingit MTA nõuet ega teadet selle kohta ei MTA-lt endalt ega täiturilt. Kuid see ei seganud täituril kinnisvara arestida ega ka enampakkumist korraldada. Avaldaja ei ole kunagi oma elukohta varjanud. Varasem võlgadest teadasaamise korral oleks tal palju lihtsam olnud neid tasuma hakata. Avaldaja ei ole nõus ka sellega, et täitur müüb enampakkumisel 3-toalise korteri tunduvalt alla turuhinda, 3(7)
2-09-58816 alghinnaga 55 000 krooni. Avaldaja on võrrelnud kinnisvaraportaalis KV.ee samaväärsete korterite hindu samaväärsetes elamustes Kohtla-Järvel ja Jõhvis ja on saanud põhjendatud hinnaks ca 80 000 – 95 000 krooni. TMS § 82 lg 3 kohaselt peab täitur küsima võlgniku seisukohta alghinna muutmise osas, kuid ta pole seda teinud. Seega ei ole sellise hinnaga müük seaduspärane. Täituri esindaja teatel on avaldaja võlasumma kasvanud ja moodustab juba 74 127,85 krooni. Ka sellest pole avaldajat teavitatud, et millest see summa koosneb ja kuidas selline võla kasv oli võimalik. Avaldaja on pöördunud MTA poole olukorra lahendamiseks kokkuleppe sõlmimiseks. Avaldaja elab aadressil xxx ajutiselt üürilepingu alusel töötamise eesmärgil. Kuid tema kodu on Kohtla-Järvel. Avaldaja on teinud kõik endast oleneva, et hakata võlga tasuma töötasu arvelt.
7.Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus esitas 05.08.2010 kirjalikult seisukoha S.K. avaldusele. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 11.03.2002 avalduse Ida-Viru maksuametile enda füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE-na) registreerimise kohta tegevusalaga kosmeetika reklaam ja müük. Seoses S.K. FIE-na deklaratsiooni esitamise kohustusega esitas maksuhaldur 19.09.2003 avaldajale ettekirjutuse nõudega esitada puuduolev deklaratsioon. S.K. oli maksukohuslaste registrist kustutatud 08.01.2008.a. Maksuhaldur osundab, et vaatamata asjaolule, et avaldaja oli teadlik deklaratsioonide esitamise kohustusest alates maist 2009, ei ole ta seisuga 04.08.2010 esitanud ühtegi tuludeklaratsiooni alates 2002. aastast kuni 2008.aastani, s.o. ajani kui tema tegevus FIE-na lõpetati. Ajavahemikus 15.12.2003 – 17.12.2007 on maksuhaldur määranud avaldajale tasumiseks sotsiaalmaksu avansilisi makseid kokku summas 18 121 krooni. Nimetatud maksusummasid S.K. seadusega ette nähtud tähtpäevaks ei tasunud. Maksuhaldur ei nõustu avalduses toodud väitega, et täitemenetlus toimus ilma, et MTA oleks eelnevalt kontrollinud avalik-õigusliku suhte- rahalise kohustuse olemasolu. FIE-na registreerimisel tekkis S.K.l SMS § 9 lg 3 sätestatud sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus. MKS § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtajaks tasumata jäetud maksusumma ja tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress. Maksukohustuslaste registri andmetel on S.K.l seisuga 04.08.2010 maksuvõlg summas 34 756, 27 krooni, sh sotsiaalmaks põhivõla osas 18 121 krooni, maamaksu põhivõla osas 92 krooni, intressinõue summas 13 560 krooni ja arvestuslik intress summas 2983,27 krooni. Täitemenetlus, mille raames on kohtule esitatud võlgniku avaldus, algatati maksuhalduri 18.08.2006 korralduse nr 13.2.1/5662 alusel. Nimetatud korraldusega kohustas maksuhaldur tasuma S.K.t maksuvõla summas 11 108 krooni 10 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates ja hoiatas S.K. sundtäitetoimingute rakendamise eest korralduse täitmata jätmisel. Eesti Post väljastusteate kohaselt sai avaldaja korralduse kätte 19.08.2006, korraldust tähtpäevaks ei täidetud. Seetõttu alustas maksuhaldur MKS § 130 lg1 alusel võla sundkorras sissenõudmist. Kuna maksuhalduri poolt läbi viidud täitetoimingute tulemusel (arestid pankades) ei õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda, pöördus sissenõudja 05.10.2006 täiteavaldusega kohtutäitur K. M.i poole. Seoses sotsiaalmaksu avansiliste maksete juurdemääramisega ning võlakohustuse suurenemisega esitas maksuhaldur võlgnikule 28.02.2007 maksuvõla tasumise korralduse nr 13-2.1./1741 summas 15 095 krooni (sisaldab sotsiaalmaksu põhivõlga summas 11 485 krooni ja intressivõlga 1 610 krooni). Kuna ka seda korraldust tähtpäevaks ei täidetud, saadeti see 13.06.2007 avaldusega kohtutäitur K. M.ile täitmiseks. Seisuga 01.08.2010 S.K. maksunõudeid sisalduvad maksuhalduri haldusaktid kehtivad ning nimetatud korraldused on TMS § 2 lg1 p 12 mõistes täitedokumendid. 4(7)
2-09-58816
Alates S.K. suhtes täitemenetluse algatamise avalduse esitamisest (esmane avaldus 05.10.2006) kuni käesoleva ajani ei ole avaldaja kohustuste suurus maksuhalduri ees vähenenud vaid suurenenud 23 648,27 krooni võrra. Avaldaja on soovinud täitmist ajatada kuni 6 kuuni. Maksuhaldurile jääb arusaamatuks, kuidas S.K. suudab täita kohustusi täiteasja raames kuue kuu jooksul. Avaldaja viide elukaaaslase valmisolekule tasuda tema võlgnevus ei ole piisav, sest vastav kinnitus elukaalase poolt puudub. Lisaks ei ole maksuhaldurile ega täiturile esitatud dokumente hindamaks elukaaslase varalist olukorda ja suutlikust võlg tasuda. Maksuhaldur on seisukohal, et avaldaja ei ole võimeline täitmisavaldustega sissenõudmiseks pööratud nõudeid avalduses märgitud tähtaja jooksul. Avaldajal on veel teisigi kohustusi, mille täitmisega tal on tekkinud raskused. Maksuhaldur ei ole nõus täitemenetluses oleva nõude täitmise ajatamisega ja palub jätta avaldus rahuldamata.
8.Kohtuistungil 13.09.2010 avaldaja esindaja toetas avaldust, selgitades, et nad sooviksid täitmiseks aega 2 aastat, kuna avaldaja majanduslik olukord on muutunud ja hinnad kõvasti tõusnud. Avaldaja töötab alates novembrist ja tema töötasu on 6500 krooni. Avaldaja ei ole maksuhalduri korraldust kätte saanud. Kohtutäituri esindaja selgitas, et rakendada tuleb TMS § 45. Avaldaja on kõik kaebuste esitamise tähtajad mööda lasknud. Kohtutäitur ei saa täitemenetlust peatada ega ajatada. Maksu- ja Tolliameti esindaja jäi esitatud vastuväidete juurde, selgitades, et avaldaja poolt ei ole ühtegi tuludeklaratsiooni esitatud.
9.Kohtuistungil oli menetlusse arvamuse andmiseks kaasatud AS Kohtla-Järve Soojus ning määratud, et tulenevalt TsMS § 403 lg1 ja § 404 lg1 lahendatakse asi kirjalikus menetluses. AS Kohtla-Järve Soojus omapoolset kirjalikku seisukohta avaldusele ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
11.TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
12.Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades asjaolu, et sissenõudja Maksu- ja Tolliamet ei ole täitemenetluse ajatamisega nõus, asub seisukohale, et S.K. poolt kohtule esitatud avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja esitanud veenvalt ja teinud usutavaks asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et vaidlusaluse täitemenetluse läbiviimine avaldaja suhtes oleks arvestades tema perekondlikku ja majanduslikku olukorda ebaõiglane.
13.Avaldaja on kohtule esitatud taotlust põhjendanud asjaoluga, et tema töötasu igakuine suurus on 6500 krooni ning tema ülalpidamisel on alaealine laps. Samuti on tema kodu KohtlaJärvel, Tallinnas aadressil xxx elab avaldaja ajutiselt üürilepingu alusel. 5(7)
2-09-58816
14.TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
15.Avaldaja poolt kohtule esitatud OÜ Rokfort AS tõendist (tl 39) nähtub, et avaldaja on alates 16.novembrist 2010. a tööle võetud nimetatud osaühingu turvateenistusse valvurkontrolöriks ja lisaks teeb ta ka majahoidja tööd. Avaldaja väitel on tema töötasu 6500 krooni. Tsiviilasja kirjalike materjalide (tl 7) kohaselt kuulub avaldajale korteriomand asukohaga xxx. Avalduses on avaldaja oma elukohaks märkinud aadressi xxx.
16.Kohtu hinnangul ei muuda täitemenetluse läbiviimist avaldaja suhtes ebaõiglaseks asjaolu, et avaldaja peab ülal alaealist last. Samuti leiab kohus, et täitemenetluse ajatamine avaldaja poolt pakutud viisil, s.o tasuda täitmisel olevad nõuded kokku summas 49 635,35 krooni 1,5 aasta jooksul, s.o. igakuuliselt summas 3000 krooni, ei ole arvestades avaldaja töötasu suurust ja alaealise lapse olemasolu (sh lapse ülalpidamiseks vajalikke kulutusi), avaldajale ilmselt jõukohane. Seda kinnitab ka asjaolu, et peale avalduse kohtusse esitamist, s.o. 11 kuu jooksul ei ole avaldaja suutnud oma sissetulekute arvelt täitmisel olevaid nõudeid vähendada. Avaldaja tõendeid selles, et ta saab lisatulu korteri üürimisest, esitanud ei ole. Samuti ei ole avaldaja esitanud tõendeid oma elukaaslase ning viimane majandusliku seisundi kohta. Avaldaja väitel on ta aastaid elanud Tallinnas, kuna Kohtla-Järvel puudub võimalus tööd leida Samuti on avaldaja väitnud, et ta on korteri asukohaga xxx Kohtla-Järvel andnud üürile. Seega on avaldaja väide, et talle kuuluv korteriomand on talle ja tema pojale eluasemeks, ilmselt põhjendamatu. Nõuete täitmise sissenõude pööramise teel kinnisvarale võimaldaks avaldajal vaatamata täitemenetluse läbiviimisele alaealist last pidada ülal.
17.Avaldaja on leidnud, et täitmise muudab muuhulgas ebaõiglaseks see, et 1 päevase ärategevuse tagajärjeks on eluaseme kaotus. Maakohtul puudub seadusest tulenevalt pädevus hinnata avaldaja väiteid 18.08.2006 ja 28.02.2007 maksukorralduste põhjendatuse (sh väiteid tema teavitamata jätmise, korralduste üleandmata jätmise, maksude arvestamise õigsuse kohta jms). Vastavalt Maksukorralduse seaduse § 137 lg 1 maksukohuslane või muu menetlusosaline, kes leiab, et maksuteate, maksuotsuse, vastutusotsuse, korralduse või muu maksuhalduri haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib taotleda selle haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist. Tulenevalt maksukorralduse seaduse § 137 lg 3 ja § 138 vaie haldusakti või toiminu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättesaamise päevast Maksu- ja Tolliametile. Avaldaja korraldusi seaduses sätestatud korras vaidlustanud ei ole ning need on vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 12 täitedokumentideks. Kuna Maksu- ja Tollimeti kirjalike seisukoha kohaselt pole avaldaja seisuga 04.08.2010 ühtegi tuludeklaratsiooni aastate 2002 kuni 2008, s.o ajani mil tema tegevus FIE-na lõpetati, esitanud, siis on avaldaja maksuvõlgnevus tekkinud tema enda tegevusetuse tulemusena. Maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmine, sh deklaratsioonide esitamise kohustus ning maksude tasumine võib küll avaldajale tunduda ebaõiglasena, ei muuda kohtu hinnangul iseenesest ebaõiglaseks täitemenetluse jätkumist maksukorralduste alusel algatatud täiteasjades ja ei ole aluseks täitemenetluse ajatamiseks täiteasjades 095/2006/4494 ja 095/2007/2184.
6(7)
2-09-58816
18.Avaldaja ei ole oma avaldustes ega selgitustes põhjendanud, millistel põhjustel on vaja AS Kohtla-Järve Soojuse nõude summas 22 462,85 krooni täitmist ajatada. Avaldaja viited selles selles, et talle ei ole tagaseljaotsust teatavaks tehtud, ei ole asjakohased. Avaldaja TsMS sätestatud korras kaja menetluse taastamiseks või teistmisavaldust esitanud ei ole. Jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtotsus on vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 täitedokumendiks.
19.Avaldaja viited võimalike kohtutäituripoolsetele Täitemenetluse seadustiku rikkumistele (sh. avaldajale täitetoimingutest teatamata jätmine, kinnisasja hinna avaldajaga kooskõlastamata jätmine jms) ei ole antud juhul asjassepuutuvad, kuna kohtutäituri tegevuse või otsuste peale TMS sätestatud korras kaebusi esitatud ei ole.
20.Kohus peab vajalikuks viidata ka asjaolule, et alates 16.10.2009 on kohtutäituri K. M.il täitmisel ka D. S. nõue koos täituritasuga summas 24 502, 50 krooni. Nimetatud nõude osas puuduvad esitatud avaldustes igasugused viited.
21.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja ei ole kohtule esitanud ning ka kohus ise ei ole leidnud tõendeid, millest nähtuks, et vaidlusaluste nõude sissenõudmine oleks sissenõudjate huvisid ning muid asjaolusid (avaldaja perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve) arvestades avaldaja suhtes ebaõiglane.
22.Vastavalt TsMS § 172 lõikele 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud (TsMS § 172 lg 2). Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Helgi Vinni Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.