Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.10.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-08-64895/63
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 25.10.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5702

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-64895

Tsiviilasi Tsiviilasja hind

Salva Kindlustus AS hagi Eero Kivikas vastu 361 208.98 krooni väljamõistmiseks 292 411.93 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. novembri 2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eero Kivikase apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

5. oktoober 2010

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Eero Kivikas, esindaja Elina Madal Vastustaja (hageja): Salva Kindlustus AS (RK: 10284984), esindaja Kristiina Rea 1.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

esindajad

RESOLUTSIOON

2.Tühistada Tartu Maakohtu 24. novembri 2009 otsus ja teha asjas uus otsus.

3.Välja mõista Eero Kivikaselt Salva Kindlustus AS kasuks kahju hüvitamiseks 277 158 krooni 46 senti (kakssada seitsekümmend seitse tuhat ükssada viiskümmend kaheksa krooni 46 senti) ja viivis 37 299 krooni (kolmkümmend seitse tuhat kakssada üheksakümmend üheksa krooni).

4.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 76,7% ulatuses Eero Kivikase kanda ja 23,3% ulatuses Salva Kindlustus AS kanda.

Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Tartu Maakohus otsustas 24. novembri 2009 otsusega välja mõista E. Kivikaselt Salva Kindlustus AS kasuks 295 733.98 krooni ning viivise 33 102 krooni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt VÕS § 422 lg 1 järgi kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kahju tekitamises süüdi ning millises ulatuses oleks asjaolusid arvestades tulnud Salva Kindlustus AS-il välja maksta kahjuhüvitis. VÕS § 104 lg 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 1043 sätestab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isiku (kahju tekitaja) kohustuse hüvitada, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Süü vormid on VÕS § 104 lg 2 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Käesoleval juhul tuleb kostja kohustus korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 punktist 1, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteri reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad § 11 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. KOS § 11 lg 3 esimese lause kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Kohus möönab, et KOS-i sätete eesmärk on reguleerida korteriomanike vahelisi suhteid, kuid käesoleval juhul saab ja tuleb nimetatud sätet laiendada ka kolmandatele isikutele. Eeltoodust lähtuvalt asus kohus seisukohale, et kostja väited süü puudumise ning sellest tulenevalt ka vastutusest vabanemise kohta ei ole käesoleval juhul piisavad. Eeltoodud sätete alusel saaks kostja vastutus olla välistatud vaid rikkumise vabandatavuse korral (KOS § 11 lg 3).

Kostja on asunud seisukohale, et vooliku purunemisel oli tegemist vääramatu jõuga ning sellest tulenevalt ei vastuta kostja tekitatud kahju eest. Kohus märkis, et vääramatu jõu elementideks on sellise asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse täitmist; seda asjaolu ei saa võlgnik mõjutada; asjaolu ei saanud ette näha, s.t see peab olema ootamatu ja ei saa eeldada, et võlgnik sellise asjaoluga arvestaks ning võlgnik ei oleks saanud asjaolu vältida ega seda ületada. Vääramatu jõu põhijuhtumiteks on loodusjõud (maavärin, üleujutus vms), sotsiaalsed asjaolud (sõda, streik, tööseisak, tulekahju jms) ning muud asjaolud (raske haigus) kui need vastavad VÕS § 103 lõikes 2 toodud kriteeriumidele. Käesoleval juhul ei saa WC-s asuva vooliku purunemist käsitleda vääramatu jõuna VÕS-is toodud tähenduses. Voolik asus kostja korteriomandis, kostjal oli sellele ligipääs olemas. Asjaoludest nähtuvalt kostja ise korteris ei elanud, vaid seda kasutas tunnistaja S. K. . Korterist tulenevate võimalike ohtude eest vastutab kolmandate isikute ees kostja ning temal lasus ka kohustus tagada korteri korrasolek. Kostja mõjupiirkonnas on tema korteriomandis olevate torude ja muude seadmete korrasoleku kontrollimine. Kohus asus seisukohale, et täidetud ei ole VÕS-is toodud eeldused ning tegemist ei ole vääramatu jõuga. Kostja oleks saanud kahju tekkimist vältida, kui oleks eelnevalt kasutanud painduva vooliku asemel teist liiki ühendust. Võimalike vee kahjude vältimiseks saanuks kostja (või tema ees vastutav isik) sulgeda korteri peakraani. Taolise käitumisega oleks kostja järginud käibes vajalikku hoolsust. Kohus märkis, et veekahju tekkimise ohtu tuleb kortermajas elades pidevalt silmas pidada. Üldteada on asjaolu, et nt vett tarbivate kodumasinate (pesumasin ja nõudepesumasin) kasutusjuhendites on tavapäraselt märgitud, et masinat ei tohi jätta tööle järelevalveta ning kraanid tuleb töö lõpul sulgeda. Samuti on nendes masinates kasutusel mitmed täiendavad tehnilised võttes veekahju ärahoidmiseks. Nende masinate veega varustamiseks kasutatakse olemuselt sarnaseid painduvaid survevoolikuid, nagu kasutas S. K. WC ühenduses. Antud juhul ei ole kostja tarvitusele võtnud mingeid ennetavaid abinõusid võimaliku veekahju ärahoidmiseks ning sellega on ta käitunud hooletult. XXX juhataja on kinnitanud, et hävitas osa asju, kartuses, et tervisekaitse ei luba neid X tegevuse spetsiifikast lähtuvalt kasutada. Selline lähenemine oli ennatlik. Esmalt oleks tulnud kindlaks teha, millega on esemed rikutud ning kas neid saab puhastada/kuivatada. Samuti on menetluse käigus selgunud, et osa asju, mille eest XXX on hüvitist saanud, on endiselt kasutusel: 1 täiskasvanute diivan, 2 nukudiivanit, 2-3 tugitooli, 15 mängupatja ning osa plastmasstooteid. Samuti ei ole kohtul põhjust kahelda kostja väidetes, mille kohaselt hankis vee imemiseks vajalikud imurid S. K. ning nende tööks vajalik elektrienergia võeti kostja korterist. OÜ Terstaal 22.06.2006 arvel nr 6602 märgitud kiirväljakutse osas ei ole õige tasu küsimine kiirväljakutse eest, kuivõrd OÜ Terstaal alustas kindlustusandja seletuste kohaselt tööd päevi pärast veekahju tekkimist. Kiirväljakutse eeldab kiiret ja kohest reageerimist, mida OÜ Terstaal käesoleval juhul teinud ei ole. Kohus pidas vajalikuks vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat summat järgmiselt: 3000 krooni (15 istepatja), 4200 krooni (nukudiivan ja tugitoolid), 1000 krooni (turuleti plastikust osa), 7000 krooni (kaks plastikust liumäge), 2400 krooni (juuksurinurga plastikust osa) ning 5000 krooni (diivan). Nimetatud esemete osas asus kohus seisukohale, et kostjal puudub alus nende esemete väärtuse hüvitamiseks, kuivõrd XXX juhataja sõnutsi on need esemed endiselt kasutusel. Ka teostatud tööde eest makstavat hüvitist tuleb vähendada: vee kokku kogumiseks kasutatavate imurite rent (1840 krooni), kiirväljakutse 5000 krooni, vee kogumine 60 tunni jooksul (7200 krooni), uus vaipkate (39 370 krooni), põrandaliistud (11 550 krooni). Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et vee kokku kogumiseks hankis imurid kostja, samuti ei kulunud vee kokku kogumisele 60 tundi, nagu arvel on märgitud. Kohus möönis, et ka remonditööde käigus võis tekkida vajadus soojapuhurite kasutamiseks, mida kõnealusel arvel on märgitud, seega tuleb vee kokkukogumiseks kulunud tundide arvu vähendada 2/3 võrra. Toimikumaterjalidest nähtuvalt oli enne veekahju tekkimist XXX põrandakatteks villapõhjata vaip ilma põrandaliistudeta.

4.E. Kivikas esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 24. novembri 2009 otsuse tühistamist osas, millega mõisteti E. Kivikaselt Salva Kindlustus AS kasuks välja 295 733.98 krooni ja viivis 33 102 krooni ning jäeti E. Kivikase kanda 82% riigilõivust ja muudest menetluskuludest; menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on arusaamatu on kohtu poolt esitatud paralleel WC-vooliku ja teiste vett tarbivate kodumasinate vahel. Kohus on asunud spetsialisti positsioonile, väites, et nende masinate veega varustamiseks kasutatakse olemuselt sarnaseid painduvaid survevoolikuid. Kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud, milliseid voolikuid kasutatakse teistes kodumasinates ja kas seal võib leida olukorrale vastavaid sarnasusi. Tunnistaja U. V. oli spetsialistina seisukohal, et kuivõrd norme WC-voolikute osas kehtestatud ei ole, on WC-sse paigaldamiseks lubatavad nii elastsed kui ka jäigad ühendusvoolikud. U. V. sõnutsi kasutatakse enamasti elastseid, kuna need balansseerivad süsteemi ebaühtlust ning jäik voolik on selles suhtes halvem. Asjas ei ole tõendatud, et jäiga vooliku puhul oleksid vooliku purunemised või muul moel lekked välistatud; 2) on apellandi hoolsus korteriomanikuna kahjustuste vältimisel olnud tagatud vähemalt 75% ulatuses. Tagatud oli, et korteriomand ei seisaks tühjana ja järelevalveta - veeõnnetuseaegsed korterielanikud elasid selles korteris juba alates 1998. Korteriomandi kasutaja poolt oli paigaldatud korteri WC-sse 2005 AS-st FEB ostetud veevoolik. Veevooliku kohta on AS FEB väljastanud vastavussertifikaadi. 15.02.2009 on Ehitusasjatundjad OÜ andnud apellandile hinnangu kasutatud veevooliku sobivuse ja selle purunemise asjaolude kohta. Ehitusasjatundjad OÜ hinnangul oli kasutatud veevoolik nõuetekohane ja WC-s kasutamiseks lubatav. Hinnangu kohaselt ei saanud korteri valdaja ega keegi teine tavapäraselt ja heaperemehelikult käitudes mõista, et veevoolik oli lõhkemas, ega ka arvestada, et veevoolik võib lõhkeda ja põhjustada veeavarii. Ehitusasjatundjad OÜ hinnangul põhjustas veevooliku lõhkemise väljastpoolt korterit lähtunud veesurve ülerõhk, mistõttu oli tegemist korteriomaniku seisukohalt õnnetusjuhtumiga, mis ei olnud välditav. Korteriomandit kasutati tavapäraseks elamiseks, mistõttu ei jäänud korteriomand pikemaks ajaks järelevalveta. Ka veeõnnetuse toimumise ajal ei pidanud korterikasutajad kodust ära jääma, kuid asjaolude muutumise tõttu nad siiski ööseks koju ei jõudnud. Vooliku purunemine toimus öisel ajal ning isegi, kui korterielanikud oleksid viibinud kodus, poleks vooliku purunemine ikkagi olnud välditav - tavapärane hoolsus ei eelda, et ka magamise ajaks tuleb peakraan sulgeda. Peakraani sulgemine ei ole igakordsel kodust lahkumisel tavapärane ning seda ei saanud eeldada ka korterielanikelt, eelkõige seetõttu, et peres on algkoolis käiv laps, kes koolist koju jõudnuna ei pea suutma iseseisvalt jälle veeühendust taastada. Head tahet korteriomandi kasutamisel näitab asjaolu, et lisaks õnnetusjuhtumi kindlustusele oli korterielanike poolt sõlmitud Salva Kindlustus AS-s tsiviilvastutuse kindlustus summas, mille

suuruse soovitas kindlustusfirma maakler arvestades kindlustusalast praktikat. Nagu KOS § 11 lg 3 sätestab, tuleb rikkumise vabandatavuse puhul muuhulgas lähtuda ka mõistlikkuse põhimõttest. VÕS § 7 kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Asjas ei ole tuvastatud, et tavaliselt paigaldatakse WC-sse jäikasid metallvoolikuid. Samuti ei ole tuvastatud, et tavaliselt sulgevad isikud igakordsel kodust lahkumisel peakraani. Seega ei ole asjas tõendatud, et jäiga metallvooliku paigaldamisega ja peakraani sulgemisega ei oleks täidetud olnud käibes vajaliku hoole järgimine; 3) omab asjas tähtsust asjaolu, et vastustaja on suhtunud veeõnnetusse kui õnnetusse ning on leidnud, et apellandil puudub vastutus toimunu ees, kuna vastustaja on apellandi kindlustusandjana sama kindlustusjuhtumi osas teinud apellandile positiivse hüvitusotsuse; 4) möönab apellant, et peakraani sulgemine pikemaajalisel kodustlahkumisel on kooskõlas vajaliku hoolsuse nõudega. Kuivõrd korterielanikel ei olnud kavatsust pikemalt kodust ära jääda, ei sulgenud nad ka peakraani. Kuna kodust ärajäämise vajaduse tingisid muutunud asjaolud, oli apellant valmis möönma ka, et tema hoolsus korteriomanikuna ei olnud kahjustuste vältimisel tagatud 100%-liselt. Kuid kuna apellant ja ka korterielanikud olid valdavalt ilmutanud käibes vajalikku hoolsust korteriomandi eest hoolitsemisel, leidis apellant, et tema hoolsus korteriomanikuna kahjustuste vältimisel on olnud tagatud vähemalt 75% ulatuses. Kohus ei ole andnud hinnangut, miks ta välistab apellandi vabandatavuse kahjustuste vältimisel täielikult; 5) ei nõustu apellant kahju suuruse osas kohtu kõigi seisukohtadega. Põhinõudest 361 208 krooni ei peaks hüvitamisele kuuluma kokku 212 517 krooni, kuna nende kulutuste väljamaksmine vastustaja poolt ei ole olnud põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hüvitamisele ei kuulu mänguasjad summas 22 600 krooni ulatuses, OÜ Terstaal arve 12 319.22 krooni ulatuses, vaip 19 685 krooni ulatuses ja põrandaliistud 11 555 krooni - kokku 66 159.22 krooni. Kohus ei ole andnud hinnangut, miks tuleks hüvitada ülejäänud mänguasjad, mis ka valdavalt on alles või hävitati kahjukannatanu poolt. Veega võisid hävida küll papist mänguasjad, kuid nende maksumus on kaetud kahjukannatanu omavastutusega. Kohus ei ole andnud hinnangut, miks tuleks hüvitada OÜ Terstaali arve ülejäänud osas, kui arves nimetatud tööd on tänini vastuvõtmata ja ei vastustaja ega ka kahjukannatanu ei ole osanud öelda, miks see tellimus vajalik oli, kas arves nimetatud tööd ka tegelikult tehti. Kohus on vähendanud vaiba maksumust poole võrra arvestades, et uus vaip on vanast vaibast parem. Kohus ei ole andnud hinnangut asjaolule, et vana vaip ei hävinud veeõnnetuses - vaipa oleks pärast kuivatamist saanud ka puhastada ja edasi kasutada. Seega ei ole uue vaiba ostmine olnud põhjendatud. Kohus ei ole arvestanud uue ja vana vaiba võrdlemisel lisaks erinevale kvaliteedile ka vana vaiba kasutamisaega ja sellest tingitud teatavat kulumisastet. Kohus ei ole andnud hinnangut, miks tuleb hüvitada tuulekoja ehitamise maksumus 16 780 krooni, kui veeõnnetuse eelselt tuulekoda üldse puudus. Veeõnnetuse eelselt tuulekoja asemel olnud puidust pealt avatud piire võis küll mõningal määral vees märguda, kuid ei saanud selles hävida. Sarnaselt nimetatud vaheseinale olid sama kaua vees ka diivanite puidust jalad, mis kuivamise järgselt ei ole vähimalgi määral kahjustunud ning diivanid on kasutusel olnud siiani. Puidust piirde seisukorda kirjeldab piirdele kõige lähedasemas seisundis olnud puidust välisuks, mida algselt küll kahjukannatanu soovis välja vahetada, kuid mida ei tehtud, kuna välisuksel puudusid hoolimata märgumisest igasugused kuivamisjärgsed kahjustused. Kohus ei ole andnud hinnangut, miks tuleb hüvitada OÜ Salmark hinnapakkumisest üldkulud 18 000 krooni, kui ei ole selge, millest need üldkulud koosnesid ja kas need olid põhjendatud. Tunnistaja R. S. on oma ütlustes avaldanud, et üldkulud sisaldavad alati ehitusfirmadel transpordi jm ettenägemata kulusid. Transpordikulud on Salmark OÜ hinnapakkumisel kajastatud eraldi reana, mistõttu need kulud ei saa sisalduda üldkuludes. R. S. sõnutsi ei ole neile teatatud, et ka muid lisatöid oleks tulnud teha.

5.Salva Kindlustus AS palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, Tartu Maakohtu 24. novembri 2009 otsuse muutmata ning menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on apellant leidnud, et kostja tegevus oli KOS § 11 lg 3 kohaselt vabandatav. Vaidlus puudus selles, et veeavarii põhjuseks oli kostjale kuuluvas korteris asuva WC loputuskasti painduva vooliku purunemine. Veeavarii põhjuse kohta on AS-le Salva Kindlustus esitanud kahjuavalduse S. K. , XXX ning KÜ XXX on esitanud vastava õiendi. Kostja ei eita veeleket oma korteris, mille tagajärjel tekkis alumisele korrusele veeuputus. Vastustaja tsiteerib VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7, KOS § 11 lg 1 p 1 ja lg 2, lg 3 esimest lauset. Korteriomaniku kohustus on hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning korteriomandi omanik vastutab teise korteriomandi omaniku ees kahju tekitamisel süüst olenemata. Kohus on otsuses õiguspäraselt asunud seisukohale, et kahju tekkimise vältimine oli kostja mõjupiirkonnas. Asjas oli oluline tuvastada asjaolu, et kahju vältimine oli kostja mõjupiirkonnas. Apellant on tsiteerinud apellatsioonkaebuses üksnes kohtu näiteid selle kohta, kuidas oleks kostja saanud veekahju tekkimist vältida. Seega ei ole apellandi kõne all olevad viited asjakohased; 2) on apellant seisukohal, et tema hoolsus korteriomanikuna kahjustuste vältimisel oli tagatud vähemalt 75% ulatuses. Vastustajale jääb selgusetuks, millistele asjaoludele tuginedes on see protsent apellandi poolt kujundatud. Asjaolu, et korteris elas kahjujuhtumi toimumise hetkel sees üürnik, ei vabasta apellanti vastutusest. Paljasõnalised on apellandi väited selle kohta, et korteri WC-sse paigaldatud veevoolik oli ostetud AS-ist FEB (puudub ostudokument) ning et AS FEB poolt väljastatud vastavussertifikaat kuulus purunenud voolikule. WC loputuskasti kummist veevooliku lõhkemise oht on üldteada olev asjaolu, millega peab iga korteriomanik arvestama. Paljasõnaline on väide, et veevooliku lõhkemise on põhjustanud väljastpoolt korterit lähtunud veesurve ülerõhk. Sellekohased tõendid puuduvad; 3) on apellant rikkunud vajalikku hoolsuskohustust vastavalt KOS § 11 lg 1 punktile 1 ning lg 2. Nimetatud säte eeldab korteris asuvate seadmete, mille purunemine võib põhjustada kolmandate isikute vara kahjustamist, regulaarset kontrolli. Eluruumi kasutamine ei saa minna vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. WC loputuskasti veevooliku purunemine, mille tagajärjel tekkis veeuputus XXX ruumides, on vastuolus seaduse ja kolmanda isiku huvidega. Tegemist ei olnud ootamatu ja ettenägematu asjaoluga – vääramatu jõuga –, mis ei olnud kostja mõjupiirkonnas. Kahju tekkis hageja kliendile seetõttu, et kostja korteris purunes veevoolik ja sealtkaudu voolas välja pikema aja vältel suurel hulgal vett, mille läbijooksu tagajärjel said kahjustada XXX ruumid. Korterisiseste veetorude seisukorra kontrollimine oli kostja mõjupiirkonnas olev asjaolu. Kostjal oli võimalik vee läbijooksu ette näha ning kahju tekkimist ära hoida näiteks sellega, et ta oleks lisaks visuaalsele vaatlusele ka muul viisil aegajalt kontrollinud WC loputuskasti veevoolikut või korterist lahkumisel sulgenud korterisse siseneva veetorustiku sulgeventiilid. Kostja tegevus oli vastuolus KOS § 11 lg 1 punktiga 1, kuna kostja ei võtnud tarvitusele piisavaid abinõusid temale kuuluvas korteris ning üksnes selle korteri kasutaja kasutuses oleva WC loputuskasti veevooliku purunemise ja sellega kaasneva vee

KOS § 11 lg 3 kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Riigikohus on 07.09.2006 otsuses nr 3-2-1-69-06 asunud järgmisele seisukohale :“Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata“. Seega lähtudes Riigikohtu seisukohast, ei ole antud juhul oluline kostja süü. Vastusest vabanemiseks pidi kostja tõendama, et rikkumine oli vabandatav, kuid ta ei ole seda teinud. WC loputuskasti vooliku purunemine ei ole selline asjaolu, mida korteriomanik ei saanud mõjutada. Samuti oli võimalik selle asjaoluga, et WC loputuskasti voolik võib puruneda, arvestada ning seda asjaolu oli võimalik vältida või takistada (näit kontrollida vooliku korrasolekut, vahetada mingi aja tagant voolik, sulgeda äraolekul korteris veekraan jms). See, et väidetavalt oli voolikul olemas AS FEB väljastatud vastavussertifikaat, ei vabanda korteriomaniku poolt kohustuste rikkumist. Samuti ei vabanda kostjapoolset kohustuste rikkumist see, et tunnistaja U. V. ütluste kohaselt võib paigaldada WC-sse nii elastseid kui jäiku ühendusvoolikuid. Kostja võiski paigalda nii jäiga kui elastse ühendusvooliku, kuid ta pidi hoolitsema selle eest, et tema korteriomandi kasutamine ei tooks kaasa sellist toimet teistele korteriomanikele, mis ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjutused, kuid antud juhul ei ole ta seda taganud, s.o ta ei ole olnud vajalikul määral hoolikas. Apellandi väitel põhjustas veevooliku lõhkemise väljaspool korterit lähtunud veesurve ülerõhk, mistõttu on kohustuste rikkumine vabandatav. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui veevooliku lõhkemise põhjustas veesurve ülerõhk, ei vabane apellant vastutusest, kuid tal võib olla selle asjaolu tõendatuse korral nõue veeettevõtja vastu. Antud juhul ei ole asjas olevate tõenditega tõendatud see asjaolu, et konkreetse vooliku lõhkemise 02.06.2006 põhjustas veesurve ülerõhk, sest Ehitusasjatundjad OÜ arvamusest (I kd tl 175-177) nähtuvalt ei ole võimalik veevooliku lõhkemise põhjust määratleda, kuid üks lõhkemise põhjus võib olla veevoolikusse väljastpoolt korterit lähtunud veesurve ülerõhk. Apellandi väitel on tema hoolsus korteriomanikuna kahjustuste vältimisel olnud tagatud vähemalt 75% ulatuses. KOS § 11 lg 3 kohaldamise eelduseks on see, et korteriomanik on küll oma kohustust rikkunud, kuid ta tegi seda asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Kuna apellant on seisukohal, et ta ei saanud üldse mõjutada seda asjaolu, et WC loputuskasti veevoolik purunes, siis on arusaamatu tema väide, et 75% ulatuses ta nagu ei saanud veevooliku purunemist vältida ja 25% ulatuses sai.